Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"

More documents

Recommendations

Info

$C:\Documents and Settings\Urve Lippus\My Documents\Toimetised ...$

82 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON millele lisatakse saatepartii nn akordimärkide kujul. Nende alusel tuleb esituse käigus meloodiale saatepartii improviseerida. Akordimärkidega analoogilist rolli on barokkmuusikas etendanud generaalbass ehk nummerdatud bass, kus sarnaselt akordimärkidega on klahvpillimängijal esituse ajal kasutada vaid harmoonilise järgnevuse konspekt. Kui mõelda rahvamuusi kale, siis seal puuduvad preskriptiivsed, st helilooja poolsed esituseelselt ette valmistatud noodistused hoopistükkis. Kui rahvamuusikat ka noodistatakse, siis on need noodistused deskriptiivsed, st nad on tehtud esitusjärgselt mõne etnomusiko loogi poolt, mitte aga esituseelselt helilooja poolt (kelle roll rahvamuusikas on interpreedi omast tavaliselt lahutamatu). Preskriptiivset ja deskriptiivset noodistust ühendab see, et mõlema ülesandeks on muusikat dokumenteerida. Nende erinevus on aga selles, et esimesel juhul luuakse noo dis tus interpreedi, teisel juhul muusikateadlase ja arhivaari vajadusi silmas pidades. Rahvamuusika esitus on alati improvi sa toorne ning noodistusi ei kasutata selle tegevuse käigus kunagi. Kui pöörduda tagasi Lääne süvamuusika paradigma juurde, siis Moles’i kolmikskeemile mõeldes võiksime nüüd küsida: kumb on muusika puhul adressant, kas helilooja või interpreet? Õige vastus oleks: ilmselt mõlemad. Helilooja roll muusika teose loomisel ei peaks vajama lähemaid selgitusi. Mis aga puutub interpreedisse, siis tema tegevuse laadi on just 20. sajandi teise poole teadusuurimustes püütud senisest pisut konk reetsemalt määratleda. On leitud, et interpreedi tegevus muusika esitamisel taotleb eeskätt kaht eesmärki. 74 Esiteks seda, et muuta kuulajale võimalikult näitlikuks ja arusaadavaks helilooja poolt kasutatud helikõrguslike ja metrorütmiliste struk tuuride iseloom ehk – teha kuulajale selgeks, mis on helikõrguse vallas kõrge ja mis madal ning mis on metrorütmika 74 Vt J. Sundberg, Music technology and audio processing: rall or accel into the new millenium? Speech, Music and Hearing Quar terly Progress and Status Report 1999, nr 3–4, lk 45–53.
6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON vallas pikk, mis lühike, mis rõhuline ja mis rõhuta. Teiseks on interpreedi tegevus suunatud sellele, et võimaldada kuulajal paremini hoomata muusikateose hierarhilist struktuuri. Haritud kuulaja näiteks teab, et sonaadivormis loodud muusikateos või selle osa jaguneb tavaliselt kolmeks, ekspositsiooniks, töötluseks ja repriisiks, ning et ekspositsioon omakorda võib jaguneda pea-, side-, kõrval- ja lõpupartiiks. Mitte iga kuulaja ei tarvitse (ja mitte iga kord) seda tõsiasja muusikateose kuulamisel teadvustada, ent hea interpreedi ülesandeks nähta vasti on luua tingimused, et teose struktuurist arusaamine oleks kuulajale võimalikult vähe vaevarikas. Pole ka välistatud, et muusikateose üht või teist osa hindab kuulaja heaks või halvaks talle vähemalt osalt teadvustamata jäävate tegurite toimel, st suuresti intuitiivselt, ning seega on interpreedi tegevus muusikateose struktuuri “läbivalgustamisel” kuulaja suhtes eesmärgipärane isegi siis, kui kuulaja hoobilt seda struktuuri ei teadvusta. Et Lääne muusikakultuuris, nagu nägime, on adressandi roll tavaliselt jagatud helilooja ja interpreedi vahel, siis võib uuri jatel siin tekkida raskusi muusikateose olemuse määratlemisega. Keeruline on vältida esmapilgul paradoksaalset tõdemust, et muusikateos just nagu saaks korraga realiseeruda nii partituuri kui ka ettekande kujul: esimesel juhul kui helilooja, teisel juhul kui interpreedi tegevuse lõpp-produkt. Poola filosoof Roman Ingarden on püüdnud seda mõttelist vastuolu üle tada. Ta defineerib muusikateost kui teatud ideaalset objekti, mis pole ei noot (partituur) ega ka esitus, kuid millele teose üksikud esitused suuremal või vähemal määral võivad läheneda. Ingarden on kirjutanud: “… professionaalide ja asjaarmastajate vahelises mõttevahetuses töötatakse kollektiivselt välja ettekujutus mingist muusikateosest. Teiste sõnadega, kujuneb välja üks domineeriv intersubjektiivne esteetiline objekt, mille ekvivalendiks pole mitte enam ühe kuulaja, vaid ühiskonna kogu muusikalise avalikkuse hoiakud mingi aja lõikes. Muusikateos, mida võiks ka nimetada sotsiaalseks 83
