Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"

More documents

Recommendations

Info

$C:\Documents and Settings\Urve Lippus\My Documents\Toimetised ...$

118 9. TÄMBRI KOGNITIIVSED DIMENSIOONID ilmselt ikka selles, et heli kvaliteeti 102 ehk tämbrit mõju tavad tunnused pole staatilised, vaid sõltuvad heli muutu misest ajas ning niisiis on neid väga keeruline kirjeldada (ja nii omakorda on raske või isegi võimatu rahuldava tämbriga heli sünteesida). Tänapäeva kõnesüntesaatorid töötavad hoopis teistsuguste põhi mõtete järgi. Sünteesitav kõne pannakse kokku arvuti mälusse juba salvestatud segmentidest (umbes nagu doominokivide ahel või ka pusle), mis on välja lõigatud mõne kõneleja (diktori) loetud kõnest. Nendeks segmentideks on tavaliselt kaksikhäälikud ehk difoonid. Oletame, et süntesaatorile antakse ülesanne hääldada eestikeelset sõna isa. Kaasaegne difoon süntesaator ei hakka selle ülesande lahendamiseks mitte imiteerima inimese hääldusorganite tegevust, vaid otsib arvuti mälust üles ning järjestab üksteisega neli segmenti. Mälus leiduvad segmendid pole üksikhäälikud, vaid kaksikhäälikud, täpsemalt niisugused segmendid, mis koosnevad ühe hääliku tagumisest ja teise esimesest poolest. Difoonsüntesaatori abil moodustatud sõna isa koosneb järgmiste segmentide ahelast: (1) vaikus + /i/-hääliku esimene pool, (2) /i/-hääliku tagumine pool + /s/-hääliku esimene pool, (3) /s/-hääliku tagumine pool + /a/-hääliku esimene pool, (4) /a/-hääliku tagumine pool + vaikus. Difoonide eelistamine üksikhäälikutele sünteesi käigus on vajalik sellepärast, et nagu praktika näitab, on tämbri seisukohast nii kõnes kui ka muusikas äärmiselt olulised üleminekuprotsessid ühelt häälikult teisele (muusikas ühelt noodilt teisele), neid aga on adekvaatselt kirjeldada väga raske. Seega on hea sünteesitulemuse saavutamiseks lihtsam kasutada loomulikust kõnest välja lõigatud ja arvuti mällu salves tatud segmente ning mitte hakata neid algusest lõpuni ise valmis meisterdama. 102 Kvaliteedi all ei peeta siin silmas mitte helitehnilisi omadusi, vaid neid heli tunnuseid, mis eristavad teda teistest helidest.
9. TÄMBRI KOGNITIIVSED DIMENSIOONID Muusikahelide sünteesil kasutatakse tänapäeval palju difoon sünteesiga mõnevõrra samalaadset sämpleri-põhimõtet. Ka sämpleri puhul on arvuti (süntesaatori) mällu salvestatud akusti liste instrumentide abil tekitatud helid. Digitaalse helisalvestuse tulemusel 103 mälus olev heli on kodeeritud kui arvude jada, mis saadakse helilaine näidu fikseerimisel mingi kindla ajavahemiku järel. Näiteks kui digitaliseerimis sageduseks on 10 000 Hz ehk 10 kHz, siis tähendab see, et ühe sekundi heli digitaalseks kodeerimiseks kasutatakse kümmet tuhandet võrdse sammu järel võetud helilaine näitu. Sammu pikkuseks on sellisel juhul 1/10000 osa sekundist ehk 0,1 millisekundit. Kui aga heli taasesitamise käigus sammupikkust muuta ning lugeda selleks näiteks 0,1 ms asemel 0,05 ms, siis tekib heli, mis salvestatud heliga võrreldes on teoreetiliselt sama tämbriga, ent oktavi võrra kõrgem. Niisuguse tehnika ehk sämplimise abil on ühest salvestatud helist võimalik teki tada mitmeid sama tämbri ja eri kõrgusega helisid. Nagu ka kõne difoonsünteesi puhul, pole sämplimisel enam püütudki imiteerida neid protsesse, mis akustilise instrumendiga heli tekitamisel aset leiavad, vaid on mindud n-ö kergema vastu panu teed ning sünteesi käigus kasutatakse varem salvestatud originaalhelisid ja nende teisendusi. Kvaliteetse tulemuse tagab see lähenemisviis märksa kindlamini kui varasemad kat sed muusikahelisid tehislikult “algusest lõpuni” ise valmistada. Sämplimisel tuleb aga silmas pida da, et nagu ka jooniselt 9.1 näha, võivad ühe ja sama muusikainstrumendiga tekitatavad helid üksteisest küllaltki palju erineda. Praktika näitab, et pelgalt üheainsa mällu salvestatud heli sämplimisega kõiki teisi selle instrumendiga tekitada võidavaid helisid sünteesida ei ole võimalik. 103 Digitaalse helisalvestuse kohta vt täpsemalt: A. Voog, Sissejuhatus digitaalheli maailma. Arvutimaailm 2000, nr 9, 9–11. 119
