Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"

More documents

Recommendations

Info

$C:\Documents and Settings\Urve Lippus\My Documents\Toimetised ...$

170 12. EETIKAST JA UURIMISMEETODITEST PSÜHHOLOOGIAS eeldatakse tavaliselt suuremat või väiksemat omapoolset panust eksperimendi õnnestumisse. EEG kõrval kasutatakse tänapäeva neuropsühholoogias ka teisi mitteriivavaid meetodeid, millest tuntumateks on magnetoentsefalograafia (MEG) ja positronemissioontomograafia (PET). EEG ja MEG kui meetodite vahel pole suuri põhimõttelisi erinevusi ning võib öelda, et nad täiendavad vastastikku teineteist: esimene mõõdab elektri- ja teine magnetvälja kõikumisi inimese ajus. EEG-d iseloomustab MEG-ga võrreldes parem lahutusvõime ajas, MEG-d aga parem lahutusvõime ruumis. See tähendab, et EEG abil saab paremini vastata küsimusele, millal täpselt aju ühele või teisele sündmusele reageeris, MEG abil aga küsimusele, kus kohas ajus täpselt see muudatus toimus. Üldiselt on MEG-tehnika EEG-ga võrreldes kallim, mistõttu esimest kasutatakse praktikas mõnevõrra vähem. PET põhineb pisut teistsugusel mehhanismil kui EEG ja MEG. On teada, et aktiiv setes närvirakkudes hapniku ja suhkru tarbimine kasvab, mis tõttu nad vajavad rohkem verd kui vähem aktiivsed närvirakud. Seega kui võiksime jälgida aju verevarustuse muutusi ajas reaktsioonina üht või teist laadi stiimulitele, siis saaksime teada, millised aju osad on seotud üht ja millised teist laadi stiimulite (näiteks helide) töötlemisega. Vere liikumist organis mis saab paremini jälgida, kui märgistada verd nõrga radioaktiivsusega (siit ka “positronide emissioon”). “Tomograafia” tähendab kihilist röntgenograafiat ning peale aju saab organismi tomograafilisi kujutisi teha ka teistest inimkeha osadest. Seoses psühholoogia uurimismeetoditega on põhjust veidi pikemalt peatuda veel ühel psühholoogilise eksperimendi korral damise viisil, mille 1960. aastatel mõtlesid välja kaks amee rika uurijat, David M. Green ja John A. Swets ning mida nad hakkasid nimetama signaalide avastamise teooriaks. 144 Signaalide avastamise teooria uudsus võrreldes varasema 144 Signaalide avastamise teooria kohta vt: N.A. MacMillan, C.D. Creelman, Detection Theory: A User’s Guide. Cambridge, 1991.
12. EETIKAST JA UURIMISMEETODITEST PSÜHHOLOOGIAS eksperimentaalpsühholoogiaga seisneb selles, et ta võimaldab ühe ja sama eksperimendi käigus mõõta korraga kaht asja: katse isiku võimet eristada stiimuleid üksteisest mingi tunnuse põhjal ning katseisiku eelsoodumust eksperimendi kui sellise suhtes, teiste sõnadega, tema valmisolekut töötada katse jooksul võimalikult täpselt ja objektiivselt. Oletame, et katse eesmärgiks on mõõta helikõrguse eristamise võimet. Signaalide avastamise teooriast lähtudes tuleb niisuguses katses stiimulitena kasutada helide paare, mis võivad olla kahesugused. Üks pool stiimulitest on identse kõrgusega helide paarid, teine pool aga teineteisest veidi erineva kõrgusega helide paarid. Niisugused paarid asetsevad üksteisega läbisegi ning on pandud võimalikult juhuslikku järjekorda. Katseisikule esi tatakse iga helide paari kohta lihtne küsimus: kas helide kõrgus erines? Lihtne on taibata, et katseisik saab siin anda nelja liiki vastuseid. Kui kaks heli paaris olid sama kõrgusega, saab katse isik vastata emba-kumba: et helid olid sama kõrgusega (mis on õige vastus) või et nad olid erineva kõrgusega (vale vastus). Signaalide avastamise teoorias nimetatakse esimest liiki vastuseid korrektseteks kõrvaleheitudeks (correct rejections), teist liiki vastuseid valehäireteks (false alarms). Kui kaks heli paaris olid erineva kõrgusega, saab katseisik taas vastata kaht moodi: et helid olid sama kõrgusega (mis nüüd on vale vastus) või et nad olid erineva kõrgusega (õige vastus). Neid vastuseid nimetatakse vastavalt möödalaskudeks (misses) ning tabamusteks (hits). Uurija seisukohast ideaalne katseisik peaks eksperimendi käigus andma vaid kahte liiki vastuseid – tabamusi ja kõrvaleheite. Paraku pole päris ideaalseid katseisikuid maailmas olemas ning nii leidub iga katseisiku reaktsioonide hulgas alati kõiki nelja tüüpi vastuseid (juhul kui katses kasutatud stiimulite hulk on piisavalt suur ja helide kõrguserinevus stiimulite paari üksikute liikmete vahel piisavalt väike). Ideaalse katseisiku vastandiks seevastu oleks nii-öelda jäägitult negativistlik 171
