Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"

More documents

Recommendations

Info

$C:\Documents and Settings\Urve Lippus\My Documents\Toimetised ...$

88 7. MÄLUST JA MUUSIKAST Tänapäeval on olukord pöördunud pea pealt jalgadele (või, kes teab, järsku hoopis vastupidi?) ning informatsiooni hankimisele suunatud käitumisstrateegia on asendunud informatsiooni süstemaatilise tõrjumisega. Igal hommikul avan postkasti ja viskan ilma lugemata prügikasti mulle saadetud rämpsposti, mille saamiseks pole ma mitte kellelegi mingitki soovi avaldanud. Seejärel käivitan arvuti ning toimin täpselt samuti oma elektroonilise kirjakastiga. Olen elunormiks kujundanud hoiaku: ära iialgi võta tänaval tundmatutelt inimestelt vastu ega loe trükiseid, mille sisu on sulle teadmata. Iga päev tuleb lahen dada küsimus, milliseid pabereid töölauale laekunutest pole vaja lugeda, igal õhtul aga küsimus, milliseid kaabli teel tuppa saabuvast paarikümnest kanalist mitte vaadata. Ja nii edasi. See pisut vähem kui ühe inimpõlve jooksul toimunud ning ini mese teadvust oluliselt puudutav nihe teda ümbritsevas intellek tuaalses keskkonnas viitab, kui tähtis on inimesele mälu. Sest lõppude lõpuks käib võitlus ju selle nimel, mis jääb meelde ja mis mitte. Ja kui põhjalikult jääb meelde. Mille ini mene meelde jätab, selle põhjal kujundab ta oma maailmapildi. Milline on inimese maailmapilt, see määrab tema tegutse misviisi. Mis omakorda aitab kujundada meid ümbritsevat maailma selliseks, nagu me tahame (või ka selliseks, nagu me ei taha). Lihtne ja loogiline. Kui rääkida muusika ja mälu seostest, lisandub veel üks täien dav tunnusjoon, ja nimelt: muusika on ajas kulgev protsess. Võib muidugi vastu väita, et kogu inimese elu on ajas kulgev protsess – mis siis muusika puhul siin nii väga erilist on. Elu kulgemisest eristab muusikat see, et viimane “lõikab” aja kulgemisest välja kindla suurusega “tüki” ja eeldab, et kuulaja on seda võimeline tajuma kui tervikut. See tähendab, nii nagu maali või skulptuuri, mis on vaataja meeltele antud korraga, ühel ajahetkel. Ajavahemik, mida muusikateose kui terviku hoomamiseks on inimteadvuses tarvis integreerida, on seal-
7. MÄLUST JA MUUSIKAST juures võrdlemisi pikk ning võib sümfoonia või ooperi puhul ulatuda mitme tunnini. Mõni aasta tagasi ilmus Massachusettsi Tehnikaülikooli kirjas tuselt USA-s Bob Snyderi raamat pealkirjaga “Muusika ja mälu”, 83 mis on kantud üpris huvitavast mõttest: et muusika kirjeldamiseks kasutatavad struktuurid ja kategooriad ning mälu kirjeldamiseks kasutatavad struktuurid ja kategooriad on omavahel vastavuses. (Juri Lotman kirjutanuks siin võib-olla: et muusika struktuur on inimmälu struktuuriga isomorfsetes suhe tes.) See, et mälu saab (ja tuleb) jagada lühi- ja pikaajaliseks mäluks, peaks olema üldiselt tuttav. Maailmakuulus eesti päritolu mälu-uurija professor Endel Tulving (sünd 1927) on kirjutanud: “Nagu nimetused ise ütlevad, võimaldab lühiajaline mälu reprodutseerida informatsiooni vahetult peale selle tajumist; pikaajaline mälu tuleb mängu hiljem. William James 84 nägi seda eristust oma “Psühholoogia printsiipides” ette, viidates neile kui esmasele (primary) ja teisesele (secondary) mälule. Esmane mälu oli Jamesi arvates teadvuse pikenduseks, mis lubab tajuda asja peale seda, kui ta on kadunud vaateväljast. Jamesi arvates ei ole see ehtne mälu. Tõelisel ehk teisesel mälul on kaks tunnust, mis puuduvad esmasel mälul: mäletatavad sündmused näivad kuuluvat minevikku ja nende meenutamine on esile kutsutud sobivate ajendite (cues) poolt.” 85 Snyder lisab Tulvingu jt poolt eristatud lühi- ja pikaajalisele mälule veel kolmanda komponendi, kajamälu (echoic memory). Ta määratleb seda kui “kuulmismälu esimest astet, mis on suure mahutavusega, aistingulise iseloomuga ning milles 83 B. Snyder, Music and Memory: An Introduction. Cambridge; Lon don, 2000. 84 USA psühholoog, kes rajas 1875. aastal Harvardi ülikooli juurde psühholoogialaboratooriumi. “Psühholoogia printsiibid” avaldati 1890. aastal. J. R. 85 E. Tulving, Mälu. Tlk J. Allik. Tallinn, 2002, lk 38–39. 89