Page 1:
KAKSTEIST LOENGUT MUUSIKAPSÜHHOLOO
Page 4 and 5:
Raamatu kaanel on kasutatud reprodu
Page 7:
SISUKORD SAATEKS ..................
Page 10 and 11:
10 1. SAATEKS Helsingi Ülikoolis l
Page 12 and 13:
12 1. SISSEJUHATUS MUUSIKAPSÜHHOLO
Page 14 and 15:
Page 16 and 17:
Page 18 and 19:
Page 20 and 21:
Page 22 and 23:
Page 24 and 25:
Page 26 and 27:
26 2. HELILOOJA JA KUULAJA ERINEVAS
Page 28 and 29:
Page 30 and 31:
Page 32 and 33:
Page 34 and 35:
34 3 INIMESE MUUSIKALISED VÕIMED J
Page 36 and 37:
36 3. INIMESE MUUSIKALISED VÕIMED
Page 38 and 39:
Page 40 and 41:
Page 42 and 43:
Page 44 and 45:
Page 46 and 47:
Page 48 and 49:
48 4 MUUSIKA JA EMOTSIOONID Kultuur
Page 50 and 51:
50 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID on nii
Page 52 and 53:
52 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID emotsi
Page 54 and 55:
54 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID nautid
Page 56 and 57:
56 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID Muusik
Page 58 and 59:
58 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID kõrva
Page 60 and 61:
60 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID On lei
Page 62 and 63:
62 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID Viiman
Page 64 and 65:
64 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID osu ta
Page 66 and 67:
66 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA k
Page 68 and 69: 68 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA K
Page 70 and 71: 70 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA J
Page 72 and 73: 72 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA
Page 74 and 75: 74 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA K
Page 76 and 77: 76 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA t
Page 78 and 79: 78 6 MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON Se
Page 80 and 81: 80 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON 1
Page 82 and 83: 82 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON m
Page 84 and 85: 84 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON o
Page 86 and 87: 86 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON (
Page 88 and 89: 88 7. MÄLUST JA MUUSIKAST Tänapä
Page 90 and 91: 90 7. MÄLUST JA MUUSIKAST sisalduv
Page 92 and 93: 92 7. MÄLUST JA MUUSIKAST palju n
Page 94 and 95: 94 7. MÄLUST JA MUUSIKAST mälu. L
Page 96 and 97: 96 7. MÄLUST JA MUUSIKAST struk tu
Page 98 and 99: 98 8. HELIKÕRGUSE KOGNITIIVSED DIM
Page 100 and 101: 100 8. HELIKÕRGUSE KOGNITIIVSED DI
Page 110 and 111: 110 9. TÄMBRI KOGNITIIVSED DIMENSI
Page 120 and 121: 120 10 KEELE JA MUUSIKA VASTASMÕJU
Page 122 and 123: 122 10. KEELE JA MUUSIKA VASTASMÕJ
Page 138 and 139: 138 11 THEODOR ADORNO “SISSEJUHAT
Page 140 and 141: 140 11. THEODOR ADORNO “SISSEJUHA
Page 158 and 159: 158 12. EETIKAST JA UURIMISMEETODIT
Page 168 and 169:
168 12. EETIKAST JA UURIMISMEETODIT
Page 170 and 171:
Page 172 and 173:
Page 174 and 175:
174 LÕPETUSEKS: VEEL MUUSIKAST JA
Page 176 and 177:
176 LÕPETUSEKS: VEEL MUUSIKAST JA
Page 178 and 179:
178 SOOVITUSLIKKU KIRJANDUST Kui k
Page 180 and 181:
180 AINE- JA NIMEREGISTER ABBA 58 a
Page 182 and 183:
182 AINE- JA NIMEREGISTER 36-37, 38
Page 184 and 185:
184 AINE- JA NIMEREGISTER Kremer, G
Page 186 and 187:
186 AINE- JA NIMEREGISTER lühiajal
Page 188 and 189:
188 AINE- JA NIMEREGISTER Vt ka osa
Page 190:
190 AINE- JA NIMEREGISTER võnkumin
show all

Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"

Create successful ePaper yourself

Delete template?

Save as template?