Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"

More documents

Recommendations

Info

$C:\Documents and Settings\Urve Lippus\My Documents\Toimetised ...$

86 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON (embo died) tähendust. Ta kirjutab, et kehastatud tähenduse vaatepunktist “see, millele muusikaline stiimul või nende jada viitab ja osutab, pole mitte muusikast väljaspool asuvad mõisted ja objektid, vaid teised teoses eneses aset leidvad muusikalised sündmused. Järelikult mingi üks muusikaline sündmus, olgu siis üksikheli, fraas või terve vormiosa, omab tähendust sellepärast, et ta osutab mingi teise muusikalise sündmuse toimumisele ning paneb meid seda eeldama. Umbes nii võiks ette kujutada muusika tähenduse sisu absolutistide jaoks.” 79 Vaatamata kogu kriitikale, mis Moles’i informatsiooniteooria puhul on tehtud, ja mööndes selle teooria nõrku kohti tema rakendamisel muusikale, peab siiski tunnustama Moles’i kolmekomponendilise kommunikatsiooniskeemi produktiivsust muusika toime kirjeldamisel. Palju lihtsam on osutada mis tahes teooria ebakohtadele, kui luua ise teooriat, mis oma üldistusjõult oleks kritiseeritavaga kas või võrreldavgi (kui mitte parem). Moles’i kommunikatsiooniahela tõhususele osu tab ka asjaolu, et see on muusika kirjeldamiseks üle võetud ka semiootikas, kus Jean Molinost alates kasu tatakse muusika loomisega seotud protsesside iseloomusta miseks sõna “poieetiline” ning muusika retseptsiooniga seotud protsesside iseloomustamiseks sõna “esteesiline”. 80 Tõsi küll, Nattiez ei tunnista muusikat juba olemuse poolest kommu nikatsiooniks ning seega ei mööna ta ka lineaarse seose olemas olu muusikateose poieetilise, neutraalse ja esteesilise tasandi vahel. 79 Sealsamas, lk 31. 80 Isiklikult eelistaksin neile küll traditsioonilisemaid termineid “poeetiline” ja “esteetiline”. Neologismide “poieetiline” ja “esteesi line” sünniloo kohta vt: J.-J. Nattiez, Music and Discourse: Toward a Semiology of Music, lk 12–13.
7 MÄLUST JA MUUSIKAST 81 Mart Velsker on kirjutanud: “Ristisõdijad on murelikud ja nende vastased rõõmsameelsed, mõlemad teavad, mille poolt ja mille vastu nad on. Minu soov on siinkohal selliseid kindlaid teadmisi hägustada ja küsida küsimust, mis algusest peale kahtleb iseendaski. Nimelt – kas ei ole kuju võtmas aeg, mil kõike võiks olla natuke vähem – vähem nii küsimusi kui vastuseid? Vähem euroopalist kultuuri?” 82 Velskri “küsimused ja vastused” tähendavad laie malt võttes informatsiooni. Ning meie suhe informatsiooniga on postkommunistlikus ühiskonnas viimase viieteist-kahe kümne aasta jooksul üsna jõuliselt teisenenud. Aastal 1985 pidi “vaimuelu all kannatav inimene” Eestis päev-päevalt lahendama tema jaoks eksistentsiaalse tähtsusega küsimust: kust ja mil viisil hankida küllaldasel määral vaimutegevuseks vajalikku tõepärast informatsiooni. Selle nimel ei peetud paljuks sõita enam kui tuhande kilomeetri kaugusele raamatukokku, kulutada aega oluliste tekstide paljundamiseks kirjutusmasinal või vahel võtta ka üsna tõsiseid riske, kui küsimus seisnes ühiskonna korraldust puudutava teabe saamises või levitamises. Rääki mata undavate välismaa lühilainejaamade kuulamisest ja Soome televisioonist. 81 Selle peatüki kirjutamisel olen tuginenud varem ilmunud artiklile: J. <strong>Ross</strong>, Mälust ja muusikast. Sirp, 07.09.2001, lk 14. 82 M. Velsker, Vaimuelu all kannatava inimese mõtisklused. Rmt-s: VVV. Veljesto IX koguteos. Toim. A. Pilv. Tartu, 1999, lk 99. 87
Page 1:
KAKSTEIST LOENGUT MUUSIKAPSÜHHOLOO
Page 4 and 5:
