Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"

More documents

Recommendations

Info

$C:\Documents and Settings\Urve Lippus\My Documents\Toimetised ...$

40 3. INIMESE MUUSIKALISED VÕIMED JA NENDE HINDAMINE sellepärast, et ma iga päev nii palju harjutan? Tänapäeva mikrobioloogia tormilise arengu taustal on ka absoluutse kuul misega inimeste puhul püütud katseliselt kindlaks teha, kui suur roll selle võime kujunemises on pärilikkusel ning kui suur osa elu jooksul omandatud oskustel. 32 Asjakohaste katsete tegemiseks sobivad hästi ühemunakaksikutest lapsed, kes oma geneetiliste eelduste poolest peaksid olema teineteisega võrdses olukorras. Kui sellised kaksikud arenevad teineteisest mõne võrra erinevates tingimustes (kus nt muusika osakaal on vastavalt suurem või väiksem), siis on võimalik jälgida, kui palju mõjutavad lapse arengut, sh absoluutse kuulmise väljakujunemist, sünnipärased eeldused, kui palju aga keskkond. Väga esialgsed tulemused selles vallas kipuvad viitama, et pärilikkuse osa võib muusikaliste võimete kujunemisel tegelikult olla märksa suurem, kui tavaliselt arvatakse. Vene heliloojale Pjotr Tšaikovskile (1840–1893) omistatud mõte, et muusikalise edu tagab üks protsent andekust ning 99 protsenti tööd, võib tänapäeva mikrobioloogilise uurimistöö taustal osutuda võib-olla liialt optimistlikuks, sünnipärased anded võivad eduka karjääri kujunemisel mängida tähtsamat rolli, kui Tšaikovski oletas. Võimete, sealhulgas muusikaliste võimete ja oskuste hindamine on hariduse omandamise käigus möödapääsmatu. Selleks on väga mitmesuguseid meetodeid: küsitlus, kontrolltöö, test, eksam jne. Eksameid, mis teatavalt küpsustasemelt alates ilm selt muutuvad õppurite oskuste ja vilumuste hindamise kesk seks atribuudiks, võib põhimõtteliselt liigitada kaheks – sisse astumis- ja lõpueksamiteks. Kuigi vormilt (nt kirjand) 32 Omaaegse Tallinna Riikliku Konservatooriumi muusikateoreetiliste ainete õppejõud helilooja Harri Otsa (1926–2001) kinnitas oma solfedžokursuse alguses, et kursuse lõpuks nõuab ta kõigilt üliõpilastelt absoluutse kuulmise olemasolu. Tegemist oli suurepärase didaktilise võttega, mis sundis üliõpilasi aktiivselt tegelema katsetega absoluutset kuulmist – kas või kaudsete abivahendite toel – mingil kombel välja arendada.
3. INIMESE MUUSIKALISED VÕIMED JA NENDE HINDAMINE või vad nad tihti olla sarnased, erinevad need eksamitüübid oma suu nit luselt teineteisest põhimõtteliselt. Lõpueksamite ülesan deks on hinnata õppeprotsessi jooksul õpilaste poolt juba oman datud oskuste ja vilumuste kvaliteeti, sisseastumiseksa mite ülesandeks aga õpilaste potentsiaali nende oskuste ja vilu muste omandama hakkamiseks. Mõneti lihtsustades võiksime öelda, et sisseastumiseksamitega mõõdetakse peamiselt võimete, lõpueksamitega aga neidsamu võimeid kasutades omandatud oskuste taset. 33 Eksami üheks tähtsamaks omaduseks peaks olema selle objektiivsus eksamineeritava suhtes. Seda on lihtsam saavutada, kui eksami ülesehituse kujundamisel ja eksami tulemuste hindamisel kasutada võimalikult formaalseid protseduure. Mida formaliseeritum on eksam, seda sagedamini nime tatakse seda testiks, kuigi formaalsetest elementidest on raske mööda pääseda mis tahes eksamineerimise käigus. Nagu eespool öeldud, levis inimeste muusikaliste võimete testimine eeskätt Ameerika Ühendriikides 20. sajandi esimesel poolel tänu Carl Seashore’i ja tema kolleegide tegevusele. Et paremini ette kujutada, mis laadi olid tolleaegsed testid, toome ühe konkreetse näite muusikaliste võimete testi kohta 1931. aastast. See nn Mainwaringi test (saanud nime oma autori James Mainwaringi järgi) koosneb kolmest osast: esimeses osas uuritakse testitava suutlikkust orienteeruda helikõrguse 33 Selles vaatepunktist võib tekitada teatud küsitavusi keskkooli riigieksamite ühitamine ülikooli sisseastumiseksamitega, mida Eestis juba hulga aastaid praktiseeritakse. Eksamite sooritamine ühe voo runa on ühiskonnale loomulikult odavam ega nõua ka õppurilt nii palju pingutusi, ent potentsiaali valitud eriala omandamiseks üli koolis ei tarvitse riigieksamite tulemused sugugi mitte alati piisavalt hästi näidata. On iseloomulik, et eraldi sisseastumiseksameid on ülikoolides püütud säilitada eeskätt just humanitaar- ja kunsti eri aladel, kus inimese võimete objektiivne hindamine formaalsete mee to ditega on mõnevõrra raskem kui loodus- ja täppisteaduste puhul. 41
