Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"

More documents

Recommendations

Info

$C:\Documents and Settings\Urve Lippus\My Documents\Toimetised ...$

146 11. THEODOR ADORNO “SISSEJUHATUS MUUSIKASOTSIOLOOGIASSE” Eelmisega külgneb veel üks tüüp, keda samuti ei huvita muusika teose sisemine korraldus, vaid omaenese mentaalsus, mis kunstiteosest on täiesti sõltumatu. See on emotsionaalne kuulaja. Tema jaoks saab “muusika kuulamisest nende emotsioonide vallandamise vahend, mida tsivilisatsiooni normid tavaliselt maha suruvad või kammitsevad …, muusika funktsiooniks on siin instinktide vallapäästmine”. Seda laadi kuulajad eelistavad tundelist, emotsionaalset muusikat, näiteks Tšaikovskit. “Saksamaal … on emotsionaalseid kuulajaid vähem kui anglosaksi riikides, kus tsivilisatsiooni ike on tuge vam ning sunnib otsima väljapääsu kontrollile allutamatute sisetunnete vallast; samuti võib sellisel kuulajal olla oma roll seal, kus muusika tehniline areng on maha jäänud, eeskätt slaavi maades.” Spontaansete reaktsioonidega muusikale kaas neb siin sageli võimetus mõista muusikateost ennast kui oma emotsioonide vallandamise stiimulit. Niisuguste muusika kuula jate hulka võib kuuluda näiteks tired businessman, kes saab siin kompenseerida seda, mida ta elukutse talle pakkuda ei suuda (lk 17). Saksamaal on emotsionaalse kuulaja vastandina välja kujunenud tüüp, kes püüab taasluua kuulaja sellist suhet muusikasse, nagu valitses varasematel ajastutel. Selliseid kuulajaid, keda võiks nimetada minevikku pöördunud kuulajateks, ise loomustab protest ametliku muusikaelu ja selle insti tutsioonide vastu. Varajast muusikat harrastavail muusikuil ja kuula jail on sageli “fanaatilis-sektantlik” näoilme. Nn autentsed esitused muutuvad nende jaoks asjaks iseeneses. Ja on iseloomulik, kui vähe on selle rühma esindajate seas tegelikult arenenud võime hinnata adekvaatselt esituse kvaliteeti (lk 20). Kõige rohkem on kuulajate seas neid, kes hindavad muusikat kui meelelahutust. Meelelahutust otsiva kuulaja käitumine sarnaneb suitsetaja omale. Määrav on siin pigem ebameeldiv aisting ärritaja – muusika või sigareti – toime lakkamisel kui meeldi vustunne selle kestmisel. Muusika tarbimine meelelahu tusena meenutab maaniat. “Kuid maniakaalsuse tendents
11. THEODOR ADORNO “SISSEJUHATUS MUUSIKASOTSIOLOOGIASSE” on ühiskonnale seesmiselt omane ja seda lihtsalt maha suruda pole võimalik.” Ühiskond talub maniakaalsuse nõrku vorme, mis töömoraali ja sotsiaalset stabiilsust ei ohusta: “Alkoholi tarbimisele vaadatakse läbi sõrmede, suitsetamine aga on saanud lausa sotsiaalse heakskiidu osaliseks. 128 Sama liiki on ka teatud hulga meelelahutusliku rühma kuulajate muusikamaania.” “Meelelahutuslikku tüüpi muusikakuulajad on enamasti väga passiivsed ja avaldavad teravat vastupanu igale jõupingutusele, mida kunstiteos neilt peaks nõudma” (lk 22– 23). Lõpuks vaatleb Adorno ka inimesi, kes on muusika suhtes ükskõiksed, kaheldes küll, kas neid üldse saab ühise nimetaja alla viia. Ükskõiksuse põhjusi otsib ta juba varasest lapsepõlvest: “paistab, et liialt rangete vanemate lapsed ei suuda tihtilugu õppida isegi nooti lugema, mis on igasuguse korraliku muusikahariduse eelduseks”. Sellised inimesed on tihti “patoloogiliselt realistliku meelelaadiga”. “Poleks ime, kui selle tüübi esindajad tuleksid inimrühmadest, kes on kodanlikust kultuurist oma haridustaseme ja majandusliku olukorra tõttu kõrvale jäänud.” See on nende reaktsioon ühiskonna ebainimlikkusele ja ühtlasi tõend niisugusest ebainimlikkusest (lk 24– 25). Ehk suutis juba see lühikonspekt anda mõninga ette kujutuse Adorno mõtlemislaadist. Selle üheks tunnusjooneks on sügav pessimism – veendumus, et “inimkonna paremad ajad on möödas”, et inimese intellektuaalse elu kvaliteet halveneb pöördu matult üha enam ja enam, et muusika ja üldisemalt kunsti asend ühiskonnas muutub järjest ebaloomulikumaks ning suletumaks. Poliitilistes kategooriates, nagu eespool nimetatud, võiks Adornot määrat leda kui vasakpoolset radikaali: see, mida ta kirjutab 20. sajandi Lääne ühiskonna mandumise kohta, ei erinegi nii väga hinnangutest, mida samades küsimustes 128 Ei kehti küll enam tänapäeval, kus vähemalt Lääne ühiskonnas pälvib suitsetamine üleüldist hukkamõistu. 147
