Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"

More documents

Recommendations

Info

$C:\Documents and Settings\Urve Lippus\My Documents\Toimetised ...$

42 3. INIMESE MUUSIKALISED VÕIMED JA NENDE HINDAMINE vallas, teises osas rütmi tajumise võimeid ning kolmandas osas muusi kalise mälu püsivust. Esimeses osas tuleb testitaval helijärgnevusi kuulates vastata järgmistele küsimustele: 1. Kas kahe teineteisele järgneva noodi kõrgus (nt re-fa) on sama või erinev? 2. Millised kaks või kolm nooti neljahelilises järgnevuses (nt do-re-do-mi) on sama kõrgusega? 3. Kas helikõrgus kolmehelilises järgnevuses (nt sol-la-si ühe ja sama oktavi piirides) liikus üles- või allapoole? 4. Kumb kahest noodist meloodilises intervallis (nt do-fa) asub kõrgemal ja kumb madalamal? 5. Kumb intervall kahest kõrvutiasetsevast meloodiliste intervallide paarist (nt mi-sol ja mi-la) on suurem? Testi teises osas esitatakse kuulajale 25 erinevat noodivältuste jada ehk rütmikujundit (nt pliiatsiga lauale koputades) ning kuulaja peab iga kujundi puhul otsustama, kas tegemist on kahe-, kolme- või neljaosalise taktimõõduga. Lõpuks, kolmandas osas lastakse testitaval kuulata viit terviklikku meloodiat, millest igaüks võib koosneda neljast kuni üheteistkümnest noodist. Pärast seda esitatakse kuulajale nende meloodiate kohta küsimusi, näiteks: kas meloodia viimase noodi kõrgus võrrel des eelviimasega tõusis, langes või jäi samaks? Mitmeosalises taktimõõdus oli meloodia? Testitavat küsitletakse sealjuures kaks korda: esimene kord kohe pärast kuulamist ning teine kord mõne minuti möödudes. Psühholoogias hinnatakse testide kvaliteeti peamiselt kahe näitaja abil. Nendeks on testi usaldusväärsus (reliability) ning testi sisuväärtus (validity). Testi usaldusväärsust näitab kõige paremini, kas testi kordamisel ühe ja sama testitavaga on saadud tulemused samasugused või mitte. Alati see meetod testi usaldusväärsuse hindamiseks küll ei sobi. Eespool kirjeldatud muusikaliste võimete testi puhul võib näiteks juhtuda, et
3. INIMESE MUUSIKALISED VÕIMED JA NENDE HINDAMINE kolmandas osas, kus testitavale esitatakse küsimusi kuuldud meloodiate omaduste kohta, lähevad tema vastused iga korraga aina paremaks. Sel juhul võib oletada, et kuuldud meloodiad võisid kuulajale olla alguses suuremal või rohkemal määral tundmatud ning et vastused paranevad seetõttu, et iga kuulamisega jäävad kuuldud viisid talle järjest paremini meelde. Juhul kui testitava vastused tõesti sõltuvad sellest, kas testis kasutatud meloodiad olid talle varem tuttavad, saab testi usaldusväärsust tõsta, kasutades muusikalist materjali, mis on pärit võõrast kultuurist või siis testi tarvis eraldi kom poneeritud. Sel juhul peaks testitavate n-ö lähtepositsioon olema võrdne. Testi sisuväärtusega püütakse psühholoogias hinnata, kas testiga tõepoolest mõõdetakse seda, mida testi autorid ja läbiviijad on silmas pidanud, praegusel juhul siis testitava muusika list andekust. Kui peaks juhtuma, et ehkki test läbitakse viletsate tulemustega, osutuvad testitava muusikalised sooritused mõnes teises kontekstis siiski heaks (nt kui ta saab korralikult hakkama mõne pilli mängimisega), võib tekkida kahtlus, et selle testi sisuväärtus ei tarvitse olla kuigi suur. Mainwaringi testi juures torkab silma, et selle abil kontrollitakse küll helikõrguse ja rütmi tajumisega seotud võimeid, muusika esitamise võimeid (laulu- ja pillimänguoskust) testis sisalduvad ülesanded aga ei puuduta. Ometigi pole vist põhjust arvata, nagu oleks muusikalise andekuse puhul tähtis esma joones selle passiivne ja mitte aktiivne komponent, pigem vastupidi: edukas tegevus kutselise muusikuna eeldab tugevat soovi oma võimeid teistele demonstreerida. Pisut kaheldav on selle testi juures ka kahe- ja neljaosalise taktimõõdu erista mine teineteisest, mida muusikas on sageli keeruline teha. 43
