Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"

More documents

Recommendations

Info

$C:\Documents and Settings\Urve Lippus\My Documents\Toimetised ...$

32 2. HELILOOJA JA KUULAJA ERINEVAST SUHTEST MUUSIKATEOSESSE teadvustama helistiku muutusi keskelt läbi ühe minuti pikkuse muusikalõigu jooksul ning järelikult peaks talle olema üks kõik, kas teos on tonaalselt suletud (st lõpeb samas helis tikus, kus ta algaski) või mitte. 28 Ometigi leidub mitmeid kaalutlusi, miks tajupsühholoogias saadud tulemusi ei maksaks muusika puhul ülemäära absoluutsena võtta. Kõigepealt see juba kord nimetatud publiku heterogeensus. Kui ka ühe rühma kuulajate puhul võib mingi tulemus olla negatiivne, ei tähenda see tingimata, et mõne teise, olgugi et võib-olla väiksemaarvulise seltskonna puhul ei võiks sama tulemus olla positiivne. Mõned inimesed võivad tänu oma muusikalisele andekusele ja/või koolitusele olla suute lised tohutult palju enamaks kui teised. Edasi, tähelepanuväärset osa muusika mõjust kuulajale ei tarvitse inimene teadvustada. Rein Laul kirjutab: “Teatud muusikaliste väljendus vahendite toime … jääb esimesel pilgul anonüümseks … ja ühes sellega suunatakse see kuulaja psüühika alateadvuslikele kihistustele.” 29 Ning lõpuks võib muusikalist mõtlemist suu nata ka immanentne, reaalsusega suhteliselt lõdvalt seotud loogika. Ühes jutuajamises <strong>Jaan</strong> Soonvaldi heliridade teooria üle on Mart Humal kord märkinud, et kui tugineda muusika analüüsi teooriale, võiks Soonvaldi teooriat põhjendada taju mehhanisme täiesti kõrvale jättes ning lähtudes ainuüksi selle teooria loogilisest ehitusest ja tema sobivusest muusikateaduse konteks tiga. Sama väidab ka Nicholas Cook: “Olgugi et muu sikateose helistikuline struktuur ei tarvitse iseenesest olla teadvustatav, võib tal olla oluline tähtsus teose struktuuri kujundamise seisukohalt. Arvatakse, et tonaalse muusika teoo riat 28 N. Cook, The perception of large-scale tonal closure. Music Perception 1987, nr 5, lk 197–206. Samalt autorilt on eesti keelde tõlgitud raamat “Muusika. Kujutlus. Kultuur” (Tallinn, 2005; orig. 1990, Music, Imagination, and Culture). 29 Р. Лаул, Мотив и музыкальное формообразование. Leningrad, 1987, lk 76.
2. HELILOOJA JA KUULAJA ERINEVAST SUHTEST MUUSIKATEOSESSE on kasulikum käsitada kui vahendit aru saamaks muusika teose struktuurist ja mitte kui vahendit empiiriliselt verifit seeritavate oletuste tegemiseks muusika mõju kohta kuu lajale.” 30 Kui eespool toodud näited illustreerisid põhiliselt mõnede helilooja jaoks oluliste struktuuride ebaolulisust kuulaja jaoks, siis sobib ehk vastukaaluks viidata ka ühele heliloojate seas levinud hoiakule muusikateadlaste suhtes. Nimelt tundub suur osa muusikateaduslikust analüüsist heliloojale tihti täiesti tarbetuna. Vene muusikateadlaste seas on käibel järgmine anek doot helilooja Dmitri Šostakovitši (1906–1975) ühe parima sõbra, andeka muusikateadlase Ivan Sollertinski (1902–1944) kohta. Üks helilooja seletab restoranis teisele, mis asi on muusikateadus. “Noh, sööme siin teiega karbonaadi. Kui meie hulgas aga viibiks Ivan Ivanovitš Sollertinski, siis ta kirjel daks, kuidas teie vasakus käes olev kahvel tungib ovaalsesse lihatükki, parem käsi noaga liigub edasi-tagasi, nuga sealjuures tugevasti vastu lihatükki surudes. Seejärel tõuseb vasak käsi, suutäis kahvli otsas, suu juurde, viimane avaneb, sinna valgub sülg ning lõuad hakkavad tegema mälumisliigutusi.” Ja nii edasi. Või tsiteerigem Rein Laulu, kes oma muusikaliste motii vide funktsiooni muutustele pühendatud monograafias teravmeelselt on märkinud, et “küllap Mozart üllatunuks väga, kuuldes, et tema “Jupiter-sümfoonia” finaalis leiab aset ühe pea motiivi suur laskuv üldfunktsionaalne liitnihe” (minu esile tõst – J. R.), 31 viidates sellega kogu oma raamatus välja aren datud muusika analüüsi tehnika väärtuse teatavale küsitavusele, kui lähtuda ainuüksi helilooja (või ka kuulaja) mõttemalli dest. Järeldus peaks olema ilmne: need paradigmad, mille raamides mõtlevad helilooja, kuulaja ja muusikateadlane, ei kattu üksteisega. Ja millist neist tuleks eelistada, sõltub konkreetsest olukorrast. 30 N. Cook, The perception of large-scale tonal closure, lk 197. 31 Р.Лаул, Мотив и музыкальное формообразование, lk 75–76. 33
