Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"

More documents

Recommendations

Info

$C:\Documents and Settings\Urve Lippus\My Documents\Toimetised ...$

58 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID kõrval osalevad tugevate elamuste kujunemises ka tegurid, mis muusikaga ei tarvitsegi olla otseselt seotud. Hendrik Saare töö näitab, et tugevate elamuste tekkimise eelduste hulka kuuluvad inimese isiksuseomadused, situatsiooni mõju (“spetsid on laval ja saali täidab kontserdi alguse ekstaas”), inimese emotsio - naalne seisund jmt ning et muusika roll seisneb tihti eeskätt pigem muusikalise elamuse vallandamises kui selle loomises. Muusikat võiks sel juhul võrrelda justkui omamoodi anumaga, mille kuulaja talle eriomase sisuga täidab. Kui anu mat poleks, ei saaks seda ka millegagi täita, ent teisest küljest ei ole anuma kuju kuigivõrd seotud tema sisuga. Ameerika psühho loogid on kirjutanud nn darling-that’s-our-tune-teoo riast (umbes siis: “näh, musi, see on ju meie lugu”). Siin pee takse silmas, et inimene saab oma kõige tugevamad muusika lised elamused tihti teismeeas, kui emotsionaalselt ollakse ümbrit seva suhtes kõige enam avali, ning mil tavaliselt saa dakse ka esimesed armastusega seotud kogemused. Sel perioo dil kujunenud muusikalised eelistused on tugevad ning jäävad tavaliselt püsima kogu eluks. Näiteks 1950. aasta paiku või pisut hiljem sündinud inimeste (isegi ühe praeguse Venemaa tipp-poliitiku Sergei Ivanovi!) muusikaliste eelistuste tipust võib tihti leida biitlid ja Paul McCartney, kümme aastat hilisema generatsiooni maitse-eelistusi on aga olulisel määral kujundanud ansambel ABBA. Samal ajal võib niisugune muusika aastakümneid vanema generatsiooni jätta täiesti ükskõikseks või siis tekitada neis sootuks võõristust. Ent muusika ja emotsioonide vahekorra laiemal käsitlemisel ei pääse päriselt mööda ka negatiivsetest emotsioonidest. Tihti on professionaalse muusiku kutsetegevusega seotud suurem või väiksem annus esinemisärevust, mida eespool tutvus tatud põhiemotsioonide psühholoogilisest eritlusest
lähtu des oleks täpsem nimetada lavahirmuks. 45 Lavahirm kui nähtus on tegevmuusikute seas levinud rohkem, kui seda tavaliselt julgetakse tunnistada. Eri küsitluste andmetel möönab lavahirmu kui nende kutsetegevust mõjutava teguri tähtsust 15–25 protsenti muusikutest, sealhulgas mitmed maailmas laialdast tunnustust leidnud interpreedid, näiteks laulja Luciano Pavarotti või pianist Arthur Rubinstein. Lavahirmu mõju inimesele on paljutahuline ning see võib avalduda füsio loogiliste (higistamine), afektiivsete (paanika), tunnetuslike (mäluhäired) ja käitumuslike (käed värisevad) reaktsioonide kaudu. Soorituse kvaliteet < 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID Joonis 4.1. Lavahirmu (esinemisärevuse) ja soorituse edukuse vaheline seos joonise kujul. Horisontaaltelg (x-telg) vastab ärevuse suurene misele ning vertikaaltelg (y-telg) esituse kvaliteedi paranemisele. Mõõdukas ärevus suurendab soorituse edukust (tagurpidi u-tähe vasak “jalg”), kui aga ärevus ületab optimaalse piiri (u-tähe keskkoht), siis hakkab edukus kiiresti ja katastroofiliselt langema (u-tähe parem “jalg”). 46 45 Mitmed muusikud eelistavad lavahirmu asemel rääkida “esinemisärevusest”, sest leiavad, et sõna “hirm” väljaütlemine ise võib juba aidata kaasa vastava emotsionaalse seisundi süvenemisele. 46 Joonise idee pärineb: A. Steptoe, Negative emotions in music ma king: The problem of performance anxiety. Rmt-s: Music and Emo tion: Theory and Research, lk 297. < Lavahirm 59
Page 1:
KAKSTEIST LOENGUT MUUSIKAPSÜHHOLOO
Page 4 and 5:
