Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"

More documents

Recommendations

Info

$C:\Documents and Settings\Urve Lippus\My Documents\Toimetised ...$

154 11. THEODOR ADORNO “SISSEJUHATUS MUUSIKASOTSIOLOOGIASSE” neile kärbseid pähe. … Orkestrantide antiintellektualism on sees miselt tihedalt seotud kollektiividele omane antiintel lektualism” (lk 100). Dirigendi ja orkestrantide omavahelisi suhteid iseloomustab Adorno arvates seesama võõrandumus, mida võib kodanlikus ühiskonnas kohata mujalgi. “See, kes teab, kuidas tuleb õigesti mängida, oskab harva oma teadmisi praktikas teostada; ajalooliselt on need funktsioonid olnud teineteisest liiga kaua lahutatud” (lk 100). “Kui jälgida, kuidas pärast õnnestunud esine mist dirigent innustab orkestrante oma kohtadelt püsti tõusma, võib siin tajuda abitut ja püüdlikku katset neid võltse suhteid vähemalt publiku silmis parandada … Orkestrantide psühholoogia on kõige paremini kirjeldatav Oidipuse kompleksi abil” (lk 101). Hakates käesolevat ülevaadet lõpu poole tüürima, tuleks uuesti meelde tuletada alguses tsiteeritud Roseni tähelepanekut, et Adorno ei karda oma tekstides esitada ka kõige raskemaid küsimusi. Miks on muusikat inimesele vaja? Milline on muusika suhe meid ümbritseva reaalsusega? Kas muusika on keel või mitte? Kartmatult annab Adorno kõigile neile küsimustele vastuse kolmanda loengu “Muusika funktsioonid” üsna lühikeses lõigus: “Muusikal puudub aines, teda on võimatu üheselt seostada välismaailma mis tahes ilmingutega, kuid ikkagi on muusikal kui sellisel vägagi olemas kindlalt määrat letav sisu, muusika on liigendatav ja selle tagajärjel oman dab ta taas ühismõõdulisuse välismaailmaga, ühis kond liku reaalsusega, olgugi et väga kaudset teed pidi. Muusika on küll keel, kuid niisugune keel, mis ei koosne mõistetest. Muusika võime vaigistada ja taltsutada müütilisi pimedaid loodusjõude, mida talle Orpheuse ja Amphioni lugude aega dest peale omistatakse, sai aluseks teoloogilisele muusika kontseptsioonile, ideele muusikast kui inglite keelest” (lk 44–45). Muidugi on ka inglite keel sunnitud vastu võtma mõjutusi (Adorno arvates) mandunud kodanlikust ühiskonnast, mille
11. THEODOR ADORNO “SISSEJUHATUS MUUSIKASOTSIOLOOGIASSE” üheks iseloomulikuks tunnuseks on fetišism (üks Adorno lemmik terminitest), st omamoodi ebajumalate kummardamine, respekti osutamine muusikateostele, mis seda oma sisu poolest ei vääri ja mille autoriteet tugineb vaid teatud sekundaarsetele välistele tunnustele. Sealsamas kolmandas loen gus kirjutab Adorno, et klassikalistesse muusikateostesse on akumuleerunud sedavõrd suur kultuuriprestiiž, et nad lihtsalt on olemas, ning nende autoriteet säilib ka siis, kui neid enam üldse adekvaatselt ei tunnetata, seda enam et ühiskonnas valitsev ideoloogia takistab selle mõistetamatuse teadvustamist. “Täies ti ilmselgelt arusaamatuid muusikateoseid, nagu näiteks “Missa Solemnis”, esitatakse aastast aastasse ning nad kutsuvad esile vaimustust” (lk 42). Peab märkima, et Adorno hinnangud Beethoveni muusikale on midagi, mis juba viidatud The New York Review of Books’i artiklis pälvivad Charles Roseni (kui Beethoveni teoste väga hea tundja) erilise pahameele. Rosen kirjutab: “Adorno kõige tõsisem süüdistus “Missa Solemnise” vastu on temaatilise arengu suhteliselt väike osatähtsus teoses. Motiive tihti lihtsalt korratakse ilma igasuguste muudatusteta. See on Adornol väga terane tähelepanek ning vastab üldiselt tõele, ehkki ta Beethoveni puhul liialdab selle tähtsusega (tegelikult leidub teoses üksjagu motiivilist arengut). Adorno paraku ei küsi, miks asjad niimoodi on, sest et ta keeldub nägemast Beethoveni tegelikke eesmärke. … Beethoven ei vajanud selle teose jaoks mitte neutraalseid motiive, mille plastilisus tulnuks kasuks mõnes sümfoonias või sonaadis, vaid selliseid, mis igal vajalikul juhul suudaksid olla verbaalses tekstis sisalduva fraasi piisavaks ja adekvaatseks muusikaliseks väljenduseks” (nt Credo, Dona nobis pacem jt). Siit tulenebki Roseni arvates temaatilismotiivilise arengu tehnika napp kasutamine selles Beethoveni vokaalsümfoonilises suurteoses. On põhjust uskuda, et iga inimese maailmavaade sõltub paljus ki nendest kogemustest, millega ta elus on kokku 155