Raamatu kaanel on kasutatud reprodu
Page 7:
SISUKORD SAATEKS ..................
Page 10 and 11:
10 1. SAATEKS Helsingi Ülikoolis l
Page 12 and 13:
12 1. SISSEJUHATUS MUUSIKAPSÜHHOLO
Page 14 and 15:
Page 16 and 17:
Page 18 and 19:
Page 20 and 21:
Page 22 and 23:
Page 24 and 25:
Page 26 and 27:
26 2. HELILOOJA JA KUULAJA ERINEVAS
Page 28 and 29:
Page 30 and 31:
Page 32 and 33:
Page 34 and 35:
34 3 INIMESE MUUSIKALISED VÕIMED J
Page 36 and 37: 36 3. INIMESE MUUSIKALISED VÕIMED
Page 48 and 49: 48 4 MUUSIKA JA EMOTSIOONID Kultuur
Page 50 and 51: 50 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID on nii
Page 52 and 53: 52 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID emotsi
Page 54 and 55: 54 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID nautid
Page 56 and 57: 56 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID Muusik
Page 58 and 59: 58 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID kõrva
Page 60 and 61: 60 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID On lei
Page 62 and 63: 62 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID Viiman
Page 64 and 65: 64 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID osu ta
Page 66 and 67: 66 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA k
Page 68 and 69: 68 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA K
Page 70 and 71: 70 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA J
Page 72 and 73: 72 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA
Page 74 and 75: 74 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA K
Page 76 and 77: 76 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA t
Page 78 and 79: 78 6 MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON Se
Page 80 and 81: 80 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON 1
Page 82 and 83: 82 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON m
Page 84 and 85: 84 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON o
Page 88 and 89: 88 7. MÄLUST JA MUUSIKAST Tänapä
Page 90 and 91: 90 7. MÄLUST JA MUUSIKAST sisalduv
Page 92 and 93: 92 7. MÄLUST JA MUUSIKAST palju n
Page 94 and 95: 94 7. MÄLUST JA MUUSIKAST mälu. L
Page 96 and 97: 96 7. MÄLUST JA MUUSIKAST struk tu
Page 98 and 99: 98 8. HELIKÕRGUSE KOGNITIIVSED DIM
Page 100 and 101: 100 8. HELIKÕRGUSE KOGNITIIVSED DI
Page 110 and 111: 110 9. TÄMBRI KOGNITIIVSED DIMENSI
Page 120 and 121: 120 10 KEELE JA MUUSIKA VASTASMÕJU
Page 122 and 123: 122 10. KEELE JA MUUSIKA VASTASMÕJ
Page 136 and 137:
136 10. KEELE JA MUUSIKA VASTASMÕJ
Page 138 and 139:
138 11 THEODOR ADORNO “SISSEJUHAT
Page 140 and 141:
140 11. THEODOR ADORNO “SISSEJUHA
Page 142 and 143:
Page 144 and 145:
Page 146 and 147:
Page 148 and 149:
Page 150 and 151:
Page 152 and 153:
Page 154 and 155:
Page 156 and 157:
Page 158 and 159:
158 12. EETIKAST JA UURIMISMEETODIT
Page 160 and 161:
Page 162 and 163:
Page 164 and 165:
Page 166 and 167:
Page 168 and 169:
Page 170 and 171:
Page 172 and 173:
Page 174 and 175:
174 LÕPETUSEKS: VEEL MUUSIKAST JA
Page 176 and 177:
176 LÕPETUSEKS: VEEL MUUSIKAST JA
Page 178 and 179:
178 SOOVITUSLIKKU KIRJANDUST Kui k
Page 180 and 181:
180 AINE- JA NIMEREGISTER ABBA 58 a
Page 182 and 183:
182 AINE- JA NIMEREGISTER 36-37, 38
Page 184 and 185:
184 AINE- JA NIMEREGISTER Kremer, G
Page 186 and 187:
186 AINE- JA NIMEREGISTER lühiajal
Page 188 and 189:
188 AINE- JA NIMEREGISTER Vt ka osa
Page 190:
190 AINE- JA NIMEREGISTER võnkumin
show all

Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"

Create successful ePaper yourself

Delete template?

Save as template?