Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"
Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"
Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON<br />
vallas pikk, mis lühike, mis rõhuline ja mis rõhuta. Teiseks on<br />
interpreedi tegevus suunatud sellele, et võimaldada kuulajal<br />
paremini hoomata muusikateose hierarhilist struktuuri. Haritud<br />
kuulaja näiteks teab, et sonaadivormis loodud muusikateos<br />
või selle osa jaguneb tavaliselt kolmeks, ekspositsiooniks,<br />
töötluseks ja repriisiks, ning et ekspositsioon omakorda võib<br />
jaguneda pea-, side-, kõrval- ja lõpupartiiks. Mitte iga kuulaja<br />
ei tarvitse (ja mitte iga kord) seda tõsiasja muusikateose kuulamisel<br />
teadvustada, ent hea interpreedi ülesandeks nähta vasti<br />
on luua tingimused, et teose struktuurist arusaamine oleks<br />
kuulajale võimalikult vähe vaevarikas. Pole ka välistatud,<br />
et muusikateose üht või teist osa hindab kuulaja heaks või<br />
halvaks talle vähemalt osalt teadvustamata jäävate tegurite<br />
toimel, st suuresti intuitiivselt, ning seega on interpreedi tegevus<br />
muusikateose struktuuri “läbivalgustamisel” kuulaja suhtes<br />
eesmärgipärane isegi siis, kui kuulaja hoobilt seda struktuuri ei<br />
teadvusta.<br />
Et Lääne muusikakultuuris, nagu nägime, on adressandi<br />
roll tavaliselt jagatud helilooja ja interpreedi vahel, siis võib<br />
uuri jatel siin tekkida raskusi muusikateose olemuse määratlemisega.<br />
Keeruline on vältida esmapilgul paradoksaalset tõdemust,<br />
et muusikateos just nagu saaks korraga realiseeruda nii<br />
partituuri kui ka ettekande kujul: esimesel juhul kui helilooja,<br />
teisel juhul kui interpreedi tegevuse lõpp-produkt. Poola<br />
filosoof Roman Ingarden on püüdnud seda mõttelist vastuolu<br />
üle tada. Ta defineerib muusikateost kui teatud ideaalset<br />
objekti, mis pole ei noot (partituur) ega ka esitus, kuid millele<br />
teose üksikud esitused suuremal või vähemal määral võivad<br />
läheneda. Ingarden on kirjutanud: “… professionaalide ja asjaarmastajate<br />
vahelises mõttevahetuses töötatakse kollektiivselt<br />
välja ettekujutus mingist muusikateosest. Teiste sõnadega,<br />
kujuneb välja üks domineeriv intersubjektiivne esteetiline<br />
objekt, mille ekvivalendiks pole mitte enam ühe kuulaja,<br />
vaid ühiskonna kogu muusikalise avalikkuse hoiakud mingi<br />
aja lõikes. Muusikateos, mida võiks ka nimetada sotsiaalseks<br />
83