Page 1:
KAKSTEIST LOENGUT MUUSIKAPSÜHHOLOO
Page 4 and 5:
Raamatu kaanel on kasutatud reprodu
Page 7:
SISUKORD SAATEKS ..................
Page 10 and 11:
10 1. SAATEKS Helsingi Ülikoolis l
Page 12 and 13:
12 1. SISSEJUHATUS MUUSIKAPSÜHHOLO
Page 14 and 15:
Page 16 and 17:
Page 18 and 19:
Page 20 and 21:
Page 22 and 23:
Page 24 and 25:
Page 26 and 27:
26 2. HELILOOJA JA KUULAJA ERINEVAS
Page 28 and 29:
Page 30 and 31:
Page 32 and 33:
Page 34 and 35:
34 3 INIMESE MUUSIKALISED VÕIMED J
Page 36 and 37:
36 3. INIMESE MUUSIKALISED VÕIMED
Page 38 and 39:
Page 40 and 41:
Page 42 and 43:
Page 44 and 45:
Page 46 and 47:
Page 48 and 49:
48 4 MUUSIKA JA EMOTSIOONID Kultuur
Page 50 and 51:
50 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID on nii
Page 52 and 53:
52 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID emotsi
Page 54 and 55:
54 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID nautid
Page 56 and 57:
56 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID Muusik
Page 58 and 59:
58 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID kõrva
Page 60 and 61:
60 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID On lei
Page 62 and 63:
62 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID Viiman
Page 64 and 65:
64 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID osu ta
Page 66 and 67:
66 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA k
Page 68 and 69:
68 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA K
Page 70 and 71:
70 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA J
Page 72 and 73:
72 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA
Page 74 and 75:
74 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA K
Page 76 and 77:
76 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA t
Page 78 and 79:
78 6 MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON Se
Page 80 and 81:
80 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON 1
Page 82 and 83:
82 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON m
Page 84 and 85:
84 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON o
Page 86 and 87:
86 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON (
Page 88 and 89:
88 7. MÄLUST JA MUUSIKAST Tänapä
Page 90 and 91:
90 7. MÄLUST JA MUUSIKAST sisalduv
Page 92 and 93:
92 7. MÄLUST JA MUUSIKAST palju n
Page 94 and 95:
94 7. MÄLUST JA MUUSIKAST mälu. L
Page 96 and 97: 96 7. MÄLUST JA MUUSIKAST struk tu
Page 98 and 99: 98 8. HELIKÕRGUSE KOGNITIIVSED DIM
Page 100 and 101: 100 8. HELIKÕRGUSE KOGNITIIVSED DI
Page 110 and 111: 110 9. TÄMBRI KOGNITIIVSED DIMENSI
Page 120 and 121: 120 10 KEELE JA MUUSIKA VASTASMÕJU
Page 122 and 123: 122 10. KEELE JA MUUSIKA VASTASMÕJ
Page 138 and 139: 138 11 THEODOR ADORNO “SISSEJUHAT
Page 140 and 141: 140 11. THEODOR ADORNO “SISSEJUHA
Page 158 and 159: 158 12. EETIKAST JA UURIMISMEETODIT
Page 174 and 175: 174 LÕPETUSEKS: VEEL MUUSIKAST JA
Page 176 and 177: 176 LÕPETUSEKS: VEEL MUUSIKAST JA
Page 178 and 179: 178 SOOVITUSLIKKU KIRJANDUST Kui k
Page 180 and 181: 180 AINE- JA NIMEREGISTER ABBA 58 a
Page 182 and 183: 182 AINE- JA NIMEREGISTER 36-37, 38
Page 184 and 185: 184 AINE- JA NIMEREGISTER Kremer, G
Page 186 and 187: 186 AINE- JA NIMEREGISTER lühiajal
Page 188 and 189: 188 AINE- JA NIMEREGISTER Vt ka osa
Page 190: 190 AINE- JA NIMEREGISTER võnkumin
show all

Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"

Create successful ePaper yourself

Delete template?

Save as template?