Page 1: KAKSTEIST LOENGUT MUUSIKAPSÜHHOLOO
Page 4 and 5: Raamatu kaanel on kasutatud reprodu
Page 7: SISUKORD SAATEKS ..................
Page 10 and 11: 10 1. SAATEKS Helsingi Ülikoolis l
Page 12 and 13: 12 1. SISSEJUHATUS MUUSIKAPSÜHHOLO
Page 26 and 27: 26 2. HELILOOJA JA KUULAJA ERINEVAS
Page 34 and 35: 34 3 INIMESE MUUSIKALISED VÕIMED J
Page 36 and 37: 36 3. INIMESE MUUSIKALISED VÕIMED
Page 48 and 49: 48 4 MUUSIKA JA EMOTSIOONID Kultuur
Page 50 and 51: 50 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID on nii
Page 52 and 53: 52 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID emotsi
Page 54 and 55: 54 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID nautid
Page 56 and 57: 56 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID Muusik
Page 58 and 59: 58 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID kõrva
Page 60 and 61: 60 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID On lei
Page 62 and 63: 62 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID Viiman
Page 64 and 65: 64 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID osu ta
Page 66 and 67: 66 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA k
Page 68 and 69: 68 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA K
Page 70 and 71: 70 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA J
Page 72 and 73: 72 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA
Page 74 and 75: 74 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA K
Page 76 and 77: 76 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA t
Page 78 and 79: 78 6 MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON Se
Page 80 and 81: 80 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON 1
Page 82 and 83:
82 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON m
Page 84 and 85:
84 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON o
Page 86 and 87:
86 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON (
Page 88 and 89:
88 7. MÄLUST JA MUUSIKAST Tänapä
Page 90 and 91:
90 7. MÄLUST JA MUUSIKAST sisalduv
Page 92 and 93:
92 7. MÄLUST JA MUUSIKAST palju n
Page 94 and 95:
94 7. MÄLUST JA MUUSIKAST mälu. L
Page 96 and 97:
96 7. MÄLUST JA MUUSIKAST struk tu
Page 98 and 99:
98 8. HELIKÕRGUSE KOGNITIIVSED DIM
Page 100 and 101:
100 8. HELIKÕRGUSE KOGNITIIVSED DI
Page 102 and 103:
Page 104 and 105:
Page 106 and 107:
Page 108 and 109:
Page 110 and 111:
110 9. TÄMBRI KOGNITIIVSED DIMENSI
Page 112 and 113:
Page 114 and 115:
Page 116 and 117:
Page 118 and 119:
Page 120 and 121:
120 10 KEELE JA MUUSIKA VASTASMÕJU
Page 122 and 123:
122 10. KEELE JA MUUSIKA VASTASMÕJ
Page 124 and 125:
Page 126 and 127:
Page 128 and 129:
Page 130 and 131:
Page 132 and 133:
Page 134 and 135:
Page 136 and 137:
Page 138 and 139:
138 11 THEODOR ADORNO “SISSEJUHAT
Page 140 and 141:
140 11. THEODOR ADORNO “SISSEJUHA
Page 142 and 143:
Page 144 and 145:
Page 146 and 147:
Page 148 and 149:
Page 150 and 151:
Page 152 and 153:
Page 154 and 155:
Page 156 and 157:
Page 158 and 159:
158 12. EETIKAST JA UURIMISMEETODIT
Page 160 and 161:
Page 162 and 163:
Page 164 and 165:
Page 166 and 167:
Page 168 and 169:
Page 170 and 171:
Page 172 and 173:
Page 174 and 175:
174 LÕPETUSEKS: VEEL MUUSIKAST JA
Page 176 and 177:
176 LÕPETUSEKS: VEEL MUUSIKAST JA
Page 178 and 179:
178 SOOVITUSLIKKU KIRJANDUST Kui k
Page 180 and 181:
180 AINE- JA NIMEREGISTER ABBA 58 a
Page 182 and 183:
182 AINE- JA NIMEREGISTER 36-37, 38
Page 184 and 185:
184 AINE- JA NIMEREGISTER Kremer, G
Page 186 and 187:
186 AINE- JA NIMEREGISTER lühiajal
Page 188 and 189:
188 AINE- JA NIMEREGISTER Vt ka osa
Page 190:
190 AINE- JA NIMEREGISTER võnkumin
show all

Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

Delete template?

Save as template?