Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"

More documents

Recommendations

Info

$C:\Documents and Settings\Urve Lippus\My Documents\Toimetised ...$

34 3 INIMESE MUUSIKALISED VÕIMED JA NENDE HINDAMINE Inimeste võimekus ei avaldu tavaliselt kõikidel tegevusaladel ühtlaselt: üht laadi toimingute sooritamisel osutuvad mõned paratamatult edukamaks kui teised ning vastupidi, teist laadi toimingutes omakorda võivad noodsamad esimesed osutuda teistega võrreldes suhteliselt abituks. Seepärast on elukutsevaliku seisukohast oluline püüda võimalikult täpselt ja õigeaegselt määratleda iga indiviidi võimete profiili. Inimese edukus sõltub suuresti sellest, kas ta on asunud omandama oskusi ja vilumusi niisugusel alal, millega tegele miseks tal on olemas ka kohased eeldused. Kui asi on vastu pidi, st kui eeldused on nõrgad, siis võivad inimese jõupingu tused nende oskuste ja vilumuste omandamisel osutuda eba proportsionaalselt suureks ning paljudel juhtudel lõpp kokku võttes jätta ikkagi soovitud tulemuseni viimata. Kõik see keh tib täiel määral ka muusikaliste võimete kohta, mille välja arenda mine nõuab tihti väga palju aega ja pingutusi ning sellele kuluv aeg võib ulatuda mitmekümne aastani. Niisiis on iga algaja muusiku seisukohast äärmiselt tähtis püüda leida vastust küsimusele, kui suured ja missugust laadi on tema muusika lised võimed. Muusikaõpetaja jaoks omakorda võtab sama küsimus veidi teistsuguse värvingu: kas ja kuidas saab inimese muusikalisi võimeid täpselt ja objektiivselt mõõta. Mõnes ühiskonnas võivad huvi muusikaliste võimete hindamise vastu suurendada puhtpragmaatilised kaalutlused. Tänapäeva lääneriikides üsna laialdaselt kasutusel olevate testide
3. INIMESE MUUSIKALISED VÕIMED JA NENDE HINDAMINE (formali seeritud eksamite) väljatöötamine muusika vallas hoogus tus näiteks Ameerika Ühendriikides kahe maailmasõja vahelisel perioodil tänu Iowa osariigi ülikooli professori Carl Seashore’i (1866–1949) tegevusele. Sellele andis tõuke püüe riigieelarves olevat raha tolle aja arusaamade järgi otstarbekalt kasutada. Nimelt valitses siis ühiskonnas hoiak, et muusikaõpe tust pole mõtet pakkuda lastele, kellel muusikalised võimed on napid või puuduvad sootuks. Tänapäeva kasvatusteaduste seisukohalt tundub selline mõtteviis muidugi võrdle - misi barbaarsena. Esiteks tuleb märkida, et laste puhul pole võimed sugugi mitte jääva suurusega nähtus, vaid nad on teatud ulatuses arendatavad. Teiseks iseloomustab nüüdisaegset demokraatlikku ühiskonda suundumus kaasata ühiskonna üldisesse toimimisse võimalikult suurt hulka selle liikmeid, olenemata nende individuaalsetest võimetest ja oskustest. Tänapäeva hariduspoliitika üks eesmärke peaks olema elementaarse muusikalise kirjaoskuse pakkumine kõigile indiviididele, sõltumata nende muusikalistest võimetest (nii nagu peetakse loomu likuks hariliku kirjaoskuse üldist omandamist, sõltumata inimese verbaalsest andekusest). Kutseliste muusikute ettevalmistamisel aga on ilmselt paratamatu õppurite seast valiku tegemine nende individuaalsete eelduste põhjal. Üheks mõjukamaks teooriaks 20. sajandi arengu psühholoogias on olnud prantsuse psühholoogi Jean Piaget’ (1896– 1980) arengustaadiumide teooria. Piaget’ teooria järgi ei ole areng mitte lineaarne protsess, mille käigus teadmised ja osku sed jääva kiirusega akumuleeruvad, vaid liikumine ühest staadiu mist teise (või ühelt astmelt teisele), umbes nii nagu koolis õpilased jõuavad edasi klass klassi haaval. Neil arengustaadiumidel on kindel järjekord ning ühtegi neist ei saa arengus vahele jätta, nii nagu kooliski ei saa liikuda kolmandast klassist teise või neljandast kuuendasse. Tavaliselt jagatakse Piaget’ teoorias lapse areng nelja staadiumi, millest igaüht iseloomustab teistest staadiumidest erinev maailma tunnetamise 35
