05.04.2013 Views

Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"

Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"

Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"

SHOW MORE
SHOW LESS

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.

10. KEELE JA MUUSIKA VASTASMÕJUST EESTI VANEMA RAHVALAULU NÄITEL<br />

Joonise 10.3 abil ongi püütud uurida, kui suurel määral säilivad<br />

regivärsiliste rahvalaulude laulmisel kõnelemisele ise loomu<br />

likud silpide kestussuhted. Iga punkt joonisel kujutab<br />

üht lauldud silpnooti. (Selliseid punkte joonisel peaks kokku<br />

olema umbes kaks tuhat, st mõõdetud on umbes kahe<br />

tuhande lauldud silpnoodi kestust regilaulus, ent et joonist<br />

mitte liiga üle koormata, on punkte näidatud palju vähem.)<br />

Joonise püstteljel on kujutatud silpnootide mõõdetud kestust,<br />

rõhtteljel aga samade silpnootide ennustatud kestust. Ennustus<br />

pärineb eestikeelse teksti alusel kõnet sünteesivast arvutiprogrammist.<br />

Punkte läbiv joon üldistab x-telje väärtuste<br />

sõltu vust y-telje väärtustest. 118 Püstitame siin kaks tööhüpoteesi.<br />

Esiteks, kui kõik silpnoodid oleksid laulmisel ühesuguse<br />

kestusega (nt 400 ms), siis peaks punkte läbiv joon olema<br />

horisontaalne ning kulgema püstteljel paikneva 400 ms väärtuse<br />

tasemel. Teiseks, kui vastupidi, silpnoodid oleksid laulmisel<br />

sellise kestusega, nagu on nendele vastavate silpide kestu<br />

sed tavakõnes, siis peaks punkte läbiv joon kulgema joonise<br />

vasakust alumisest nurgast paremasse ülanurka, läbides punkte,<br />

mis vastaksid ühtedele ja samadele väärtustele nii püst- kui<br />

ka rõhtteljel. Tegelik olukord on kuskil kahe äärmuse vahel,<br />

mis tähendab, et kumbki hüpotees ei leia täielikku kinnitust.<br />

Punkte läbiv joon küll tõuseb, ent mitte nii järsult, kui seda<br />

eeldaks teine hüpotees, mis väitis, et silpnootide kestused<br />

laul misel peaksid olema samasugused kui kõnelemisel. See<br />

tähendab, et pikkade ja lühikeste silpide vastandus laulmisel<br />

on kõnega võrreldes suuresti – kuigi mitte täielikult – neut raliseerunud:<br />

pikad silbid jäävad ka laulmisel lühikestest silpidest<br />

pikemateks, ent ainult veidi.<br />

Psühholoogilisest seisukohast aga on kõige tähtsam küsimus,<br />

kas kuulaja ja esitaja tajuvad sellist kestussuhete<br />

neutrali seerumist lauldavas tekstis kui selle moonutamist või<br />

mitte. Kogemusest lähtudes on isokroonse, kõige paremini<br />

118 See joon on saadud lineaarse regressiooni meetodit kasutades.<br />

135

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!