Page 1:
KAKSTEIST LOENGUT MUUSIKAPSÜHHOLOO
Page 4 and 5:
Raamatu kaanel on kasutatud reprodu
Page 7:
SISUKORD SAATEKS ..................
Page 10 and 11:
10 1. SAATEKS Helsingi Ülikoolis l
Page 12 and 13:
12 1. SISSEJUHATUS MUUSIKAPSÜHHOLO
Page 14 and 15:
Page 16 and 17:
Page 18 and 19:
Page 20 and 21:
Page 22 and 23:
Page 24 and 25:
Page 26 and 27:
26 2. HELILOOJA JA KUULAJA ERINEVAS
Page 28 and 29:
Page 30 and 31:
Page 32 and 33:
Page 34 and 35:
34 3 INIMESE MUUSIKALISED VÕIMED J
Page 36 and 37:
36 3. INIMESE MUUSIKALISED VÕIMED
Page 38 and 39:
Page 40 and 41:
Page 42 and 43:
Page 44 and 45:
Page 46 and 47:
Page 48 and 49:
48 4 MUUSIKA JA EMOTSIOONID Kultuur
Page 50 and 51:
50 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID on nii
Page 52 and 53:
52 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID emotsi
Page 54 and 55:
54 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID nautid
Page 56 and 57:
56 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID Muusik
Page 58 and 59:
58 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID kõrva
Page 60 and 61:
60 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID On lei
Page 62 and 63:
62 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID Viiman
Page 64 and 65:
64 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID osu ta
Page 66 and 67:
66 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA k
Page 68 and 69:
68 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA K
Page 70 and 71:
70 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA J
Page 72 and 73:
72 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA
Page 74 and 75:
74 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA K
Page 76 and 77:
76 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA t
Page 78 and 79:
78 6 MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON Se
Page 80 and 81:
80 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON 1
Page 82 and 83:
82 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON m
Page 84 and 85:
84 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON o
Page 86 and 87:
86 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON (
Page 88 and 89:
88 7. MÄLUST JA MUUSIKAST Tänapä
Page 90 and 91:
90 7. MÄLUST JA MUUSIKAST sisalduv
Page 92 and 93:
92 7. MÄLUST JA MUUSIKAST palju n
Page 94 and 95:
94 7. MÄLUST JA MUUSIKAST mälu. L
Page 96 and 97:
96 7. MÄLUST JA MUUSIKAST struk tu
Page 98 and 99:
98 8. HELIKÕRGUSE KOGNITIIVSED DIM
Page 100 and 101:
100 8. HELIKÕRGUSE KOGNITIIVSED DI
Page 102 and 103:
Page 104 and 105:
Page 106 and 107:
Page 108 and 109:
Page 110 and 111:
110 9. TÄMBRI KOGNITIIVSED DIMENSI
Page 112 and 113:
Page 114 and 115:
Page 116 and 117:
Page 118 and 119:
Page 120 and 121: 120 10 KEELE JA MUUSIKA VASTASMÕJU
Page 122 and 123: 122 10. KEELE JA MUUSIKA VASTASMÕJ
Page 138 and 139: 138 11 THEODOR ADORNO “SISSEJUHAT
Page 140 and 141: 140 11. THEODOR ADORNO “SISSEJUHA
Page 158 and 159: 158 12. EETIKAST JA UURIMISMEETODIT
Page 174 and 175: 174 LÕPETUSEKS: VEEL MUUSIKAST JA
Page 176 and 177: 176 LÕPETUSEKS: VEEL MUUSIKAST JA
Page 178 and 179: 178 SOOVITUSLIKKU KIRJANDUST Kui k
Page 180 and 181: 180 AINE- JA NIMEREGISTER ABBA 58 a
Page 182 and 183: 182 AINE- JA NIMEREGISTER 36-37, 38
Page 184 and 185: 184 AINE- JA NIMEREGISTER Kremer, G
Page 186 and 187: 186 AINE- JA NIMEREGISTER lühiajal
Page 188 and 189: 188 AINE- JA NIMEREGISTER Vt ka osa
Page 190: 190 AINE- JA NIMEREGISTER võnkumin
show all

Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"

Create successful ePaper yourself

Delete template?

Save as template?