Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"

More documents

Recommendations

Info

$C:\Documents and Settings\Urve Lippus\My Documents\Toimetised ...$

66 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA kõrgusega helide koosseisus leidub peale põhisageduse ka veel palju teisi, viimasest erineva sagedusega komponente, mida kutsutakse ülemhelideks ehk ülemtoonideks (vahel ka osahelideks ehk -toonideks). Kindla kõrgusega heli puhul on tema ülemtoonid põhisagedusega tavaliselt täisarvkordsetes suhetes. 55 Näiteks väikese oktavi la koosseisus on lisaks põhitoonile sagedusega 220 Hz ülemhelid 2 × 220 = 440 Hz, 3 × 220 = 660 Hz, 4 × 220 = 880 Hz ja nii edasi. Teoreetiliselt on ülem helide rida lõpmatu, ent muusikaga seoses tekib harva vaja dus rääkida osahelidest suurema järjekorranumbriga kui kuusteist. Vahemik esimesest osahelist ehk põhitoonist kuni kuue teistkümnenda osahelini hõlmab kokku neli oktavit. Tuleb veel märkida, et heli sageduskomponentide numeratsioon sõltub sellest, kas neid hakata altpoolt ülespoole lugema põhitoonist või sellele järgnevast komponendist alates. Sagedus komponentide jada 100-200-300 Hz võib ühel juhul nimetada esimeseks, teiseks ja kolmandaks osaheliks (kusjuures esimene osaheli vastab põhitoonile), teisel juhul aga põhitooniks ning vastavalt selle esimeseks ja teiseks ülemheliks. Traditsiooniliselt on ülemhelide rolli muusikas seostatud eelkõige heli tämbriga. Kaasaegse psühhoakustika rajaja Hermann von Helmholtzi ettekujutuse järgi sõltub heli tämbri iseloom ülemhelide vahekorrast üksteisega heli spektris. 56 Sellest, millised ülemhelid spektris on tugevad, millised aga nõrgad, tulenevad Helmholtzi arvates helide tämbrilised erinevused – miks kuulaja tajub viiuli heli klarneti helist erinevalt. Alles 20. sajandil on selgunud, et peale ülemhelide vahekorra avaldab tämbrile vähemalt sama suurt või isegi suure mat mõju heli muutumine ajas. Siin peetakse silmas eeskätt 55 Osahelisid leidub muidugi ka nende helide koosseisus, millel kindlat kõrgust pole (näiteks enamiku löökpillide poolt tekitatud helid), ent sel juhul ei pea osahelid olema põhitooniga täisarvkordsetes suhetes. 56 H. v. Helmholtz, Die Lehre von den Tonempfindungen als physiologische Grundlage für die Theorie der Musik. Braunschweig, 1863.
5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA selliseid tegureid nagu heli atakk ehk selle puhkemine ning heli vaibumine. Näiteks klaveriheli puhul on selle atakk järsk, laulja poolt tekitatud heli puhul aga märksa laugem. Tõsi, kõneakustikas peetakse täishäälikute kvaliteedi pea mi seks eristajaks veel tänapäevalgi osahelide vahekorda heli spektris. Näiteks /a/-hääliku puhul on spektris tugevamad need osahelid, mis asuvad 700 ja 1100 Hz piirkonnas, /i/-hää liku puhul aga osahelid, mis asuvad 400 ja 1900 Hz piir kon nas. Kirjeldatud tugevate osahelide piirkondi spektris nime tatakse formantideks. Joonis 5.1. Suure oktavi do (C ehk C2) ülemhelide rida. Kuueteistkümne alumise osatooni sagedused hertsides on esitatud joonise vasakus ääres olevas tulbas. Põhitooni sagedus on 65,4 Hz, teise osatooni ehk esimese ülemheli sagedus 130,8 Hz jne. Kuusteist osa tooni katavad nelja oktavi suuruse helikõrgusala. 67
Page 1:
KAKSTEIST LOENGUT MUUSIKAPSÜHHOLOO
Page 4 and 5:
Raamatu kaanel on kasutatud reprodu
Page 7:
SISUKORD SAATEKS ..................
Page 10 and 11:
10 1. SAATEKS Helsingi Ülikoolis l
Page 12 and 13:
12 1. SISSEJUHATUS MUUSIKAPSÜHHOLO
Page 14 and 15:
