Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"
Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"
Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
7. MÄLUST JA MUUSIKAST<br />
üht moodi hästi nii oskus sõita jalgrattaga kui ka oskus mängida<br />
viiulit või klaverit. Semantilise mälu moodustavad inimese<br />
teadmised teda ümbritseva maailma kohta. Need teadmised<br />
on palju abstraktsemat laadi ning nad pole seotud konkreetsete<br />
tegudega nagu oskused protseduurilise mälu puhul.<br />
Se man ti lise mälu näiteks on faktiteadmised (nt mis aastal<br />
lõppes Teine maailmasõda), ent ka tõed, milleni on jõutud<br />
faktide kõrvutamise ja loogilise arutluse tulemusena (nt kas<br />
täna on väljas soojem kui eile). Episoodiline mälu kätkeb<br />
endas ini mese kogemusi ning on seega seotud tema isikliku<br />
eluga, täpsemalt sellega, kuidas inimene oma elus toimunud<br />
sünd musi mäle tab (nt “see juhtus aastal, mil ma murdsin oma<br />
jalaluu”). Protseduuriline, semantiline ja episoodiline mälu<br />
ehk oskused, teadmised ja kogemused on teineteisest suuresti<br />
sõltu matud. Mõne õnnetuse tagajärjel vigastada saanud inimestel<br />
võib rivist väljas olla üks mäluliik, ent normaalselt töötada<br />
teine. Näiteks on teada juhtumeid, kus ajukahjus tusega<br />
inimesel ei funktsioneeri episoodiline mälu (ta ei mäle ta oma<br />
elus varem toimunud sündmusi), ent korralikult töötab protseduuriline<br />
mälu (elu jooksul omandatud oskused on alles).<br />
Pillimängu seisukohast pakub huvitavat mõtlemisainet,<br />
kuidas muusikateose päheõppimisel võivad teineteisega põimuda<br />
protseduuriline ja semantiline mälu. Nähtavasti on<br />
muusi kat võimalik meelde jätta kahel moel: kas tuginedes<br />
peamiselt protseduurilisele või siis semantilisele mälule.<br />
Esimesel juhul suudab pillimängija muusikat peast esitada,<br />
sest on muusikateose salvestanud kui liigutuste ahela, mis on<br />
vajalik teose reprodutseerimiseks. Teadmised noodikirja ja<br />
muusika liigenduse kohta pole sel juhul üldse vajalikud, nii<br />
nagu jalgrattaga sõitmine on suures osas automaatne tegevus,<br />
kus tasakaalu hoidmine ja pedaalide tallamine leiab aset just<br />
nagu iseenesest, ilma et rattur peaks oma tegevust kogu aeg<br />
pingsalt analüüsima. Ent muusikat on võimalik meelde jätta ka<br />
teisel viisil, kasutades protseduurilise mälu asemel semantilist<br />
93