Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"

More documents

Recommendations

Info

$C:\Documents and Settings\Urve Lippus\My Documents\Toimetised ...$

44 3. INIMESE MUUSIKALISED VÕIMED JA NENDE HINDAMINE Need küsitavused võivad Mainwaringi muusikaliste võimete testi sisuväärtust mõnevõrra kahandada. 34 Testide rakendamise määr haridussüsteemis näib lõppkokku võttes sõltuvat sellest, kas õpetajal on võimalik kulutada üksikule õpilasele küllaldaselt aega ja tähelepanu, et tagada iga ühele vähemalt rahuldav edasijõudmine, või siis tuleb tal aine liste ja intellektuaalsete võimaluste nappuse tõttu õpilastega suhelda rühmiti, nii et igasse rühma kuuluvad oma võime telt ja oskustelt üldjoontes sarnased õppurid. Seashore’i muusikaliste võimete testide otstarvet saab soovi korral määrat leda kitsalt – see on vahend ennustamaks sisseastumiseksamite põhjal õpilase edukust edasises õppetöös. Ja selle otstarbe piisavalt hea kvaliteediga testid kindlasti ka täidavad. Ühes USA-s tehtud uurimistöös, mida Seashore oma raamatus kirjeldab, vaadeldi muusikaüliõpilaste (kokku üle viiesaja inimese) edasijõudmist koolis, lähtudes nende edukusest sisse astumiseksamite sooritamisel, ning saadi järgmised tulemused. Kooli sissesaamise tagas sisseastumiseksamil saavutatud positiivne hinne, millel võis olla viis erinevat väärtust: suurepärane, väga hea, hea, rahuldav ja kasin (nii nagu tänapäeva Eesti kõrgkoolideski). Uuriti, kui suur osa üliõpilastest igas erinevalt hinnatud rühmas suudab oma õpingud lõpetada nominaalaja jooksul. Rühmade kaupa osutusid tulemused järgmisteks. Sisseastumiseksamil suurepärase hinde saanutest sai õpingutega nominaalaja jooksul hakkama 60 protsenti 34 Näide madala sisuväärtusega sisseastumiskatsest ühes Eesti üldhariduskoolis: lapsel paluti esimesel päeval meelde jätta üks või mitu võõrkeelset sõna ning järgmisel päeval kontrolliti, kas need on tal ikka veel meeles. Lapsel polnud tarvidust meelde jätta mitte sõnu endid, vaid objekte, mida nende sõnadega tähistati, ning kui ta vanemad katse sisu vastu kodus vähematki huvi ilmutasid, siis ei olnud neil kuigi raske neid võõrkeelseid sõnu (kui nad vahepeal olidki mee lest läinud) lapsele uuesti selgeks õpetada. Katse autorite eesmärgiks oli ilmselt kontrollida, kui hästi suudab laps meeles pidada talle varem tundmatuid sõnu, katse sisuväärtus polnud aga paraku kuigi suur.
3. INIMESE MUUSIKALISED VÕIMED JA NENDE HINDAMINE üli õpi lastest, väga hea hinde saanutest 42 protsenti, hea hinde saanutest 33 protsenti, rahuldava hinde saanutest 23 protsenti ning kasina hinde saanutest 17 protsenti. 35 Neid tulemusi on võimalik interpreteerida kahest vaatenurgast, mida tinglikult võiks nimetada ratsionalistlikuks ja humanistlikuks. Ratsionalist ütleks, et tehtud uurimistöö põhjal võib muusikaliste võimete testimist pidada igati õigustatuks, sest sisseastumiseksami tulemuste ja üliõpilaste edukuse vahel valitseb selge seos (vrd nominaalajaga lõpetanud üli õpilaste hulka suurepärase ja kasina hinde saanute rühmas). Humanist aga juhiks tähelepanu sellele, kuidas isegi kasinate tulemustega sisseastumiseksami sooritanute seas on tervelt 17 protsenti selliseid, kes suudavad oma õpingud lõpetada nii, nagu neilt seda üldiselt eeldatakse, st nominaalaja jooksul. Ja teiselt poolt leidub suurepäraste tulemustega sisseastumiseksami sooritanute seas 40 protsenti üliõpilasi, kes mingil põhjusel kooli nominaalaja jooksul ei lõpeta. Siit edasi võiksime küsida, kas seos sisseastumiseksami tulemuste ja õpingute edukuse vahel on piisavalt tugev, et õigustada sisseastumis testi kasutamist olemasoleval kujul. Ning nagu elus paraku sageli ette tuleb, sõltub vastus sellele küsimusele mitmetest asjaoludest. Kas olemasolevale meetodile on paremat alternatiivi? Kui on, ent kui see alternatiiv osutub olemasolevaga võrreldes kallimaks, kas siis ühiskonnas leidub vahendeid, et seda tegelikkuses rakendada? Tihti pole nendele küsimustele võimalik anda lihtsaid vastuseid. Mõned testimeetodi kriitikud on teinud ettepaneku, et testi tavate jagamine kategooriateks testi sooritamise tulemuste alusel võiks olla lihtsam ning et viie edukuskategooria asemel tuleks kasutada kaht, mis võimaldaks vähendada subjektiivsust testitavate võimete hindamisel. Kui esmalt määratleda võimete miinimumlävi, mis on vajalik õpingute alustamiseks valitud erialal (näiteks muusikas), siis olekski põhjust 35 C. E. Seashore, Psychology of Music. New York, 1938. 45
