Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"

More documents

Recommendations

Info

$C:\Documents and Settings\Urve Lippus\My Documents\Toimetised ...$

120 10 KEELE JA MUUSIKA VASTASMÕJUST EESTI VANEMA RAHVALAULU NÄITEL Mis tahes liiki laulmise korral põrkavad alati teineteisega kokku kaks erinevat helide kasutamise süsteemi ehk paradigmat: keel, täpsemalt selle avaldumine kõne kujul, ja muusika. Kõne ja muusika vahelised erinevused helide kasutamisel on üpris ilmsed. Esiteks, helikõrguse ehk põhitooni muutused kõnes on reeglina sujuvad, muusikas aga astmelised. Teiseks, minimaalseid kõneüksusi ehk häälikuid eristavaks tunnuseks on tavaliselt nende kvaliteet ehk täm ber, minimaalseid muusikalise üksusi ehk noote eristavaks tunnuseks aga nende kõrgus ja vältus, jne. Laulu kui keele ja muusika “rahuliku kooseksisteerimise” vormi puhul pakub uuri jale huvi esmajoones see, millistel tingimustel selline kooseksisteerimine saavutatakse. On põhjust oletada, et sageli esitavad keel ja muusika laulmisel heli parameetrite kasutamise osas teineteisele vastukäivaid nõudmisi. Tihti näiteks eel dab muusika eriti naishäältelt nii kõrgete nootide laulmist, et neile tekstis vastava hääliku, nt /i/ või /o/ kvaliteedi säilitamine pole lauljal enam tehniliselt võimalik. Muusika akustikute uurimistöö ongi näidanud, et kõrges registris lauldes neutraliseeruvad erinevused täishäälikute vahel sel määral, et tämbrilistest karakteristikutest lähtudes saame siin objektiivselt rääkida vaid ühestainsast ebamäärase iseloomuga vokaalist, mida laulja suudab tekitada. Teiste sõnadega, kui kõrges registris laul mise puhul pole tekst kuulajale päris arusaadav, ei maksa
10. KEELE JA MUUSIKA VASTASMÕJUST EESTI VANEMA RAHVALAULU NÄITEL selles süüdistada lauljat, kellel häälduslike ja akustiliste põhjuste tõttu pole sellistes tingimustes kuidagi võimalik täis häälikuid üksteisest eristada. Siinses peatükis vaadeldakse kõne ja muusika sümbioosi toi mimist tajupsühholoogilisest ja akustilisest vaatenurgast eesti vanema rahvalaulu näitel. 104 Vanem rahvalaul tähendab seda sama, mis regivärsiline või runolaul, st tegemist on algriimi liste tekstidega (erinevalt uuematest lõppriimilistest laulu dest), mida rahvaluuleteaduses tavaliselt iseloomustatakse kolme põhitunnuse kaudu. Need tunnused on, esiteks, juba nimetatud algriim (st et sõnu ühe värsirea piirides iseloomustab tendents alata ühe ja sama hääliku või häälikute kombi natsiooniga: mis need kuked sõivad kulda), teiseks, värsi ridade parallelism (järjestikused read väljendavad ligikaudu üht ja sama mõtet: meie kodu kauge’ella / viisi verstada vahelta / kuusi kuivada jõgeda / seitse sooda sitke’eda) ning kolmandaks, trohheiline neljajalaline värsimõõt (iga värsirida koosneb kaheksast silbist, mis jagunevad nelja värsijala vahel, nii et esimene positsioon jalas on tugev ja teine nõrk: küm-me kül-ma al-li-ka-da). Vanema rahvalaulu traditsioon on omane mitmetele teistelegi läänemeresoome rahvastele peale eestlaste, nimelt soomlastele, karjalastele, vadjalastele ja isuritele. Regivärsilise rahvalaulu olemasolu pole täheldatud liivlastel ja vepslastel, kes jäävad läänemeresoome traditsioonilise asus tusala perifeeriasse: liivlased kõige kaugemale lõunasse ning vepslased kõige kaugemale itta. Regivärsilise rahvalaulu puhul on keelelist komponenti tavapäraselt peetud olulisemaks kui muusikalist. 105 Enamasti on kõrgelt hinnatud vanemate rahvalaulude tekstide poeetilist 104 Selle teema põhjalikumat käsitlust vt rmt-s: J. <strong>Ross</strong>, I. Lehiste, The Temporal Structure of Estonian Runic Songs. Berlin; New York, 2001. 105 Vt täpsemalt: J. <strong>Ross</strong>, Kommentaare eesti runolaulu mõnede varaste noodistuste juurde. Rmt-s: Regilaul – keel, muusika, poeetika. Toim. T. Jaago, M. Sarv. Tartu, 2001, lk 83–94. 121
