Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"

More documents

Recommendations

Info

$C:\Documents and Settings\Urve Lippus\My Documents\Toimetised ...$

16 1. SISSEJUHATUS MUUSIKAPSÜHHOLOOGIASSE teadmised heli tekki misest, helide vahel kujunevate seostest ning nende tajumisest ini mese poolt. 6 Teiseks, Helmholtzil on olnud silmapaistev teadlas intuitsioon, mistõttu suur osa tema raamatus väljendatud mõte test on teaduse edasise arengu käigus kinnitust leidnud, isegi kui 19. sajandi keskpaigas polnud nende õigsust veel võimalik veenvalt tõestada. 7 1879. aastal rajas Leipzigi ülikooli filosoofiaprofessor Wilhelm Wundt (1832–1920) selle ülikooli juurde maailma esimese eksperimentaalpsühholoogia laboratooriumi. Sealtpeale saab psühholoogiat käsitada kui eksperimentaalteadust, kus uurijad püstitavad hüpoteese inimese taju, mõtlemise ja käitumise kohta ning püüavad nende hüpoteeside õigsust katsete abil kontrollida. Eksperimentaalpsühholoogia põhimõtteliseks aluseks on eeldus, et inimese psüühilisi protsesse on võimalik objektiivselt uurida ja analüüsida sama edukalt, nagu saab uurida ja analüüsida elutu või elusa loodusega seotud protsesse (millega tegelevad vastavalt füüsika ja bioloogia). Mis puutub inimese ja muusika vahekorra uurimisse (millega tegeleb muusika psühholoogia), siis siin kehtib see eeldus ilmselt ainult järgi on tegemist harmoonilise, st kõrge juhttooniga minooriga, millest juhindub ka oreli saate partii. Tekib terav akusti line dissonants orelipartii ja koguduselaulu vahel. Helmholtz teeb siit ilmselt õigustatud järelduse, et mažoor-minoor-süs teemi iseloomus tav funktsionaalharmooniline mõtlemine polnud eest laste muusika lises teadvuses tolleks ajaks veel välja kujunenud. 6 Muidugi võib väita, et helid üksi pole veel muusika, vaid üksnes alusmater jal muusika tekitamiseks. Paraku on lõviosa muusika psühholoogia varase mast ajaloost kuni 20. sajandi teise pooleni sisuliselt just helide psühho loogia, kus uurimisobjektiks on pigem muusika väike sed koostisosad kui muusika ise. 7 Helmholtzi uurimismeetodit nimetataks tänapäeval introspektiivseks ehk enesevaatluslikuks. See tähendab, et Helmholtz küll väärtustas oma töös katset ehk eksperimenti uurimiseks vajalike andmete kogumisel, ent sooritas niisuguseid katseid peamiselt iseendaga, mitte sõl tu matute katseisikute rühmaga, nagu tänapäeva eksperimen taalpsühholoogias enesestmõistetavaks peetakse.
1. SISSEJUHATUS MUUSIKAPSÜHHOLOOGIASSE teatud piirini. Muusika ja kunsti tajumine ei saa iial olla kõigi inimeste puhul ühesugune, ent teiselt poolt põhineb see siiski mingitel üldist laadi seaduspärasustel, mis ei sõltu ei indiviidist ega ka kultuurist, mille raamides indiviid tegutseb. Seepärast on inimese ja muusika vahekorra uurimisel ja kirjel damisel tähtis püüda üksteisest eristada kolme eri kompo nenti, milleks on (1) universaalsed, kultuurist ja individuaalsusest sõltumatud tegurid (mis olenevad nt heli füüsikalistest omadustest, inimese mälust, vanusest jpm), (2) kultuurilised tegurid (nt mõned muusikakultuurid on valdavalt ühehäälsed, teised aga mitmehäälsed) ning (3) inimese individuaalsed eelis tused (mistõttu nt võivad laialdase tunnustuse saavutanud muusikud vahel pälvida mõnelt asjatundjalt oma tegevusele ka teravalt eitavaid hinnanguid). Joonis 1.1. Tartu Ülikooli kauaaegne füüsika professor ja muusikateadlane Arthur von Oettingen (1836–1920) 19. sajandi Tartu ülikooli tihedaid sidemeid saksa ja siitkaudu kogu Euroopa kultuuriruumiga kriipsutab alla tõsiasi, et Wundti eksperimentaalpsühholoogia laboris Leipzigis on mõn da aega töötanud kaks hiljem Tartus praktiseerinud 17
Page 1: KAKSTEIST LOENGUT MUUSIKAPSÜHHOLOO