Page 1:
KAKSTEIST LOENGUT MUUSIKAPSÜHHOLOO
Page 4 and 5:
Raamatu kaanel on kasutatud reprodu
Page 7:
SISUKORD SAATEKS ..................
Page 10 and 11:
10 1. SAATEKS Helsingi Ülikoolis l
Page 12 and 13:
12 1. SISSEJUHATUS MUUSIKAPSÜHHOLO
Page 14 and 15:
Page 16 and 17:
Page 18 and 19:
Page 20 and 21:
Page 22 and 23:
Page 24 and 25:
Page 26 and 27:
26 2. HELILOOJA JA KUULAJA ERINEVAS
Page 28 and 29:
Page 30 and 31:
Page 32 and 33:
Page 34 and 35:
34 3 INIMESE MUUSIKALISED VÕIMED J
Page 36 and 37:
36 3. INIMESE MUUSIKALISED VÕIMED
Page 38 and 39:
Page 40 and 41:
Page 42 and 43:
Page 44 and 45:
Page 46 and 47:
Page 48 and 49:
48 4 MUUSIKA JA EMOTSIOONID Kultuur
Page 50 and 51:
50 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID on nii
Page 52 and 53:
52 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID emotsi
Page 54 and 55:
54 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID nautid
Page 56 and 57:
56 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID Muusik
Page 58 and 59:
58 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID kõrva
Page 60 and 61:
60 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID On lei
Page 62 and 63:
62 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID Viiman
Page 64 and 65:
64 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID osu ta
Page 66 and 67:
66 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA k
Page 68 and 69:
68 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA K
Page 70 and 71:
70 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA J
Page 72 and 73:
72 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA
Page 74 and 75:
74 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA K
Page 76 and 77:
76 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA t
Page 78 and 79:
78 6 MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON Se
Page 80 and 81:
80 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON 1
Page 82 and 83:
82 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON m
Page 84 and 85:
84 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON o
Page 86 and 87:
86 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON (
Page 88 and 89:
88 7. MÄLUST JA MUUSIKAST Tänapä
Page 90 and 91:
90 7. MÄLUST JA MUUSIKAST sisalduv
Page 92 and 93:
92 7. MÄLUST JA MUUSIKAST palju n
Page 94 and 95:
94 7. MÄLUST JA MUUSIKAST mälu. L
Page 96 and 97:
96 7. MÄLUST JA MUUSIKAST struk tu
Page 98 and 99:
98 8. HELIKÕRGUSE KOGNITIIVSED DIM
Page 100 and 101:
100 8. HELIKÕRGUSE KOGNITIIVSED DI
Page 102 and 103:
102 8. HELIKÕRGUSE KOGNITIIVSED DI
Page 104 and 105: 104 8. HELIKÕRGUSE KOGNITIIVSED DI
Page 110 and 111: 110 9. TÄMBRI KOGNITIIVSED DIMENSI
Page 120 and 121: 120 10 KEELE JA MUUSIKA VASTASMÕJU
Page 122 and 123: 122 10. KEELE JA MUUSIKA VASTASMÕJ
Page 138 and 139: 138 11 THEODOR ADORNO “SISSEJUHAT
Page 140 and 141: 140 11. THEODOR ADORNO “SISSEJUHA
Page 158 and 159: 158 12. EETIKAST JA UURIMISMEETODIT
Page 174 and 175: 174 LÕPETUSEKS: VEEL MUUSIKAST JA
Page 176 and 177: 176 LÕPETUSEKS: VEEL MUUSIKAST JA
Page 178 and 179: 178 SOOVITUSLIKKU KIRJANDUST Kui k
Page 180 and 181: 180 AINE- JA NIMEREGISTER ABBA 58 a
Page 182 and 183: 182 AINE- JA NIMEREGISTER 36-37, 38
Page 184 and 185: 184 AINE- JA NIMEREGISTER Kremer, G
Page 186 and 187: 186 AINE- JA NIMEREGISTER lühiajal
Page 188 and 189: 188 AINE- JA NIMEREGISTER Vt ka osa
Page 190: 190 AINE- JA NIMEREGISTER võnkumin
show all

Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

Delete template?

Save as template?