Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"
Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"
Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
1. SISSEJUHATUS MUUSIKAPSÜHHOLOOGIASSE<br />
loogilisele arutlusele. Seashore aga püüab muusika ja inimese<br />
suhet uurida loodusteaduslikelt alustelt lähtudes, mõõta nii<br />
muusika kui ka inimkäitumise omadusi ning nendele mõõtmiste<br />
põhjal jõuda üldistusteni induktiivsel teel.<br />
Pärast Tartu ülikooli taaskäivitamist juba põhiliselt eestikeelsena<br />
1919. aastal loodi seal psühholoogiadotsendi ametikoht<br />
ning sellele kohale valiti Konstantin Ramul (1879–<br />
1975). Kahe maailmasõja vahelisel ajal kaitsti Tartu ülikoolis<br />
psühho loogia alal kokku neli doktoriväitekirja. Ramul õpetas<br />
ülikoolis psühholoogiat ja loogikat ning tema teeneks tuleb<br />
muu hulgas lugeda eestikeelse psühholoogiaterminoloogia<br />
väljaarendamist, mis selle ajani puudus. Ramul on 1933. aastal<br />
avaldanud ka esi mese eestikeelse psühholoogiaõpiku ning<br />
1964. aastal raa matu loomapsühholoogiast. Tema <strong>loengut</strong>e<br />
kuulajad on tunnus tusega meenutanud, et omaaegses Tartu<br />
ülikoolis suutis just Ramul üliõpilastele kõige paremini selgeks<br />
õpetada tea dus liku uurimistöö meetodi alused. 14 1970.<br />
aastatest alates kerkib Eestis esile uus põlvkond psühholooge<br />
nagu Jüri Allik, talis Bachmann, Peeter Tulviste jt, kellest<br />
mitmed on oma hariduse või teaduskraadi saanud Moskva<br />
ülikoolist. Kaks esimest on tegelnud peamiselt näge mis taju ja<br />
tunnetuse probleemidega, Tulviste aga kultuuri psühholoogiaga.<br />
Kuulmispsühholoogia (psühhoakustika) alal on 1980. aastatel<br />
Moskvas kandidaadiväitekirja kaitsnud Avo-Rein Tereping, kes<br />
on eesti keeles avaldanud sellekohase raamatu. 15<br />
Eesti teaduskontaktid Venemaaga on tänapäeval marginaalsed<br />
ning ka vene muusikapsühholoogid ise pole nüüdisaja<br />
rahvusvahelistes võrgustikes suutnud väga märkimisväärselt<br />
kanda kinnitada. Siiski ei tohiks objektiivsuse huvides päriselt<br />
mööda minna muusikapsühholoogia arengust Venemaal ning<br />
14 Konstantin Ramuli tegevust tunnustada ja sellele hinnangut anda on<br />
püütud rmt-s: Konstantin Ramul: Elu ja psühholoogia. Toim. J. Allik.<br />
Tartu, 2004.<br />
15 A.-R. Tereping, Kuulmispsühholoogia. Tallinn, 1988.<br />
23