Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"

More documents

Recommendations

Info

$C:\Documents and Settings\Urve Lippus\My Documents\Toimetised ...$

110 9. TÄMBRI KOGNITIIVSED DIMENSIOONID kujutis, mis näitab heli osahelide (või ülemhelide) koosseisu ning nende suhtelist tugevust. Helmholtzi arvates on sarnase tämbriga need helid, mille spektrid on teineteisega sarnased, eri neva tämbriga helidel aga peaksid olema erineva kujuga spekt rid. Joonisel 9.1 on kujutatud klarnetil mängitud kolme heli spektreid. Kõigi kolme noodi kõrgus on üks ja seesama (väikse oktavi sol). Helid erinevad üksteisest valjuse poolest: esimene neist on mängitud pianissimo’s, teine mezzoforte’s ja kolmas fortissimo’s. Joonis 9.1. Klarnetil erineva valjusega – pianissimo’s, mezzoforte’s ja fortissimo’s – mängitud väikse oktavi sol-i (G3) spekter. 97 Rõhtteljel on kujutatud osahelide sagedust (mis vastab nende kõrgusele), püst teljel aga osahelide suhtelist tugevust. G3 põhitooni sagedus on umbes 196 Hz, millele kõigil kolmel paneelil vastab kõige vasakpoolsem püstkriips. 97 Pärit: J. Klingseisen, M. D. Plumbley, Experiments on musical inst ru - ment separation using multiple-cause models, http://www.elec.qmul. ac.ukpeople/markp/1999/KlingseisenCMPC99.pdf (25.06.2006).
9. TÄMBRI KOGNITIIVSED DIMENSIOONID Klarneti tämbri üks olulisemaid tunnuseid on paarisarvuliste osahelide osaline või täielik puudumine spektris – seal domineerivad põhitooni paarituarvkordsed komponendid esimene, kolmas, viies jne. 98 See on näha ka joonisel 9.1, kus kolmas osaheli vastab sagedusele 3 × 196 = 588 Hz ning viies osaheli sagedusele 5 × 196 = 980 Hz. Nende sageduste kohal asuvad kõigil kolmel paneelil suhtelised kõrged püstkriipsud (välja arvatud viienda osaheli kohal pianissimo’s mängitud noodi puhul). Teisele ja neljandale osahelile vastavatel sagedustel aset sevad püstkriipsud kolmes spektris (2 × 196 = 392 Hz ja 4 × 196 = 784 Hz) on kas madalamad või puuduvad hoopis. Helmholtzi teooria järgi on klarneti tämbri peamiseks tunnu seks paarituarvuliste osahelide domineerimine klarneti heli spektris. Selle kõrval aga näeme jooniselt 9.1, kuidas heli dünaamika avaldab instrumendi heli spektrile vähemalt nii sama olulist mõju. Fortissimo’s mängitud heli spekter on rikka likum: selles on rohkem tugevaid ülemisi osahelisid, pianissimo’s mängitud heli spektris aga tõusevad esile vaid esimene ja kolmas osaheli. Samuti näeme fortissimo’s mängitud heli puhul, et tugevate paarituarvuliste ja nõrkade paarisarvuliste osahelide reegel ei kehti ülemiste osahelide puhul nii järjekindlalt nagu alumiste osahelide puhul: seitsmendat osaheli sagedusega 7 × 196 = 1372 Hz pole fortissimo’s mängitud noodi spektris üldse näha, üheteistkümnes ja kaheteistkümnes osaheli on sama noodi puhul aga ligikaudu ühesuguse tugevusega (11 × 196 = 2156 Hz ja 12 × 196 = 2352 Hz). Seoses helitehnika arenguga hakatakse 20. sajandil tehnoloogiliselt edenenud riikides konstrueerima muusika süntesaatoreid, kus heli ei tekitata mehaaniliselt (st mingi keha võnkumise tulemusel) nagu akustiliste instrumentide puhul, vaid selleks kasutatakse keerulisemaid tehnoloogilisi vahen- 98 Akustiliselt on selle põhjuseks asjaolu, et klarneti puhul on tege - mist – erinevalt näiteks flöödist – ühest otsast lahtise ja teisest otsast kin nise toruga. 111
Page 1:
KAKSTEIST LOENGUT MUUSIKAPSÜHHOLOO
Page 4 and 5:
Raamatu kaanel on kasutatud reprodu
Page 7:
SISUKORD SAATEKS ..................
