Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"
Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"
Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
144<br />
11. THEODOR ADORNO “SISSEJUHATUS MUUSIKASOTSIOLOOGIASSE”<br />
Nüüd aga tahaksin eesti lugejale veidi lähemalt tutvustada<br />
mõne Adorno 1961.–1962. õppeaastal Frankfurdi ülikoolis<br />
peetud loengu sisu. 126 Esimene paradoks näib peituvat juba<br />
peal kirjas “Sissejuhatus muusikasotsioloogiasse. <strong>Kaksteist</strong> teoreetilist<br />
<strong>loengut</strong>”, kuhu on kätketud sõnaühend “teoreetiline<br />
muusikasotsioloogia”. Eestis on sotsioloogiat harjutud pidama<br />
üldiselt pigem empiiriliseks teaduseks: eeldatakse, et sotsioloogilise<br />
teooria aluseks on uuritava populatsiooni või selle<br />
valimi seas läbi viidud küsitluse tulemused. 127 Adorno ükskõiksusest<br />
empiirilise uurimismeetodi vastu oli juba juttu. Ka<br />
“Sissejuhatuses muusikasotsioloogiasse” deklareerib ta kohe<br />
ja ühemõtteliselt, et “otseste küsimuste abil ei ole võimalik<br />
uuri da teoreetiliselt postuleeritavaid … sotsiaalse diferentseerituse<br />
või avaliku arvamuse kihistusi, dirigendi ja orkestri sotsiaalse<br />
psühholoogia teadvustamata faktoreid. Seda takistab<br />
nii nende verbaliseerimise probleem kui ka [nimetatud<br />
probleemidele iseloomulik] afektiivne värving” (lk 9). Adorno<br />
teo reetiline muusikasotsioloogia on seetõttu oma olemuselt<br />
paljuski spekulatiivne ja introspektiivne, kuigi faktid, millele<br />
Adorno toetub, on arusaadavalt pärit Lääne-Euroopa ja Põhja-<br />
Ameerika tegelikkusest.<br />
Esimene loeng kannab pealkirja “Muusikasse suhtumise tüübid”<br />
ja tegemist on teravmeelse katsega liigitada süva muusika<br />
126 Ma ei vaatle siin siiski kronoloogilises järjekorras kõiki kahtteist <strong>loengut</strong>,<br />
vaid keskendun nendele, mille sisu on minus sügavamat huvi<br />
äratanud. Eesti keelde on tõlgitud üheteistkümnes loeng pealkirjaga<br />
“Modernism”: Teater. Muusika. Kino, 2003, nr 3 ja 4 (tlk E. <strong>Jaan</strong>son).<br />
Adorno muusikasotsioloogia-alast peateost “Moodsa muusika<br />
filosoofia” olen püüdnud käsitleda artiklis: J. <strong>Ross</strong>, Theodor Ador nost<br />
ja tema “Moodsa muusika filosoofiast”. Akadeemia 1993, nr 6, lk<br />
1166–1177.<br />
127 Eesti Entsüklopeedia määratluse järgi eristub sotsioloogia filosoofiast<br />
19. sajandi keskel ning empiirilised meetodid hakkavad sotsio loogiasse<br />
tungima alates 1920. aastatest. Vt artiklit “sotsioloogia” EE 8. köitest<br />
(Tallinn, 1995, lk 611).