Page 1: KAKSTEIST LOENGUT MUUSIKAPSÜHHOLOO
Page 4 and 5: Raamatu kaanel on kasutatud reprodu
Page 7: SISUKORD SAATEKS ..................
Page 10 and 11: 10 1. SAATEKS Helsingi Ülikoolis l
Page 12 and 13: 12 1. SISSEJUHATUS MUUSIKAPSÜHHOLO
Page 26 and 27: 26 2. HELILOOJA JA KUULAJA ERINEVAS
Page 34 and 35: 34 3 INIMESE MUUSIKALISED VÕIMED J
Page 36 and 37: 36 3. INIMESE MUUSIKALISED VÕIMED
Page 48 and 49: 48 4 MUUSIKA JA EMOTSIOONID Kultuur
Page 50 and 51: 50 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID on nii
Page 52 and 53: 52 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID emotsi
Page 54 and 55: 54 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID nautid
Page 56 and 57: 56 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID Muusik
Page 58 and 59: 58 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID kõrva
Page 60 and 61: 60 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID On lei
Page 62 and 63: 62 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID Viiman
Page 64 and 65: 64 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID osu ta
Page 66 and 67: 66 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA k
Page 68 and 69: 68 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA K
Page 70 and 71: 70 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA J
Page 72 and 73: 72 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA
Page 74 and 75: 74 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA K
Page 76 and 77: 76 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA t
Page 78 and 79: 78 6 MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON Se
Page 80 and 81: 80 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON 1
Page 82 and 83: 82 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON m
Page 84 and 85: 84 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON o
Page 86 and 87: 86 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON (
Page 88 and 89: 88 7. MÄLUST JA MUUSIKAST Tänapä
Page 90 and 91:
90 7. MÄLUST JA MUUSIKAST sisalduv
Page 92 and 93:
92 7. MÄLUST JA MUUSIKAST palju n
Page 94 and 95:
94 7. MÄLUST JA MUUSIKAST mälu. L
Page 96 and 97:
96 7. MÄLUST JA MUUSIKAST struk tu
Page 98 and 99:
98 8. HELIKÕRGUSE KOGNITIIVSED DIM
Page 100 and 101:
100 8. HELIKÕRGUSE KOGNITIIVSED DI
Page 102 and 103:
Page 104 and 105:
Page 106 and 107:
Page 108 and 109:
Page 110 and 111:
110 9. TÄMBRI KOGNITIIVSED DIMENSI
Page 112 and 113:
Page 114 and 115:
Page 116 and 117:
Page 118 and 119:
Page 120 and 121:
120 10 KEELE JA MUUSIKA VASTASMÕJU
Page 122 and 123:
122 10. KEELE JA MUUSIKA VASTASMÕJ
Page 124 and 125:
Page 126 and 127:
Page 128 and 129:
Page 130 and 131:
Page 132 and 133:
Page 134 and 135:
Page 136 and 137:
Page 138 and 139:
138 11 THEODOR ADORNO “SISSEJUHAT
Page 140 and 141:
140 11. THEODOR ADORNO “SISSEJUHA
Page 142 and 143:
Page 144 and 145:
Page 146 and 147:
Page 148 and 149:
Page 150 and 151:
Page 152 and 153:
Page 154 and 155:
Page 156 and 157:
Page 158 and 159:
158 12. EETIKAST JA UURIMISMEETODIT
Page 160 and 161:
Page 162 and 163:
Page 164 and 165:
Page 166 and 167:
Page 168 and 169:
Page 170 and 171:
Page 172 and 173:
Page 174 and 175:
174 LÕPETUSEKS: VEEL MUUSIKAST JA
Page 176 and 177:
176 LÕPETUSEKS: VEEL MUUSIKAST JA
Page 178 and 179:
178 SOOVITUSLIKKU KIRJANDUST Kui k
Page 180 and 181:
180 AINE- JA NIMEREGISTER ABBA 58 a
Page 182 and 183:
182 AINE- JA NIMEREGISTER 36-37, 38
Page 184 and 185:
184 AINE- JA NIMEREGISTER Kremer, G
Page 186 and 187:
186 AINE- JA NIMEREGISTER lühiajal
Page 188 and 189:
188 AINE- JA NIMEREGISTER Vt ka osa
Page 190:
190 AINE- JA NIMEREGISTER võnkumin
show all

Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

Delete template?

Save as template?