Page 10 and 11:
10 1. SAATEKS Helsingi Ülikoolis l
Page 12 and 13:
12 1. SISSEJUHATUS MUUSIKAPSÜHHOLO
Page 14 and 15:
Page 16 and 17:
Page 18 and 19:
Page 20 and 21:
Page 22 and 23:
Page 24 and 25:
Page 26 and 27:
26 2. HELILOOJA JA KUULAJA ERINEVAS
Page 28 and 29:
Page 30 and 31:
Page 32 and 33:
Page 34 and 35:
34 3 INIMESE MUUSIKALISED VÕIMED J
Page 36 and 37:
36 3. INIMESE MUUSIKALISED VÕIMED
Page 38 and 39:
Page 40 and 41:
Page 42 and 43:
Page 44 and 45:
Page 46 and 47:
Page 48 and 49:
48 4 MUUSIKA JA EMOTSIOONID Kultuur
Page 50 and 51:
50 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID on nii
Page 52 and 53:
52 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID emotsi
Page 54 and 55:
54 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID nautid
Page 56 and 57:
56 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID Muusik
Page 58 and 59:
58 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID kõrva
Page 60 and 61: 60 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID On lei
Page 62 and 63: 62 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID Viiman
Page 64 and 65: 64 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID osu ta
Page 66 and 67: 66 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA k
Page 68 and 69: 68 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA K
Page 70 and 71: 70 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA J
Page 72 and 73: 72 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA
Page 74 and 75: 74 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA K
Page 76 and 77: 76 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA t
Page 78 and 79: 78 6 MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON Se
Page 80 and 81: 80 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON 1
Page 82 and 83: 82 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON m
Page 84 and 85: 84 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON o
Page 86 and 87: 86 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON (
Page 88 and 89: 88 7. MÄLUST JA MUUSIKAST Tänapä
Page 90 and 91: 90 7. MÄLUST JA MUUSIKAST sisalduv
Page 92 and 93: 92 7. MÄLUST JA MUUSIKAST palju n
Page 94 and 95: 94 7. MÄLUST JA MUUSIKAST mälu. L
Page 96 and 97: 96 7. MÄLUST JA MUUSIKAST struk tu
Page 98 and 99: 98 8. HELIKÕRGUSE KOGNITIIVSED DIM
Page 100 and 101: 100 8. HELIKÕRGUSE KOGNITIIVSED DI
Page 112 and 113: 112 9. TÄMBRI KOGNITIIVSED DIMENSI
Page 120 and 121: 120 10 KEELE JA MUUSIKA VASTASMÕJU
Page 122 and 123: 122 10. KEELE JA MUUSIKA VASTASMÕJ
Page 138 and 139: 138 11 THEODOR ADORNO “SISSEJUHAT
Page 140 and 141: 140 11. THEODOR ADORNO “SISSEJUHA
Page 158 and 159: 158 12. EETIKAST JA UURIMISMEETODIT
Page 160 and 161:
160 12. EETIKAST JA UURIMISMEETODIT
Page 162 and 163:
Page 164 and 165:
Page 166 and 167:
Page 168 and 169:
Page 170 and 171:
Page 172 and 173:
Page 174 and 175:
174 LÕPETUSEKS: VEEL MUUSIKAST JA
Page 176 and 177:
176 LÕPETUSEKS: VEEL MUUSIKAST JA
Page 178 and 179:
178 SOOVITUSLIKKU KIRJANDUST Kui k
Page 180 and 181:
180 AINE- JA NIMEREGISTER ABBA 58 a
Page 182 and 183:
182 AINE- JA NIMEREGISTER 36-37, 38
Page 184 and 185:
184 AINE- JA NIMEREGISTER Kremer, G
Page 186 and 187:
186 AINE- JA NIMEREGISTER lühiajal
Page 188 and 189:
188 AINE- JA NIMEREGISTER Vt ka osa
Page 190:
190 AINE- JA NIMEREGISTER võnkumin
show all

Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

Delete template?

Save as template?