Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"
Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"
Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID<br />
seda elukutset pidada üsna keerukas. 52 Ent viiuldaja ja vaskpillimängija<br />
töö orkestris erineb teineteisest ka muus mõttes.<br />
Viiuli rühmas on mängijaid palju ning kui keegi neist peaks<br />
eksima (nt mängima vale nooti), siis eksimuse sooritajale<br />
oskaks täpselt osutada ilmselt vaid kogenud dirigent ning väga<br />
väike osa publikust (kui sedagi). Üksikute vaskpillide tarvis<br />
see vastu on orkestris tavaliselt vaid paar mängijat, vaskpillide<br />
helid aga on nii tugevad, et nad ei jää peaaegu iialgi kuulajale<br />
märkamatuks. Liiatigi on esimese noodi puhumine meloodias<br />
nendega üsna suurt täpsust ja kontsentratsiooni nõudev tegevus,<br />
kus eksimused ei ole harvad. Kui metsasarvemängija<br />
peaks mõne noodi mängimisel eksima, siis ei õnnestu tal tavaliselt<br />
märkamatuks jääda ei publiku ega dirigendi eest. Siit<br />
näeme, et kuigi vaskpillipartiide osakaal vähemalt klassikalise<br />
muusika partituurides on väiksem kui keelpillipartiidel, on<br />
nende esitamine seotud mõnevõrra suurema pinge ja vastutusega.<br />
Pole võimatu, et need erinevused tingivadki eri pillide<br />
mängijate seas erinevate psühholoogiliste tüüpide kujunemise<br />
– umbes nii nagu Pierrot, Malviina jt keskaegses commedia<br />
dell’artes.<br />
Öeldu peaks olema lugejat piisavalt veennud selles, et<br />
muusika ja emotsioonide vahekorra käsitlemisel tuleb kokku<br />
puutuda selle suhte nii paljude tahkudega, et rääkida mingist<br />
ühestainsast või ka ühest valdavast muusikaliste emotsioonide<br />
teooriast pole võimalik. Nii jääb üle piirduda kokkuvõtet<br />
tehes vaid väga üldist laadi järeldustega. Kindlasti on muusika<br />
üheks peamiseks funktsiooniks tänapäeva ühiskonnas püüda<br />
teha inimesi paremaks ja õnnelikumaks ning sel viisil aidata<br />
neil elada. Keele’i ülikoolis (Inglismaal) töötava muusikapsühho<br />
loogi John Sloboda ja ta kolleegide uurimistulemused<br />
52 Varasematel aegadel on naiste osakaal orkestrantide seas olnud palju<br />
väiksem ning mõnes konservatiivsete traditsioonidega vanas orkestris<br />
(nt Berliini filharmoonikud) ei ole neid ilmselt tänapäevalgi üle 10<br />
protsendi.<br />
63