Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"

More documents

Recommendations

Info

$C:\Documents and Settings\Urve Lippus\My Documents\Toimetised ...$

166 12. EETIKAST JA UURIMISMEETODITEST PSÜHHOLOOGIAS mõõtmisel võib uurija vähendada kahe heli vahelist kõrgust seni kaua, kuni kuulaja neid helisid kõrguse poolest enam teine teisest eristada ei suuda, ning teha siit järelduse eristusläve suuruse kohta. Kusjuures see järeldus tugineb ainuüksi katse tarvis leiutatud stiimulite ja katseisiku reaktsioonide või vastuste võrdlemisele üksteisega, ilma et uurijal oleks võimalust “musta kasti” puudutada või avada, et vahetult jälgida, kuidas täpselt kahe heli kõrguse võrdlemine teineteisega inimese teadvuses toimub. Tänapäeva eksperimentaalpsühholoogias kasutatakse “musta kasti” meetodi kõrval ka teisi, mis annavad uurijale võimaluse inimese teadvuses toimuvaid protsesse märksa vahetumalt jälgida ja registreerida. Üheks selliseks meetodiks on aju elektrilise aktiivsuse mõõtmine, mille puhul lähtutakse eeldusest, et muutused ajutegevuses peegeldavad inimteadvuse reakt sioone ühele või teisele keskkonnas aset leidnud sünd musele. Sõna “sündmus” tuleb siin mõista kõige laiemas tähenduses ning kuulmisele rakendatuna võib niisuguseks sündmuseks olla näiteks heli kõrguse või selle tugevuse muutumine. Olmelise elektritarbimisega võrreldes on aju elektriline aktiivsus muidugi hoopis teisest suurusjärgust ning selle kõikumisi mõõdetakse mikrovoltides, st voldi miljondikosades. 141 Aju elektrilist aktiivsust saab mõõta pähe kinnitatud elektroodide abil, mida tavaliselt on mitu (näiteks kuus) ning mis asetatakse eri kohtadesse pealael. Niisugust meetodit nimetatakse elektroentsefalograafiaks (lühendatult EEG) ning teadusliku uurimistöö kõrval kasutatakse seda ka meditsiinipraktikas diagnostilistel eesmärkidel. 141 Igaks juhuks meenutagem, et voltides mõõdetakse elektrilise pinge suurust, mille standard kodumajapidamises on 220 V.
12. EETIKAST JA UURIMISMEETODITEST PSÜHHOLOOGIAS Joonis 12.1. Kui pseudosõnade (st selliste sõnade, millel puudub mõte ning mida keeles ei esine) ritta lükkida üks “päris” sõna, st niisugune sõna, millel on keeles tähendus, siis reageerib inimese teadvus sellele aju elektrilise aktiivsuse muutumisega. Joonisel on kujutatud aju elektrilise potentsiaali mõõtmise tulemusi EEG-mee todiga. Tugevam joon näitab elektrilise aktiivsuse muutumist ajas pseudo sõnade puhul ning kahvatum joon reaktsioonina “päris” sõnale. Rõhtteljel on aeg ja püstteljel elektrilise potentsiaali väärtus, mida tavaliselt mõõdetakse mikrovoltides. Erinevalt tavapärasest kasutatakse EEG-meetodiga saadud tulemuste esitamisel koordinaatteljestikku nii, et negatiivsed väärtused on ülalpool rõhttelge, mitte allpool. “Päris” sõna sobimatus pseudosõnade jadasse väljendub seega elektrilise potentsiaali negatiivsuse suurenemisena. Neuropsühholoogias on üheks tuntud EEG-meetodiks nn sobimatuse negatiivsuse mõõtmine (mismatch negativity), mis peegeldab inimteadvuse reaktsiooni heli iseloomu muutu misele. Et teadvus on võimeline reageerima heli iseloomu muu tu - sele aju elektrilise potentsiaali muutumisega, selle avastas Helsingi ülikooli psühholoogia osakonna professor Risto Näätänen (sünd 1939). Näätaneni avastatud heli muutuse detektor avaldub aju elektrilise potentsiaali negatiivsemaks muutumises reakt sioonina helimuutusele ning seda illustreerib joonis 12.1. 142 142 Joonis on pärit: Cognition and Brain Sciences Unit, EEG Labo ratory. The Mismatch Negativity (MMN) as a tool for investigating language in the brain, http://www.mrc-cbu.cam.ac.uk/EEG/doc/mmnlang. shtml (26.06.2006). 167
Page 1:
KAKSTEIST LOENGUT MUUSIKAPSÜHHOLOO
Page 4 and 5:
Raamatu kaanel on kasutatud reprodu
Page 7:
SISUKORD SAATEKS ..................
Page 10 and 11:
10 1. SAATEKS Helsingi Ülikoolis l
Page 12 and 13:
12 1. SISSEJUHATUS MUUSIKAPSÜHHOLO
Page 14 and 15:
Page 16 and 17:
Page 18 and 19:
Page 20 and 21:
Page 22 and 23:
Page 24 and 25:
Page 26 and 27:
26 2. HELILOOJA JA KUULAJA ERINEVAS
Page 28 and 29:
Page 30 and 31:
Page 32 and 33:
Page 34 and 35:
34 3 INIMESE MUUSIKALISED VÕIMED J
Page 36 and 37:
36 3. INIMESE MUUSIKALISED VÕIMED
Page 38 and 39:
Page 40 and 41:
Page 42 and 43:
Page 44 and 45:
Page 46 and 47:
Page 48 and 49:
48 4 MUUSIKA JA EMOTSIOONID Kultuur
Page 50 and 51:
50 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID on nii
Page 52 and 53:
52 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID emotsi
Page 54 and 55:
54 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID nautid
Page 56 and 57:
56 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID Muusik
Page 58 and 59:
58 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID kõrva
Page 60 and 61:
60 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID On lei
Page 62 and 63:
62 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID Viiman
Page 64 and 65:
64 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID osu ta
Page 66 and 67:
66 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA k
Page 68 and 69:
68 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA K
Page 70 and 71:
70 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA J
Page 72 and 73:
72 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA
Page 74 and 75:
74 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA K
Page 76 and 77:
76 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA t
Page 78 and 79:
78 6 MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON Se
Page 80 and 81:
80 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON 1
Page 82 and 83:
82 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON m
Page 84 and 85:
84 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON o
Page 86 and 87:
86 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON (
Page 88 and 89:
88 7. MÄLUST JA MUUSIKAST Tänapä
Page 90 and 91:
90 7. MÄLUST JA MUUSIKAST sisalduv
Page 92 and 93:
92 7. MÄLUST JA MUUSIKAST palju n
Page 94 and 95:
94 7. MÄLUST JA MUUSIKAST mälu. L
Page 96 and 97:
96 7. MÄLUST JA MUUSIKAST struk tu
Page 98 and 99:
98 8. HELIKÕRGUSE KOGNITIIVSED DIM
Page 100 and 101:
100 8. HELIKÕRGUSE KOGNITIIVSED DI
Page 102 and 103:
Page 104 and 105:
Page 106 and 107:
Page 108 and 109:
Page 110 and 111:
110 9. TÄMBRI KOGNITIIVSED DIMENSI
Page 112 and 113:
Page 114 and 115:
Page 116 and 117: 116 9. TÄMBRI KOGNITIIVSED DIMENSI
Page 118 and 119: 118 9. TÄMBRI KOGNITIIVSED DIMENSI
Page 120 and 121: 120 10 KEELE JA MUUSIKA VASTASMÕJU
Page 122 and 123: 122 10. KEELE JA MUUSIKA VASTASMÕJ
Page 138 and 139: 138 11 THEODOR ADORNO “SISSEJUHAT
Page 140 and 141: 140 11. THEODOR ADORNO “SISSEJUHA
Page 158 and 159: 158 12. EETIKAST JA UURIMISMEETODIT
Page 174 and 175: 174 LÕPETUSEKS: VEEL MUUSIKAST JA
Page 176 and 177: 176 LÕPETUSEKS: VEEL MUUSIKAST JA
Page 178 and 179: 178 SOOVITUSLIKKU KIRJANDUST Kui k
Page 180 and 181: 180 AINE- JA NIMEREGISTER ABBA 58 a
Page 182 and 183: 182 AINE- JA NIMEREGISTER 36-37, 38
Page 184 and 185: 184 AINE- JA NIMEREGISTER Kremer, G
Page 186 and 187: 186 AINE- JA NIMEREGISTER lühiajal
Page 188 and 189: 188 AINE- JA NIMEREGISTER Vt ka osa
Page 190: 190 AINE- JA NIMEREGISTER võnkumin
show all

Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"

Create successful ePaper yourself

Delete template?

Save as template?