14 1. SISSEJUHATUS MUUSIKAPSÜHHOLO
Page 16 and 17: 16 1. SISSEJUHATUS MUUSIKAPSÜHHOLO
Page 26 and 27: 26 2. HELILOOJA JA KUULAJA ERINEVAS
Page 34 and 35: 34 3 INIMESE MUUSIKALISED VÕIMED J
Page 36 and 37: 36 3. INIMESE MUUSIKALISED VÕIMED
Page 48 and 49: 48 4 MUUSIKA JA EMOTSIOONID Kultuur
Page 50 and 51: 50 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID on nii
Page 52 and 53: 52 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID emotsi
Page 54 and 55: 54 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID nautid
Page 56 and 57: 56 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID Muusik
Page 58 and 59: 58 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID kõrva
Page 60 and 61: 60 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID On lei
Page 62 and 63: 62 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID Viiman
Page 64 and 65: 64 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID osu ta
Page 68 and 69: 68 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA K
Page 70 and 71: 70 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA J
Page 72 and 73: 72 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA
Page 74 and 75: 74 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA K
Page 76 and 77: 76 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA t
Page 78 and 79: 78 6 MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON Se
Page 80 and 81: 80 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON 1
Page 82 and 83: 82 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON m
Page 84 and 85: 84 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON o
Page 86 and 87: 86 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON (
Page 88 and 89: 88 7. MÄLUST JA MUUSIKAST Tänapä
Page 90 and 91: 90 7. MÄLUST JA MUUSIKAST sisalduv
Page 92 and 93: 92 7. MÄLUST JA MUUSIKAST palju n
Page 94 and 95: 94 7. MÄLUST JA MUUSIKAST mälu. L
Page 96 and 97: 96 7. MÄLUST JA MUUSIKAST struk tu
Page 98 and 99: 98 8. HELIKÕRGUSE KOGNITIIVSED DIM
Page 100 and 101: 100 8. HELIKÕRGUSE KOGNITIIVSED DI
Page 110 and 111: 110 9. TÄMBRI KOGNITIIVSED DIMENSI
Page 116 and 117:
116 9. TÄMBRI KOGNITIIVSED DIMENSI
Page 118 and 119:
118 9. TÄMBRI KOGNITIIVSED DIMENSI
Page 120 and 121:
120 10 KEELE JA MUUSIKA VASTASMÕJU
Page 122 and 123:
122 10. KEELE JA MUUSIKA VASTASMÕJ
Page 124 and 125:
Page 126 and 127:
Page 128 and 129:
Page 130 and 131:
Page 132 and 133:
Page 134 and 135:
Page 136 and 137:
Page 138 and 139:
138 11 THEODOR ADORNO “SISSEJUHAT
Page 140 and 141:
140 11. THEODOR ADORNO “SISSEJUHA
Page 142 and 143:
Page 144 and 145:
Page 146 and 147:
Page 148 and 149:
Page 150 and 151:
Page 152 and 153:
Page 154 and 155:
Page 156 and 157:
Page 158 and 159:
158 12. EETIKAST JA UURIMISMEETODIT
Page 160 and 161:
Page 162 and 163:
Page 164 and 165:
Page 166 and 167:
Page 168 and 169:
Page 170 and 171:
Page 172 and 173:
Page 174 and 175:
174 LÕPETUSEKS: VEEL MUUSIKAST JA
Page 176 and 177:
176 LÕPETUSEKS: VEEL MUUSIKAST JA
Page 178 and 179:
178 SOOVITUSLIKKU KIRJANDUST Kui k
Page 180 and 181:
180 AINE- JA NIMEREGISTER ABBA 58 a
Page 182 and 183:
182 AINE- JA NIMEREGISTER 36-37, 38
Page 184 and 185:
184 AINE- JA NIMEREGISTER Kremer, G
Page 186 and 187:
186 AINE- JA NIMEREGISTER lühiajal
Page 188 and 189:
188 AINE- JA NIMEREGISTER Vt ka osa
Page 190:
190 AINE- JA NIMEREGISTER võnkumin
show all

Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"

Create successful ePaper yourself

Delete template?

Save as template?