Page 1:
KAKSTEIST LOENGUT MUUSIKAPSÜHHOLOO
Page 4 and 5:
Raamatu kaanel on kasutatud reprodu
Page 7:
SISUKORD SAATEKS ..................
Page 10 and 11:
10 1. SAATEKS Helsingi Ülikoolis l
Page 12 and 13:
12 1. SISSEJUHATUS MUUSIKAPSÜHHOLO
Page 14 and 15:
Page 16 and 17:
Page 18 and 19:
Page 20 and 21:
Page 22 and 23:
Page 24 and 25:
Page 26 and 27:
26 2. HELILOOJA JA KUULAJA ERINEVAS
Page 28 and 29:
Page 30 and 31:
Page 32 and 33:
Page 34 and 35:
34 3 INIMESE MUUSIKALISED VÕIMED J
Page 36 and 37:
36 3. INIMESE MUUSIKALISED VÕIMED
Page 38 and 39: 38 3. INIMESE MUUSIKALISED VÕIMED
Page 48 and 49: 48 4 MUUSIKA JA EMOTSIOONID Kultuur
Page 50 and 51: 50 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID on nii
Page 52 and 53: 52 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID emotsi
Page 54 and 55: 54 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID nautid
Page 56 and 57: 56 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID Muusik
Page 58 and 59: 58 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID kõrva
Page 60 and 61: 60 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID On lei
Page 62 and 63: 62 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID Viiman
Page 64 and 65: 64 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID osu ta
Page 66 and 67: 66 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA k
Page 68 and 69: 68 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA K
Page 70 and 71: 70 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA J
Page 72 and 73: 72 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA
Page 74 and 75: 74 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA K
Page 76 and 77: 76 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA t
Page 78 and 79: 78 6 MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON Se
Page 80 and 81: 80 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON 1
Page 82 and 83: 82 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON m
Page 84 and 85: 84 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON o
Page 86 and 87: 86 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON (
Page 90 and 91: 90 7. MÄLUST JA MUUSIKAST sisalduv
Page 92 and 93: 92 7. MÄLUST JA MUUSIKAST palju n
Page 94 and 95: 94 7. MÄLUST JA MUUSIKAST mälu. L
Page 96 and 97: 96 7. MÄLUST JA MUUSIKAST struk tu
Page 98 and 99: 98 8. HELIKÕRGUSE KOGNITIIVSED DIM
Page 100 and 101: 100 8. HELIKÕRGUSE KOGNITIIVSED DI
Page 110 and 111: 110 9. TÄMBRI KOGNITIIVSED DIMENSI
Page 120 and 121: 120 10 KEELE JA MUUSIKA VASTASMÕJU
Page 122 and 123: 122 10. KEELE JA MUUSIKA VASTASMÕJ
Page 138 and 139:
138 11 THEODOR ADORNO “SISSEJUHAT
Page 140 and 141:
140 11. THEODOR ADORNO “SISSEJUHA
Page 142 and 143:
Page 144 and 145:
Page 146 and 147:
Page 148 and 149:
Page 150 and 151:
Page 152 and 153:
Page 154 and 155:
Page 156 and 157:
Page 158 and 159:
158 12. EETIKAST JA UURIMISMEETODIT
Page 160 and 161:
Page 162 and 163:
Page 164 and 165:
Page 166 and 167:
Page 168 and 169:
Page 170 and 171:
Page 172 and 173:
Page 174 and 175:
174 LÕPETUSEKS: VEEL MUUSIKAST JA
Page 176 and 177:
176 LÕPETUSEKS: VEEL MUUSIKAST JA
Page 178 and 179:
178 SOOVITUSLIKKU KIRJANDUST Kui k
Page 180 and 181:
180 AINE- JA NIMEREGISTER ABBA 58 a
Page 182 and 183:
182 AINE- JA NIMEREGISTER 36-37, 38
Page 184 and 185:
184 AINE- JA NIMEREGISTER Kremer, G
Page 186 and 187:
186 AINE- JA NIMEREGISTER lühiajal
Page 188 and 189:
188 AINE- JA NIMEREGISTER Vt ka osa
Page 190:
190 AINE- JA NIMEREGISTER võnkumin
show all

Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

Delete template?

Save as template?