Page 4 and 5: Raamatu kaanel on kasutatud reprodu
Page 7: SISUKORD SAATEKS ..................
Page 10 and 11: 10 1. SAATEKS Helsingi Ülikoolis l
Page 12 and 13: 12 1. SISSEJUHATUS MUUSIKAPSÜHHOLO
Page 26 and 27: 26 2. HELILOOJA JA KUULAJA ERINEVAS
Page 34 and 35: 34 3 INIMESE MUUSIKALISED VÕIMED J
Page 36 and 37: 36 3. INIMESE MUUSIKALISED VÕIMED
Page 48 and 49: 48 4 MUUSIKA JA EMOTSIOONID Kultuur
Page 50 and 51: 50 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID on nii
Page 52 and 53: 52 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID emotsi
Page 54 and 55: 54 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID nautid
Page 56 and 57: 56 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID Muusik
Page 58 and 59: 58 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID kõrva
Page 60 and 61: 60 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID On lei
Page 62 and 63: 62 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID Viiman
Page 64 and 65: 64 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID osu ta
Page 66 and 67:
66 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA k
Page 68 and 69:
68 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA K
Page 70 and 71:
70 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA J
Page 72 and 73:
72 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA
Page 74 and 75:
74 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA K
Page 76 and 77:
76 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA t
Page 78 and 79:
78 6 MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON Se
Page 80 and 81:
80 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON 1
Page 82 and 83:
82 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON m
Page 84 and 85:
84 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON o
Page 86 and 87:
86 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON (
Page 88 and 89:
88 7. MÄLUST JA MUUSIKAST Tänapä
Page 90 and 91:
90 7. MÄLUST JA MUUSIKAST sisalduv
Page 92 and 93:
92 7. MÄLUST JA MUUSIKAST palju n
Page 94 and 95:
94 7. MÄLUST JA MUUSIKAST mälu. L
Page 96 and 97:
96 7. MÄLUST JA MUUSIKAST struk tu
Page 98 and 99:
98 8. HELIKÕRGUSE KOGNITIIVSED DIM
Page 100 and 101:
100 8. HELIKÕRGUSE KOGNITIIVSED DI
Page 102 and 103:
Page 104 and 105:
Page 106 and 107:
Page 108 and 109:
Page 110 and 111:
110 9. TÄMBRI KOGNITIIVSED DIMENSI
Page 112 and 113:
Page 114 and 115:
Page 116 and 117:
Page 118 and 119:
Page 120 and 121:
120 10 KEELE JA MUUSIKA VASTASMÕJU
Page 122 and 123:
122 10. KEELE JA MUUSIKA VASTASMÕJ
Page 124 and 125:
Page 126 and 127:
Page 128 and 129:
Page 130 and 131:
Page 132 and 133:
Page 134 and 135:
Page 136 and 137:
Page 138 and 139:
138 11 THEODOR ADORNO “SISSEJUHAT
Page 140 and 141:
140 11. THEODOR ADORNO “SISSEJUHA
Page 142 and 143:
Page 144 and 145:
Page 146 and 147:
Page 148 and 149:
Page 150 and 151:
Page 152 and 153:
Page 154 and 155:
Page 156 and 157:
Page 158 and 159:
158 12. EETIKAST JA UURIMISMEETODIT
Page 160 and 161:
Page 162 and 163:
Page 164 and 165:
Page 166 and 167:
Page 168 and 169:
Page 170 and 171:
Page 172 and 173:
Page 174 and 175:
174 LÕPETUSEKS: VEEL MUUSIKAST JA
Page 176 and 177:
176 LÕPETUSEKS: VEEL MUUSIKAST JA
Page 178 and 179:
178 SOOVITUSLIKKU KIRJANDUST Kui k
Page 180 and 181:
180 AINE- JA NIMEREGISTER ABBA 58 a
Page 182 and 183:
182 AINE- JA NIMEREGISTER 36-37, 38
Page 184 and 185:
184 AINE- JA NIMEREGISTER Kremer, G
Page 186 and 187:
186 AINE- JA NIMEREGISTER lühiajal
Page 188 and 189:
188 AINE- JA NIMEREGISTER Vt ka osa
Page 190:
190 AINE- JA NIMEREGISTER võnkumin
show all

Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"

Create successful ePaper yourself

Delete template?

Save as template?