Page 1:
KAKSTEIST LOENGUT MUUSIKAPSÜHHOLOO
Page 4 and 5:
Raamatu kaanel on kasutatud reprodu
Page 7:
SISUKORD SAATEKS ..................
Page 10 and 11:
10 1. SAATEKS Helsingi Ülikoolis l
Page 12 and 13:
12 1. SISSEJUHATUS MUUSIKAPSÜHHOLO
Page 14 and 15:
Page 16 and 17:
Page 18 and 19:
Page 20 and 21:
Page 22 and 23:
Page 24 and 25:
Page 26 and 27:
26 2. HELILOOJA JA KUULAJA ERINEVAS
Page 28 and 29:
Page 30 and 31:
Page 32 and 33: 32 2. HELILOOJA JA KUULAJA ERINEVAS
Page 34 and 35: 34 3 INIMESE MUUSIKALISED VÕIMED J
Page 36 and 37: 36 3. INIMESE MUUSIKALISED VÕIMED
Page 48 and 49: 48 4 MUUSIKA JA EMOTSIOONID Kultuur
Page 50 and 51: 50 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID on nii
Page 52 and 53: 52 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID emotsi
Page 54 and 55: 54 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID nautid
Page 56 and 57: 56 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID Muusik
Page 58 and 59: 58 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID kõrva
Page 60 and 61: 60 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID On lei
Page 62 and 63: 62 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID Viiman
Page 64 and 65: 64 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID osu ta
Page 66 and 67: 66 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA k
Page 68 and 69: 68 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA K
Page 70 and 71: 70 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA J
Page 72 and 73: 72 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA
Page 74 and 75: 74 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA K
Page 76 and 77: 76 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA t
Page 78 and 79: 78 6 MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON Se
Page 80 and 81: 80 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON 1
Page 84 and 85: 84 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON o
Page 86 and 87: 86 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON (
Page 88 and 89: 88 7. MÄLUST JA MUUSIKAST Tänapä
Page 90 and 91: 90 7. MÄLUST JA MUUSIKAST sisalduv
Page 92 and 93: 92 7. MÄLUST JA MUUSIKAST palju n
Page 94 and 95: 94 7. MÄLUST JA MUUSIKAST mälu. L
Page 96 and 97: 96 7. MÄLUST JA MUUSIKAST struk tu
Page 98 and 99: 98 8. HELIKÕRGUSE KOGNITIIVSED DIM
Page 100 and 101: 100 8. HELIKÕRGUSE KOGNITIIVSED DI
Page 110 and 111: 110 9. TÄMBRI KOGNITIIVSED DIMENSI
Page 120 and 121: 120 10 KEELE JA MUUSIKA VASTASMÕJU
Page 122 and 123: 122 10. KEELE JA MUUSIKA VASTASMÕJ
Page 132 and 133:
132 10. KEELE JA MUUSIKA VASTASMÕJ
Page 134 and 135:
Page 136 and 137:
Page 138 and 139:
138 11 THEODOR ADORNO “SISSEJUHAT
Page 140 and 141:
140 11. THEODOR ADORNO “SISSEJUHA
Page 142 and 143:
Page 144 and 145:
Page 146 and 147:
Page 148 and 149:
Page 150 and 151:
Page 152 and 153:
Page 154 and 155:
Page 156 and 157:
Page 158 and 159:
158 12. EETIKAST JA UURIMISMEETODIT
Page 160 and 161:
Page 162 and 163:
Page 164 and 165:
Page 166 and 167:
Page 168 and 169:
Page 170 and 171:
Page 172 and 173:
Page 174 and 175:
174 LÕPETUSEKS: VEEL MUUSIKAST JA
Page 176 and 177:
176 LÕPETUSEKS: VEEL MUUSIKAST JA
Page 178 and 179:
178 SOOVITUSLIKKU KIRJANDUST Kui k
Page 180 and 181:
180 AINE- JA NIMEREGISTER ABBA 58 a
Page 182 and 183:
182 AINE- JA NIMEREGISTER 36-37, 38
Page 184 and 185:
184 AINE- JA NIMEREGISTER Kremer, G
Page 186 and 187:
186 AINE- JA NIMEREGISTER lühiajal
Page 188 and 189:
188 AINE- JA NIMEREGISTER Vt ka osa
Page 190:
190 AINE- JA NIMEREGISTER võnkumin
show all

Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

Delete template?

Save as template?