Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"
Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"
Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
10. KEELE JA MUUSIKA VASTASMÕJUST EESTI VANEMA RAHVALAULU NÄITEL<br />
tekstis vastab meloodias üks noot, 111 tuleks meloodia rütmilise<br />
struktuuri kujundamisel lähtuda tekstile omasest pikkade ja<br />
lühikeste silpide kontrastist, nii et pikkadele silpidele vastaksid<br />
pikad ja lühikestele silpidele lühikesed noodid. Paraku<br />
osutub see oletus ekslikuks. Joonisel 10.1 on kujutatud regivärsilise<br />
rahvalaulu traditsioonis tavalise kaherealise viisi noodis<br />
tust, kus kõik silbid tekstis on vastavusse viidud võrdse<br />
kestusega nootidega, mida traditsiooniliselt on kombeks üles<br />
märkida kaheksandikvältuste abil. Selliseid meloodiaid, mis<br />
koosnevad ühe ja sama pikkusega nootidest, nimetatakse isokroonseteks<br />
meloodiateks. Lõviosa regivärsiliste rahvalaulude<br />
viisidest ongi isokroonsed. Suurema erandi moodustavad siin<br />
ainult kiigelaulud, kus viisi rütmiga tavaliselt püütakse sünkroni<br />
seerida kiige liikumise rütmi tat-taa–tat-taa–tat-taa ehk<br />
lühike-pikk, lühike-pikk, lühike-pikk jne.<br />
Tekib küsimus, miks ei näi regilaulu viiside rütmis esimesel<br />
pilgul leiduvat jälgegi keeles olemasolevast pikkade ja lühikeste<br />
(silbi)vältuste vastandusest? Tõenäoliselt sellepärast,<br />
et regivärsilise rahvalaulu traditsioonis on tekstid ja viisid<br />
teineteisest küllaltki sõltumatud, teiste sõnadega – üht ja sama<br />
teksti võib laulda mitme erineva viisiga või siis üht ja sama viisi<br />
kasutada eri tekstide laulmisel. Olukorras, kus värsijala tugeva<br />
ja nõrga positsiooni vastandamiseks kasutatakse paralleelselt<br />
nii rõhku kui ka silbipikkust ning kus kvantiteedireeglite jälgimine<br />
värsiehituses ei ole väga järjekindel, tagab viiside ja tekstide<br />
vaba kombineeritavuse teineteisega ilmselt kõige pare mini<br />
viisirütmi neutraalne isokroonilisus, mis võimaldab ükskõik<br />
millisesse värsirea positsiooni asetada nii pika kui ka lühikese<br />
silbi. Kui lähtuda kvantiteedireeglitest, mis soosivad pikkade<br />
ja lühikeste silpide regulaarset vaheldumist, siis võiks ju ette<br />
kujutada viisi sellist rütmilist lahendust, kus paarituarvulistele<br />
111 Regivärsilise rahvalaulu viisi koostisosi nimetatakse tavaliselt silpnootideks,<br />
mis osutab sellele, et teksti jagunemine silpideks ning<br />
me loodia jagunemine nootideks on teineteisega kooskõlas.<br />
129