Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"

More documents

Recommendations

Info

$C:\Documents and Settings\Urve Lippus\My Documents\Toimetised ...$

156 11. THEODOR ADORNO “SISSEJUHATUS MUUSIKASOTSIOLOOGIASSE” puutu nud. Adorno on pidanud kogema kaht maailmasõda koos nen dega kaasnenud majanduslike ja poliitiliste kollapsitega, pika ajalist emigratsiooni talle võõras keele- ja kultuurikeskkonnas ning lõpuks tagasipöördumist endisele, kohati tundmatuseni muutunud kodumaale. Vaevalt tuleks sel taustal imeks panna ta igatsust, Marcel Prousti parafraseerides, “kadunud aegade järele”, veendumust, et kunagi on maailmas, kunstis ja muusi kas valitsenud suurem tasakaal ja harmoonia kui siin ja praegu. Paraku näivad ajalugu ja psühholoogia viitavat pigem sellele, et idealistlikke hoiakuid on lihtsam ja tõenäolisem seletada sub jektist ja mitte objektiivsest maailmast lähtudes. Teiste sõna dega, Adorno mõtted, mida ta oma tekstides meiega kirglikult ja vaimukalt jagab, ütlevad meile vähemalt samapalju midagi tema enese isiku kui muusika ja ühiskonna vahel valitsevate suhete kohta.
12 EETIKAST JA UURIMISMEETODITEST PSÜHHOLOOGIAS Teaduslikku uurimistööd on laias laastus võimalik liigendada kaheks haruks: reaal- ja humanitaar tea dus teks. Reaalteadlaste ülesandeks on tavaliselt püüda aru saada ja selgitada, kuidas meid ümbritsev maailm toimib. Nii on näiteks füüsika peamiseks uurimisobjektiks eluta loodus, bioloogia uurimisobjektiks aga elusloodus. Humanitaarteadlaste uurimistöö objekt on mõnevõrra teistsugune kui reaal teadustes. Humanitaarteadused on keskendunud peamiselt inimese tegevusega seotud nähtuste nagu kultuuri ja ühiskonna uurimisele. Ning kuigi ka kultuuri ja ühiskonna puhul on oluline mõista nende toimimise mehhanisme, on humanitaar teaduste puhul märksa suurem tähtsus konkreetset uurimis töövaldkonda puudutava materjali võimalikult täielikul valda misel. Kui mõelda näiteks Eesti lähema või kaugema ajaloo peale, siis näitab ka põguski tutvumine eri kool kondadesse kuuluvate ajaloolaste töödega, et sageli võivad nende ettekujutused ühest ja samast sündmusest olla nii erinevad, et pole lootustki eri ajaloolaste käsitlusi üksteisega kõrvutades jõuda ühesele järeldusele, “kuidas asjad siis tegelikult olid”. Küll aga näitab ühe või teise ajaloolase kutsealast pädevust see, mil mää ral ta on kursis faktoloogiaga ehk siis tegelikkuses aset leidnud sündmustega, isegi kui tema poolt nende põhjal loodud ettekujutus ajaloo kulgemisest põhjalikult erineb mõne teise uurija loodud ajaloolisest kontseptsioonist. Peale selle eristab reaal- ja humanitaarteadusi teineteisest erinev suhe subjekti ja objekti vahel, kus subjektiks on uurija 157
Page 1:
KAKSTEIST LOENGUT MUUSIKAPSÜHHOLOO
Page 4 and 5:
Raamatu kaanel on kasutatud reprodu
Page 7:
SISUKORD SAATEKS ..................
Page 10 and 11:
10 1. SAATEKS Helsingi Ülikoolis l
Page 12 and 13:
12 1. SISSEJUHATUS MUUSIKAPSÜHHOLO
Page 14 and 15:
Page 16 and 17:
Page 18 and 19:
Page 20 and 21:
Page 22 and 23:
Page 24 and 25:
Page 26 and 27:
26 2. HELILOOJA JA KUULAJA ERINEVAS
Page 28 and 29:
Page 30 and 31:
Page 32 and 33:
Page 34 and 35:
34 3 INIMESE MUUSIKALISED VÕIMED J
Page 36 and 37:
36 3. INIMESE MUUSIKALISED VÕIMED
Page 38 and 39:
Page 40 and 41:
Page 42 and 43:
Page 44 and 45:
Page 46 and 47:
Page 48 and 49:
48 4 MUUSIKA JA EMOTSIOONID Kultuur
Page 50 and 51:
50 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID on nii
Page 52 and 53:
52 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID emotsi
Page 54 and 55:
54 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID nautid
Page 56 and 57:
56 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID Muusik
Page 58 and 59:
58 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID kõrva
Page 60 and 61:
60 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID On lei
Page 62 and 63:
62 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID Viiman
Page 64 and 65:
64 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID osu ta
Page 66 and 67:
66 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA k
Page 68 and 69:
68 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA K
Page 70 and 71:
70 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA J
Page 72 and 73:
72 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA
Page 74 and 75:
74 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA K
Page 76 and 77:
76 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA t
Page 78 and 79:
78 6 MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON Se
Page 80 and 81:
80 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON 1
Page 82 and 83:
82 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON m
Page 84 and 85:
84 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON o
Page 86 and 87:
86 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON (
Page 88 and 89:
88 7. MÄLUST JA MUUSIKAST Tänapä
Page 90 and 91:
90 7. MÄLUST JA MUUSIKAST sisalduv
Page 92 and 93:
92 7. MÄLUST JA MUUSIKAST palju n
Page 94 and 95:
94 7. MÄLUST JA MUUSIKAST mälu. L
Page 96 and 97:
96 7. MÄLUST JA MUUSIKAST struk tu
Page 98 and 99:
98 8. HELIKÕRGUSE KOGNITIIVSED DIM
Page 100 and 101:
100 8. HELIKÕRGUSE KOGNITIIVSED DI
Page 102 and 103:
Page 104 and 105:
Page 106 and 107: 106 8. HELIKÕRGUSE KOGNITIIVSED DI
Page 108 and 109: 108 8. HELIKÕRGUSE KOGNITIIVSED DI
Page 110 and 111: 110 9. TÄMBRI KOGNITIIVSED DIMENSI
Page 120 and 121: 120 10 KEELE JA MUUSIKA VASTASMÕJU
Page 122 and 123: 122 10. KEELE JA MUUSIKA VASTASMÕJ
Page 138 and 139: 138 11 THEODOR ADORNO “SISSEJUHAT
Page 140 and 141: 140 11. THEODOR ADORNO “SISSEJUHA
Page 158 and 159: 158 12. EETIKAST JA UURIMISMEETODIT
Page 174 and 175: 174 LÕPETUSEKS: VEEL MUUSIKAST JA
Page 176 and 177: 176 LÕPETUSEKS: VEEL MUUSIKAST JA
Page 178 and 179: 178 SOOVITUSLIKKU KIRJANDUST Kui k
Page 180 and 181: 180 AINE- JA NIMEREGISTER ABBA 58 a
Page 182 and 183: 182 AINE- JA NIMEREGISTER 36-37, 38
Page 184 and 185: 184 AINE- JA NIMEREGISTER Kremer, G
Page 186 and 187: 186 AINE- JA NIMEREGISTER lühiajal
Page 188 and 189: 188 AINE- JA NIMEREGISTER Vt ka osa
Page 190: 190 AINE- JA NIMEREGISTER võnkumin
show all

Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

Delete template?

Save as template?