Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"

More documents

Recommendations

Info

$C:\Documents and Settings\Urve Lippus\My Documents\Toimetised ...$

140 11. THEODOR ADORNO “SISSEJUHATUS MUUSIKASOTSIOLOOGIASSE” kuulsa saksa proosakirjaniku Thomas Manniga, kes Adorno “Uue muusika filosoofiat” vägagi kõrgelt hindas. Mann on tunnis tanud, et “Uue muusika filosoofia” juures köitis teda kõige enam keskendumine Schönbergi elule ja tegevusele, ning Manni romaani “Doktor Faustus” 121 peategelase, helilooja Adrian Leverkühni sarnasus Arnold Schönbergiga oli kaas aegsete silmis üsna ilmne. Eestiski hästi tuntud Charles Rosen, tänapäeva Ameerika Ühendriikide tunnustatumaid pianiste ja muusikateadlasi, on hiljuti Theodor Adorno kohta kirjutanud: “Kõigi oma puuduste juures mõjuvad Adorno arutlused kosutavalt ajajärgul, mil kultuur tavapärases tähenduses näib olevat sattunud raskus tesse. Pealegi on Adorno terav mõistus võimaldanud tal rinda pista kunsti ja kultuuri seisukohalt oluliste nähtustega, mida teised kriitikud pole söandanud puudutada. Nendeks on inimeste lugemis- ja kuulamisharjumuste muutumine, kaasaegse kunsti üha suurenev komplitseeritus ning kommertsiaalsete huvide kasvav mõju kunsti levikule. Tõsi, peab tunnistama, et Adorno intelligentsus on pigem sekundaarset laadi kui originaalne. Adorno austajad kipuvad nimetamata jätma ühe olulise autori mõtlemist mõjutanud teguri, sellepärast et viimast tänapäeval intellektuaalselt enam eriti ei respekteerita. Selleks teguriks on Oswald Spengleri omal ajal kuulus “Õhtumaa allakäik”. Nagu Spenglergi, eelistas Adorno empiirilisele uurimistööle intuitiivset lähenemisviisi ja empiirilisele kirjeldusele teooriat ning see annab tema kirjutistele unikaalse iseloomu. Adornol on oma käsitlustes õnnestunud ühendada taba vad sissevaated kultuurinähtuste olemusse ja mõistete 121 Eesti k-s: T. Mann, Doktor Faustus: Saksa helilooja A. Leverkühni elu, jutustatud ühe sõbra poolt. Tlk H. Kross. Tallinn, 1987.
11. THEODOR ADORNO “SISSEJUHATUS MUUSIKASOTSIOLOOGIASSE” ebajärjekindel kasutamine, et varjata oma teooria eba adekvaatset suhet ajaloolistesse tõsiasjadesse.” 122 Tõepoolest, Adorno asend muusikast mõtlemise ja kirjutamise loos on paljuski paradoksaalne. Ühelt poolt võib tema töid lugedes kergesti leida suurel hulgal väiteid, hinnanguid ja seisukohti, mida muusika ja ühiskonna areng pole kinnitanud ning on koguni sõna otseses mõttes ümber lükanud. Näiteks “Sissejuhatuse muusikasotsioloogiasse” kaheksandas loengus pealkirjaga “Muusikaelu” kirjutab Adorno järgmist: “Ametlik muusika elu jaguneb rahvusvaheliseks ja kohalikuks ning nende tase on teineteisega võrreldes väga erinev. Rahvusvahelise muusika elu raskuskese asetseb kõige suuremates linnades nagu New York või London, ajaloolistes muusikakeskustes nagu Viin või siis muusikafestivalidel nagu Bayreuthis, Salzburgis … ja Edinburghis. Kõike, mis nendes kohtades toimub, hoiab püsti kui just mitte vana kõrgseltskond, siis vähemalt täna päeva ühiskonna kõige maksujõulisemad kihid, kes naudivad oma ühekssaamist endisaegse society riismetega” (lk 110). 123 Võrrelgem Adorno mõtteid tänapäeva Soome kui Teise maailmasõja järel võrdlemisi stabiilse ühiskonna muusikaeluga, mis geograafilise läheduse tõttu Eestisse päris hästi kätte paistab. Kahtlemata kuulub Soome Lääne kultuuri seisukohalt pi gem äärealale kui keskusesse. Ometi toimub Soomes peamiselt suviti mitukümmend muusikafestivali ning paljud neist moodustavad osa Adorno poolt viidatud nn rahvusvahelisest muusikaelust. Olgu nimetatud Savonlinna ooperifestival, Kuh mo kammermuusikafestival, Pori jazzfestival jpt. Soome 122 C. Rosen, Should we adore Adorno? The New York Review of Books, 24.10.2002. Tänan Märt Väljataga, kes juhtis mu tähelepanu sellele Roseni artiklile. 123 Tsitaatide tõlked on tehtud “Sissejuhatuse muusikasotsioloogiasse” venekeelse väljaande põhjal (Т. В. Адорно, Избранное: Социология музыки. Moskva; Peterburi, 1999), mida palun lugejatel lahkesti vabandada. Sellele vlj-le on viidatud leheküljenumbriga otse tekstis. 141