Page 1: KAKSTEIST LOENGUT MUUSIKAPSÜHHOLOO
Page 4 and 5: Raamatu kaanel on kasutatud reprodu
Page 7: SISUKORD SAATEKS ..................
Page 10 and 11: 10 1. SAATEKS Helsingi Ülikoolis l
Page 12 and 13: 12 1. SISSEJUHATUS MUUSIKAPSÜHHOLO
Page 26 and 27: 26 2. HELILOOJA JA KUULAJA ERINEVAS
Page 34 and 35: 34 3 INIMESE MUUSIKALISED VÕIMED J
Page 36 and 37: 36 3. INIMESE MUUSIKALISED VÕIMED
Page 48 and 49: 48 4 MUUSIKA JA EMOTSIOONID Kultuur
Page 50 and 51: 50 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID on nii
Page 52 and 53: 52 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID emotsi
Page 54 and 55: 54 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID nautid
Page 56 and 57: 56 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID Muusik
Page 58 and 59: 58 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID kõrva
Page 60 and 61: 60 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID On lei
Page 62 and 63: 62 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID Viiman
Page 64 and 65: 64 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID osu ta
Page 66 and 67: 66 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA k
Page 68 and 69: 68 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA K
Page 70 and 71: 70 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA J
Page 72 and 73: 72 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA
Page 74 and 75: 74 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA K
Page 76 and 77: 76 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA t
Page 78 and 79: 78 6 MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON Se
Page 80 and 81: 80 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON 1
Page 82 and 83: 82 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON m
Page 84 and 85: 84 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON o
Page 86 and 87: 86 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON (
Page 88 and 89: 88 7. MÄLUST JA MUUSIKAST Tänapä
Page 90 and 91: 90 7. MÄLUST JA MUUSIKAST sisalduv
Page 92 and 93:
92 7. MÄLUST JA MUUSIKAST palju n
Page 94 and 95:
94 7. MÄLUST JA MUUSIKAST mälu. L
Page 96 and 97:
96 7. MÄLUST JA MUUSIKAST struk tu
Page 98 and 99:
98 8. HELIKÕRGUSE KOGNITIIVSED DIM
Page 100 and 101:
100 8. HELIKÕRGUSE KOGNITIIVSED DI
Page 102 and 103:
Page 104 and 105:
Page 106 and 107:
Page 108 and 109:
Page 110 and 111:
110 9. TÄMBRI KOGNITIIVSED DIMENSI
Page 112 and 113:
Page 114 and 115:
Page 116 and 117:
Page 118 and 119:
Page 120 and 121:
120 10 KEELE JA MUUSIKA VASTASMÕJU
Page 122 and 123:
122 10. KEELE JA MUUSIKA VASTASMÕJ
Page 124 and 125:
Page 126 and 127:
Page 128 and 129:
Page 130 and 131:
Page 132 and 133:
Page 134 and 135:
Page 136 and 137:
Page 138 and 139:
138 11 THEODOR ADORNO “SISSEJUHAT
Page 140 and 141:
140 11. THEODOR ADORNO “SISSEJUHA
Page 142 and 143:
Page 144 and 145:
Page 146 and 147:
Page 148 and 149:
Page 150 and 151:
Page 152 and 153:
Page 154 and 155:
Page 156 and 157:
Page 158 and 159:
158 12. EETIKAST JA UURIMISMEETODIT
Page 160 and 161:
Page 162 and 163:
Page 164 and 165:
Page 166 and 167:
Page 168 and 169:
Page 170 and 171:
Page 172 and 173:
Page 174 and 175:
174 LÕPETUSEKS: VEEL MUUSIKAST JA
Page 176 and 177:
176 LÕPETUSEKS: VEEL MUUSIKAST JA
Page 178 and 179:
178 SOOVITUSLIKKU KIRJANDUST Kui k
Page 180 and 181:
180 AINE- JA NIMEREGISTER ABBA 58 a
Page 182 and 183:
182 AINE- JA NIMEREGISTER 36-37, 38
Page 184 and 185:
184 AINE- JA NIMEREGISTER Kremer, G
Page 186 and 187:
186 AINE- JA NIMEREGISTER lühiajal
Page 188 and 189:
188 AINE- JA NIMEREGISTER Vt ka osa
Page 190:
190 AINE- JA NIMEREGISTER võnkumin
show all

Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"

Create successful ePaper yourself

Delete template?

Save as template?