Page 1: KAKSTEIST LOENGUT MUUSIKAPSÜHHOLOO
Page 4 and 5: Raamatu kaanel on kasutatud reprodu
Page 7: SISUKORD SAATEKS ..................
Page 10 and 11: 10 1. SAATEKS Helsingi Ülikoolis l
Page 12 and 13: 12 1. SISSEJUHATUS MUUSIKAPSÜHHOLO
Page 26 and 27: 26 2. HELILOOJA JA KUULAJA ERINEVAS
Page 36 and 37: 36 3. INIMESE MUUSIKALISED VÕIMED
Page 48 and 49: 48 4 MUUSIKA JA EMOTSIOONID Kultuur
Page 50 and 51: 50 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID on nii
Page 52 and 53: 52 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID emotsi
Page 54 and 55: 54 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID nautid
Page 56 and 57: 56 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID Muusik
Page 58 and 59: 58 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID kõrva
Page 60 and 61: 60 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID On lei
Page 62 and 63: 62 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID Viiman
Page 64 and 65: 64 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID osu ta
Page 66 and 67: 66 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA k
Page 68 and 69: 68 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA K
Page 70 and 71: 70 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA J
Page 72 and 73: 72 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA
Page 74 and 75: 74 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA K
Page 76 and 77: 76 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA t
Page 78 and 79: 78 6 MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON Se
Page 80 and 81: 80 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON 1
Page 82 and 83: 82 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON m
Page 84 and 85:
84 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON o
Page 86 and 87:
86 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON (
Page 88 and 89:
88 7. MÄLUST JA MUUSIKAST Tänapä
Page 90 and 91:
90 7. MÄLUST JA MUUSIKAST sisalduv
Page 92 and 93:
92 7. MÄLUST JA MUUSIKAST palju n
Page 94 and 95:
94 7. MÄLUST JA MUUSIKAST mälu. L
Page 96 and 97:
96 7. MÄLUST JA MUUSIKAST struk tu
Page 98 and 99:
98 8. HELIKÕRGUSE KOGNITIIVSED DIM
Page 100 and 101:
100 8. HELIKÕRGUSE KOGNITIIVSED DI
Page 102 and 103:
Page 104 and 105:
Page 106 and 107:
Page 108 and 109:
Page 110 and 111:
110 9. TÄMBRI KOGNITIIVSED DIMENSI
Page 112 and 113:
Page 114 and 115:
Page 116 and 117:
Page 118 and 119:
Page 120 and 121:
120 10 KEELE JA MUUSIKA VASTASMÕJU
Page 122 and 123:
122 10. KEELE JA MUUSIKA VASTASMÕJ
Page 124 and 125:
Page 126 and 127:
Page 128 and 129:
Page 130 and 131:
Page 132 and 133:
Page 134 and 135:
Page 136 and 137:
Page 138 and 139:
138 11 THEODOR ADORNO “SISSEJUHAT
Page 140 and 141:
140 11. THEODOR ADORNO “SISSEJUHA
Page 142 and 143:
Page 144 and 145:
Page 146 and 147:
Page 148 and 149:
Page 150 and 151:
Page 152 and 153:
Page 154 and 155:
Page 156 and 157:
Page 158 and 159:
158 12. EETIKAST JA UURIMISMEETODIT
Page 160 and 161:
Page 162 and 163:
Page 164 and 165:
Page 166 and 167:
Page 168 and 169:
Page 170 and 171:
Page 172 and 173:
Page 174 and 175:
174 LÕPETUSEKS: VEEL MUUSIKAST JA
Page 176 and 177:
176 LÕPETUSEKS: VEEL MUUSIKAST JA
Page 178 and 179:
178 SOOVITUSLIKKU KIRJANDUST Kui k
Page 180 and 181:
180 AINE- JA NIMEREGISTER ABBA 58 a
Page 182 and 183:
182 AINE- JA NIMEREGISTER 36-37, 38
Page 184 and 185:
184 AINE- JA NIMEREGISTER Kremer, G
Page 186 and 187:
186 AINE- JA NIMEREGISTER lühiajal
Page 188 and 189:
188 AINE- JA NIMEREGISTER Vt ka osa
Page 190:
190 AINE- JA NIMEREGISTER võnkumin
show all

Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

Delete template?

Save as template?