Raamatu kaanel on kasutatud reprodu
Page 7: SISUKORD SAATEKS ..................
Page 10 and 11: 10 1. SAATEKS Helsingi Ülikoolis l
Page 12 and 13: 12 1. SISSEJUHATUS MUUSIKAPSÜHHOLO
Page 26 and 27: 26 2. HELILOOJA JA KUULAJA ERINEVAS
Page 34 and 35: 34 3 INIMESE MUUSIKALISED VÕIMED J
Page 36 and 37: 36 3. INIMESE MUUSIKALISED VÕIMED
Page 48 and 49: 48 4 MUUSIKA JA EMOTSIOONID Kultuur
Page 50 and 51: 50 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID on nii
Page 52 and 53: 52 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID emotsi
Page 54 and 55: 54 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID nautid
Page 56 and 57: 56 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID Muusik
Page 60 and 61: 60 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID On lei
Page 62 and 63: 62 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID Viiman
Page 64 and 65: 64 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID osu ta
Page 66 and 67: 66 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA k
Page 68 and 69: 68 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA K
Page 70 and 71: 70 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA J
Page 72 and 73: 72 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA
Page 74 and 75: 74 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA K
Page 76 and 77: 76 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA t
Page 78 and 79: 78 6 MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON Se
Page 80 and 81: 80 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON 1
Page 82 and 83: 82 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON m
Page 84 and 85: 84 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON o
Page 86 and 87: 86 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON (
Page 88 and 89: 88 7. MÄLUST JA MUUSIKAST Tänapä
Page 90 and 91: 90 7. MÄLUST JA MUUSIKAST sisalduv
Page 92 and 93: 92 7. MÄLUST JA MUUSIKAST palju n
Page 94 and 95: 94 7. MÄLUST JA MUUSIKAST mälu. L
Page 96 and 97: 96 7. MÄLUST JA MUUSIKAST struk tu
Page 98 and 99: 98 8. HELIKÕRGUSE KOGNITIIVSED DIM
Page 100 and 101: 100 8. HELIKÕRGUSE KOGNITIIVSED DI
Page 108 and 109:
108 8. HELIKÕRGUSE KOGNITIIVSED DI
Page 110 and 111:
110 9. TÄMBRI KOGNITIIVSED DIMENSI
Page 112 and 113:
Page 114 and 115:
Page 116 and 117:
Page 118 and 119:
Page 120 and 121:
120 10 KEELE JA MUUSIKA VASTASMÕJU
Page 122 and 123:
122 10. KEELE JA MUUSIKA VASTASMÕJ
Page 124 and 125:
Page 126 and 127:
Page 128 and 129:
Page 130 and 131:
Page 132 and 133:
Page 134 and 135:
Page 136 and 137:
Page 138 and 139:
138 11 THEODOR ADORNO “SISSEJUHAT
Page 140 and 141:
140 11. THEODOR ADORNO “SISSEJUHA
Page 142 and 143:
Page 144 and 145:
Page 146 and 147:
Page 148 and 149:
Page 150 and 151:
Page 152 and 153:
Page 154 and 155:
Page 156 and 157:
Page 158 and 159:
158 12. EETIKAST JA UURIMISMEETODIT
Page 160 and 161:
Page 162 and 163:
Page 164 and 165:
Page 166 and 167:
Page 168 and 169:
Page 170 and 171:
Page 172 and 173:
Page 174 and 175:
174 LÕPETUSEKS: VEEL MUUSIKAST JA
Page 176 and 177:
176 LÕPETUSEKS: VEEL MUUSIKAST JA
Page 178 and 179:
178 SOOVITUSLIKKU KIRJANDUST Kui k
Page 180 and 181:
180 AINE- JA NIMEREGISTER ABBA 58 a
Page 182 and 183:
182 AINE- JA NIMEREGISTER 36-37, 38
Page 184 and 185:
184 AINE- JA NIMEREGISTER Kremer, G
Page 186 and 187:
186 AINE- JA NIMEREGISTER lühiajal
Page 188 and 189:
188 AINE- JA NIMEREGISTER Vt ka osa
Page 190:
190 AINE- JA NIMEREGISTER võnkumin
show all

Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"

Create successful ePaper yourself

Delete template?

Save as template?