Page 1: KAKSTEIST LOENGUT MUUSIKAPSÜHHOLOO
Page 4 and 5: Raamatu kaanel on kasutatud reprodu
Page 7: SISUKORD SAATEKS ..................
Page 10 and 11: 10 1. SAATEKS Helsingi Ülikoolis l
Page 12 and 13: 12 1. SISSEJUHATUS MUUSIKAPSÜHHOLO
Page 26 and 27: 26 2. HELILOOJA JA KUULAJA ERINEVAS
Page 34 and 35: 34 3 INIMESE MUUSIKALISED VÕIMED J
Page 36 and 37: 36 3. INIMESE MUUSIKALISED VÕIMED
Page 48 and 49: 48 4 MUUSIKA JA EMOTSIOONID Kultuur
Page 50 and 51: 50 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID on nii
Page 52 and 53: 52 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID emotsi
Page 54 and 55: 54 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID nautid
Page 56 and 57: 56 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID Muusik
Page 58 and 59: 58 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID kõrva
Page 60 and 61: 60 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID On lei
Page 62 and 63: 62 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID Viiman
Page 64 and 65: 64 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID osu ta
Page 66 and 67: 66 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA k
Page 68 and 69: 68 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA K
Page 70 and 71: 70 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA J
Page 72 and 73: 72 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA
Page 74 and 75: 74 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA K
Page 76 and 77: 76 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA t
Page 78 and 79: 78 6 MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON Se
Page 80 and 81: 80 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON 1
Page 82 and 83: 82 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON m
Page 84 and 85: 84 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON o
Page 86 and 87: 86 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON (
Page 88 and 89: 88 7. MÄLUST JA MUUSIKAST Tänapä
Page 90 and 91: 90 7. MÄLUST JA MUUSIKAST sisalduv
Page 92 and 93: 92 7. MÄLUST JA MUUSIKAST palju n
Page 94 and 95:
94 7. MÄLUST JA MUUSIKAST mälu. L
Page 96 and 97:
96 7. MÄLUST JA MUUSIKAST struk tu
Page 98 and 99:
98 8. HELIKÕRGUSE KOGNITIIVSED DIM
Page 100 and 101:
100 8. HELIKÕRGUSE KOGNITIIVSED DI
Page 102 and 103:
Page 104 and 105:
Page 106 and 107:
Page 108 and 109:
Page 110 and 111:
110 9. TÄMBRI KOGNITIIVSED DIMENSI
Page 112 and 113:
Page 114 and 115:
Page 116 and 117:
Page 118 and 119:
Page 120 and 121:
120 10 KEELE JA MUUSIKA VASTASMÕJU
Page 122 and 123:
122 10. KEELE JA MUUSIKA VASTASMÕJ
Page 124 and 125:
Page 126 and 127:
Page 128 and 129:
Page 130 and 131:
Page 132 and 133:
Page 134 and 135:
Page 136 and 137:
Page 138 and 139:
138 11 THEODOR ADORNO “SISSEJUHAT
Page 140 and 141:
140 11. THEODOR ADORNO “SISSEJUHA
Page 142 and 143:
Page 144 and 145:
Page 146 and 147:
Page 148 and 149:
Page 150 and 151:
Page 152 and 153:
Page 154 and 155:
Page 156 and 157:
Page 158 and 159:
158 12. EETIKAST JA UURIMISMEETODIT
Page 160 and 161:
Page 162 and 163:
Page 164 and 165:
Page 166 and 167:
Page 168 and 169:
Page 170 and 171:
Page 172 and 173:
Page 174 and 175:
174 LÕPETUSEKS: VEEL MUUSIKAST JA
Page 176 and 177:
176 LÕPETUSEKS: VEEL MUUSIKAST JA
Page 178 and 179:
178 SOOVITUSLIKKU KIRJANDUST Kui k
Page 180 and 181:
180 AINE- JA NIMEREGISTER ABBA 58 a
Page 182 and 183:
182 AINE- JA NIMEREGISTER 36-37, 38
Page 184 and 185:
184 AINE- JA NIMEREGISTER Kremer, G
Page 186 and 187:
186 AINE- JA NIMEREGISTER lühiajal
Page 188 and 189:
188 AINE- JA NIMEREGISTER Vt ka osa
Page 190:
190 AINE- JA NIMEREGISTER võnkumin
show all

Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"

Create successful ePaper yourself

Delete template?

Save as template?