Page 1:
KAKSTEIST LOENGUT MUUSIKAPSÜHHOLOO
Page 4 and 5:
Raamatu kaanel on kasutatud reprodu
Page 7:
SISUKORD SAATEKS ..................
Page 10 and 11:
10 1. SAATEKS Helsingi Ülikoolis l
Page 12 and 13:
12 1. SISSEJUHATUS MUUSIKAPSÜHHOLO
Page 14 and 15:
Page 16 and 17:
Page 18 and 19:
Page 20 and 21:
Page 22 and 23:
Page 24 and 25:
Page 26 and 27:
26 2. HELILOOJA JA KUULAJA ERINEVAS
Page 28 and 29:
Page 30 and 31:
Page 32 and 33:
Page 34 and 35:
34 3 INIMESE MUUSIKALISED VÕIMED J
Page 36 and 37:
36 3. INIMESE MUUSIKALISED VÕIMED
Page 38 and 39:
Page 40 and 41:
Page 42 and 43:
Page 44 and 45:
Page 46 and 47:
Page 48 and 49:
48 4 MUUSIKA JA EMOTSIOONID Kultuur
Page 50 and 51:
50 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID on nii
Page 52 and 53:
52 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID emotsi
Page 54 and 55:
54 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID nautid
Page 56 and 57:
56 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID Muusik
Page 58 and 59:
58 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID kõrva
Page 60 and 61:
60 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID On lei
Page 62 and 63:
62 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID Viiman
Page 64 and 65:
64 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID osu ta
Page 66 and 67:
66 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA k
Page 68 and 69:
68 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA K
Page 70 and 71: 70 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA J
Page 72 and 73: 72 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA
Page 74 and 75: 74 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA K
Page 76 and 77: 76 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA t
Page 78 and 79: 78 6 MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON Se
Page 80 and 81: 80 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON 1
Page 82 and 83: 82 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON m
Page 84 and 85: 84 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON o
Page 86 and 87: 86 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON (
Page 88 and 89: 88 7. MÄLUST JA MUUSIKAST Tänapä
Page 90 and 91: 90 7. MÄLUST JA MUUSIKAST sisalduv
Page 92 and 93: 92 7. MÄLUST JA MUUSIKAST palju n
Page 94 and 95: 94 7. MÄLUST JA MUUSIKAST mälu. L
Page 96 and 97: 96 7. MÄLUST JA MUUSIKAST struk tu
Page 98 and 99: 98 8. HELIKÕRGUSE KOGNITIIVSED DIM
Page 100 and 101: 100 8. HELIKÕRGUSE KOGNITIIVSED DI
Page 110 and 111: 110 9. TÄMBRI KOGNITIIVSED DIMENSI
Page 122 and 123: 122 10. KEELE JA MUUSIKA VASTASMÕJ
Page 138 and 139: 138 11 THEODOR ADORNO “SISSEJUHAT
Page 140 and 141: 140 11. THEODOR ADORNO “SISSEJUHA
Page 158 and 159: 158 12. EETIKAST JA UURIMISMEETODIT
Page 170 and 171:
170 12. EETIKAST JA UURIMISMEETODIT
Page 172 and 173:
172 12. EETIKAST JA UURIMISMEETODIT
Page 174 and 175:
174 LÕPETUSEKS: VEEL MUUSIKAST JA
Page 176 and 177:
176 LÕPETUSEKS: VEEL MUUSIKAST JA
Page 178 and 179:
178 SOOVITUSLIKKU KIRJANDUST Kui k
Page 180 and 181:
180 AINE- JA NIMEREGISTER ABBA 58 a
Page 182 and 183:
182 AINE- JA NIMEREGISTER 36-37, 38
Page 184 and 185:
184 AINE- JA NIMEREGISTER Kremer, G
Page 186 and 187:
186 AINE- JA NIMEREGISTER lühiajal
Page 188 and 189:
188 AINE- JA NIMEREGISTER Vt ka osa
Page 190:
190 AINE- JA NIMEREGISTER võnkumin
show all

Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

Delete template?

Save as template?