Page 1:
KAKSTEIST LOENGUT MUUSIKAPSÜHHOLOO
Page 4 and 5:
Raamatu kaanel on kasutatud reprodu
Page 7:
SISUKORD SAATEKS ..................
Page 10 and 11:
10 1. SAATEKS Helsingi Ülikoolis l
Page 12 and 13:
12 1. SISSEJUHATUS MUUSIKAPSÜHHOLO
Page 14 and 15:
Page 16 and 17:
Page 18 and 19:
Page 20 and 21:
Page 22 and 23:
Page 24 and 25:
Page 26 and 27:
26 2. HELILOOJA JA KUULAJA ERINEVAS
Page 28 and 29:
Page 30 and 31:
Page 32 and 33:
Page 34 and 35:
34 3 INIMESE MUUSIKALISED VÕIMED J
Page 36 and 37:
36 3. INIMESE MUUSIKALISED VÕIMED
Page 38 and 39:
Page 40 and 41:
Page 42 and 43:
Page 44 and 45:
Page 46 and 47:
Page 48 and 49:
48 4 MUUSIKA JA EMOTSIOONID Kultuur
Page 50 and 51:
50 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID on nii
Page 52 and 53:
52 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID emotsi
Page 54 and 55:
54 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID nautid
Page 56 and 57:
56 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID Muusik
Page 58 and 59:
58 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID kõrva
Page 60 and 61:
60 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID On lei
Page 62 and 63:
62 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID Viiman
Page 64 and 65:
64 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID osu ta
Page 66 and 67:
66 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA k
Page 68 and 69:
68 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA K
Page 70 and 71:
70 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA J
Page 72 and 73:
72 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA
Page 74 and 75:
74 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA K
Page 76 and 77:
76 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA t
Page 78 and 79:
78 6 MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON Se
Page 80 and 81:
80 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON 1
Page 82 and 83:
82 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON m
Page 84 and 85:
84 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON o
Page 86 and 87:
86 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON (
Page 88 and 89:
88 7. MÄLUST JA MUUSIKAST Tänapä
Page 90 and 91: 90 7. MÄLUST JA MUUSIKAST sisalduv
Page 92 and 93: 92 7. MÄLUST JA MUUSIKAST palju n
Page 94 and 95: 94 7. MÄLUST JA MUUSIKAST mälu. L
Page 96 and 97: 96 7. MÄLUST JA MUUSIKAST struk tu
Page 98 and 99: 98 8. HELIKÕRGUSE KOGNITIIVSED DIM
Page 100 and 101: 100 8. HELIKÕRGUSE KOGNITIIVSED DI
Page 110 and 111: 110 9. TÄMBRI KOGNITIIVSED DIMENSI
Page 120 and 121: 120 10 KEELE JA MUUSIKA VASTASMÕJU
Page 122 and 123: 122 10. KEELE JA MUUSIKA VASTASMÕJ
Page 138 and 139: 138 11 THEODOR ADORNO “SISSEJUHAT
Page 142 and 143: 142 11. THEODOR ADORNO “SISSEJUHA
Page 158 and 159: 158 12. EETIKAST JA UURIMISMEETODIT
Page 174 and 175: 174 LÕPETUSEKS: VEEL MUUSIKAST JA
Page 176 and 177: 176 LÕPETUSEKS: VEEL MUUSIKAST JA
Page 178 and 179: 178 SOOVITUSLIKKU KIRJANDUST Kui k
Page 180 and 181: 180 AINE- JA NIMEREGISTER ABBA 58 a
Page 182 and 183: 182 AINE- JA NIMEREGISTER 36-37, 38
Page 184 and 185: 184 AINE- JA NIMEREGISTER Kremer, G
Page 186 and 187: 186 AINE- JA NIMEREGISTER lühiajal
Page 188 and 189: 188 AINE- JA NIMEREGISTER Vt ka osa
Page 190:
190 AINE- JA NIMEREGISTER võnkumin
show all

Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"

Create successful ePaper yourself

Delete template?

Save as template?