Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"

More documents

Recommendations

Info

$C:\Documents and Settings\Urve Lippus\My Documents\Toimetised ...$

92 7. MÄLUST JA MUUSIKAST palju näiteid sellest, kuidas teatud arvud, nagu kolm, seitse ja kaksteist, korduvad kultuurides sagedamini kui teised (näiteks neli, kuus ja üksteist). Ahvatlev oleks oletada, et esimeste (Milleril: maagiliste arvude) sagedamat esinemist tingivad mingid objektiivsemad põhjused kui lihtne juhus, Milleril siis arvu seitse puhul lühiajalise mälu mahutavus. Kui Milleril on õigus, näib helikõrgusliku kontiinumi korrasta mine toimuvat umbes niisuguse skeemi järgi. Kõigepealt määrab helidena kuuldavate võngete piirid ära füsioloogia, täpsemalt sisekõrva ehitus. Alumine piir vastab umbes 20 hertsile, ülemine piir noorel inimesel 20 tuhandele hertsile, ent hakkab vanuse kasvades langema kiirusega keskmiselt 1 Hz päevas. 88 Sel ja ka mõnel muul põhjusel on muusika seisukohalt “kasulik” sagedusala ülevalt märksa rohkem piira tud – võiksime selle piiri seada ligikaudu 5 ja 10 tuhande hert si vahele. Teine samm helikõrguslike struktuuride loomisel oleks “kasuliku” sagedusala liigendamine oktaviteks, kusjuures oktavi vahekorras olevaid helisid loeb kuulmine üksteisega nii sarnaseks, et neile eraldi nimesid ei anta. (Tõsi, saab küll rääkida alumisest ja ülemisest do-st või re-st.) Lõpuks, kolmas samm selles skeemis on oktavi liigendamine helirea astmeteks, mida ühelt poolt juhib püüd hoida eri astmete hulka suurenemast üle lühiajalise mälu võimete, teiselt poolt aga (vähemalt Lääne mitmehäälses muusikas) soov vältida väga dissonantselt kõlavate intervallikombinatsioonide teket. Mälu on võimalik liigitada ka muul viisil kui pika- ja lühiajaliseks ning kajamäluks. Tulvingu järgi on põhjust üksteisest eristada protseduurilist, semantilist ja episoodilist mälu. Protse duuriline mälu ei ole midagi muud kui need inimese oskused, mis ütlevad talle, kuidas teha midagi selleks, et saavutada soovitud eesmärk. Protseduurilise mälu näiteks sobivad 88 See väide on küll pisut metafoorne, ent didaktilises mõttes väga produktiivne. Ta on pärit raamatust: The Senses. Ed. by H. Barlow, J. M. Mollon. Cambridge, 1982.
7. MÄLUST JA MUUSIKAST üht moodi hästi nii oskus sõita jalgrattaga kui ka oskus mängida viiulit või klaverit. Semantilise mälu moodustavad inimese teadmised teda ümbritseva maailma kohta. Need teadmised on palju abstraktsemat laadi ning nad pole seotud konkreetsete tegudega nagu oskused protseduurilise mälu puhul. Se man ti lise mälu näiteks on faktiteadmised (nt mis aastal lõppes Teine maailmasõda), ent ka tõed, milleni on jõutud faktide kõrvutamise ja loogilise arutluse tulemusena (nt kas täna on väljas soojem kui eile). Episoodiline mälu kätkeb endas ini mese kogemusi ning on seega seotud tema isikliku eluga, täpsemalt sellega, kuidas inimene oma elus toimunud sünd musi mäle tab (nt “see juhtus aastal, mil ma murdsin oma jalaluu”). Protseduuriline, semantiline ja episoodiline mälu ehk oskused, teadmised ja kogemused on teineteisest suuresti sõltu matud. Mõne õnnetuse tagajärjel vigastada saanud inimestel võib rivist väljas olla üks mäluliik, ent normaalselt töötada teine. Näiteks on teada juhtumeid, kus ajukahjus tusega inimesel ei funktsioneeri episoodiline mälu (ta ei mäle ta oma elus varem toimunud sündmusi), ent korralikult töötab protseduuriline mälu (elu jooksul omandatud oskused on alles). Pillimängu seisukohast pakub huvitavat mõtlemisainet, kuidas muusikateose päheõppimisel võivad teineteisega põimuda protseduuriline ja semantiline mälu. Nähtavasti on muusi kat võimalik meelde jätta kahel moel: kas tuginedes peamiselt protseduurilisele või siis semantilisele mälule. Esimesel juhul suudab pillimängija muusikat peast esitada, sest on muusikateose salvestanud kui liigutuste ahela, mis on vajalik teose reprodutseerimiseks. Teadmised noodikirja ja muusika liigenduse kohta pole sel juhul üldse vajalikud, nii nagu jalgrattaga sõitmine on suures osas automaatne tegevus, kus tasakaalu hoidmine ja pedaalide tallamine leiab aset just nagu iseenesest, ilma et rattur peaks oma tegevust kogu aeg pingsalt analüüsima. Ent muusikat on võimalik meelde jätta ka teisel viisil, kasutades protseduurilise mälu asemel semantilist 93
Page 1:
KAKSTEIST LOENGUT MUUSIKAPSÜHHOLOO
Page 4 and 5:
Raamatu kaanel on kasutatud reprodu
Page 7:
SISUKORD SAATEKS ..................
Page 10 and 11:
10 1. SAATEKS Helsingi Ülikoolis l
Page 12 and 13:
12 1. SISSEJUHATUS MUUSIKAPSÜHHOLO
Page 14 and 15:
Page 16 and 17:
Page 18 and 19:
Page 20 and 21:
Page 22 and 23:
Page 24 and 25:
Page 26 and 27:
26 2. HELILOOJA JA KUULAJA ERINEVAS
Page 28 and 29:
Page 30 and 31:
Page 32 and 33:
Page 34 and 35:
34 3 INIMESE MUUSIKALISED VÕIMED J
Page 36 and 37:
36 3. INIMESE MUUSIKALISED VÕIMED
Page 38 and 39:
Page 40 and 41:
Page 42 and 43: 42 3. INIMESE MUUSIKALISED VÕIMED
Page 48 and 49: 48 4 MUUSIKA JA EMOTSIOONID Kultuur
Page 50 and 51: 50 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID on nii
Page 52 and 53: 52 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID emotsi
Page 54 and 55: 54 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID nautid
Page 56 and 57: 56 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID Muusik
Page 58 and 59: 58 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID kõrva
Page 60 and 61: 60 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID On lei
Page 62 and 63: 62 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID Viiman
Page 64 and 65: 64 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID osu ta
Page 66 and 67: 66 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA k
Page 68 and 69: 68 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA K
Page 70 and 71: 70 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA J
Page 72 and 73: 72 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA
Page 74 and 75: 74 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA K
Page 76 and 77: 76 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA t
Page 78 and 79: 78 6 MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON Se
Page 80 and 81: 80 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON 1
Page 82 and 83: 82 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON m
Page 84 and 85: 84 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON o
Page 86 and 87: 86 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON (
Page 88 and 89: 88 7. MÄLUST JA MUUSIKAST Tänapä
Page 90 and 91: 90 7. MÄLUST JA MUUSIKAST sisalduv
Page 94 and 95: 94 7. MÄLUST JA MUUSIKAST mälu. L
Page 96 and 97: 96 7. MÄLUST JA MUUSIKAST struk tu
Page 98 and 99: 98 8. HELIKÕRGUSE KOGNITIIVSED DIM
Page 100 and 101: 100 8. HELIKÕRGUSE KOGNITIIVSED DI
Page 110 and 111: 110 9. TÄMBRI KOGNITIIVSED DIMENSI
Page 120 and 121: 120 10 KEELE JA MUUSIKA VASTASMÕJU
Page 122 and 123: 122 10. KEELE JA MUUSIKA VASTASMÕJ
Page 138 and 139: 138 11 THEODOR ADORNO “SISSEJUHAT
Page 140 and 141: 140 11. THEODOR ADORNO “SISSEJUHA
Page 142 and 143:
142 11. THEODOR ADORNO “SISSEJUHA
Page 144 and 145:
Page 146 and 147:
Page 148 and 149:
Page 150 and 151:
Page 152 and 153:
Page 154 and 155:
Page 156 and 157:
Page 158 and 159:
158 12. EETIKAST JA UURIMISMEETODIT
Page 160 and 161:
Page 162 and 163:
Page 164 and 165:
Page 166 and 167:
Page 168 and 169:
Page 170 and 171:
Page 172 and 173:
Page 174 and 175:
174 LÕPETUSEKS: VEEL MUUSIKAST JA
Page 176 and 177:
176 LÕPETUSEKS: VEEL MUUSIKAST JA
Page 178 and 179:
178 SOOVITUSLIKKU KIRJANDUST Kui k
Page 180 and 181:
180 AINE- JA NIMEREGISTER ABBA 58 a
Page 182 and 183:
182 AINE- JA NIMEREGISTER 36-37, 38
Page 184 and 185:
184 AINE- JA NIMEREGISTER Kremer, G
Page 186 and 187:
186 AINE- JA NIMEREGISTER lühiajal
Page 188 and 189:
188 AINE- JA NIMEREGISTER Vt ka osa
Page 190:
190 AINE- JA NIMEREGISTER võnkumin
show all

Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

Delete template?

Save as template?