Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"

More documents

Recommendations

Info

$C:\Documents and Settings\Urve Lippus\My Documents\Toimetised ...$

162 12. EETIKAST JA UURIMISMEETODITEST PSÜHHOLOOGIAS minimaalsetes piirides. Kui psühholoog tuvastab oma tegevuses huvide konflikti, on tema ülesandeks see konflikt võimalikult täiel määral neutraliseerida. 136 Kuna psühholoogi tegevus võib mõjutada teiste inimeste elu, tuleb tal välistada oma tege vuse tulemuste võimalik väärkasutus kõrvalistes isiklikes, rahalistes, ühiskondlikes, organisatoorsetes või poliitilistes huvides. Psühholoogi üheks ülesandeks on kanda hoolt ka iseenda füüsilise ja vaimse tervise eest, sest see on tema adek vaatse tegevuse eeltingimuseks. 137 Teist printsiipi nimetatakse ühiskondliku vastutuse printsiibiks. Psühholoog peab enesele aru andma tagajärgedest, mis tema tegevusel võivad olla teistele inimestele ja laiemalt ühis konnale. Vahekord kliendiga peab tuginema vastastikusele usal dusele ning sellise vahekorra kujundamine on eeskätt psühho loogi ülesanne, kes on antud olukorras liidri rollis. Vaja duse korral tuleb psühholoogil oma kutsetegevuses tekkivate ülesannete lahendamiseks konsulteerida kolleegidega või asjaomaste institutsioonidega ühiskonnas. Psühholoogi moraa lile ja käitumisele esitatavad nõuded on põhimõtteliselt samad kui ühiskonnas tavaliselt, kuid psühholoog peab ühtlasi püüdma igati tagada seda, et tema tegevus kuidagi ei kompromi teeriks psühholoogiat ega teaduslikku uurimistööd tervi kuna 136 Huvide konflikt tähendab seda, et mingil tegevusel võivad olla ühtedele positiivsed, kuid teistele negatiivsed tagajärjed. Huvide konflikti neutraliseerimine võib tähendada tegevuse muutmist, selleks et negatiivseid tagajärgi vältida või vähendada, või siis tekkinud olu korra läbianalüüsimist, et veenduda, kas positiivsed tagajärjed kaalu vad üles negatiivsed (nii et see kokkuvõttes võib õigustada tegevuse sooritamist negatiivsetele tagajärgedele vaatamata), ning kui ei kaalu, siis plaanitud tegevusest loobumist. 137 Olukord on mõneti sarnane sellega, kuidas lennukis võimaliku õnnetuse puhuks juhtnööre jagades soovitatakse lastega reisijatel kõigepealt varustada hapnikumaskiga iseennast ning alles seejärel last, sest teist inimest aidata või tema eest hoolt kanda saab ainult siis, kui ise suudetakse funktsioneerida täisväärtuslikult.
12. EETIKAST JA UURIMISMEETODITEST PSÜHHOLOOGIAS ning ei vähendaks ühiskonna usaldust ja respekti nende vastu. Psühholoogi ülesandeks on jälgida, et ka ta kolleegid peaksid kinni eetilistest printsiipidest. Ameerika psühholoogide eetikakoodeksi kolmas printsiip on terviklikkuse printsiip, mis laias laastus tähendab, et psühho loogi kogu tegevus peab lähtuma mingitest ühistest alus test, mille kujundajaks saab olla esmajoones psühholoogi enese isiksus. Terviklikkuse printsiip eeldab, et inimesel on teatud põhimõtted, mille järgi ta püüab oma elu elada, ning ta ei tee oma otsuseid konjuktuursetest kaalutlustest ega kiire ja lühiajalise kasu saamise eesmärgist lähtudes. Esimene tervik likkuse printsiibist tulenev nõue on ausus nii teaduslikus uurimis töös, õppetöös kui ka praktilises psühholoogias, näiteks nõustamis tegevuses. Lubamatu on faktidega – teadusliku uuri mis töö tulemustega – ebaausalt ümber käia: varastada neid teistelt, võltsida ja tendentslikult esitada või interpretee rida. 138 Ausus on ka üks peamisi tegureid usaldusliku vahekorra loomisel psühholoogi ja tema kliendi vahel (vrd teise printsiibiga). Terviklikkuse printsiibist lähtudes peaks psühholoog püüdma täita oma varem antud lubadusi ja juhul kui see ei osutu võimalikuks, mitte pakkuma selle asemel otsitud vabandusi. Ausus inimese käitumises on tihedalt seotud tema tegevuse läbipaistvuse ja ka eesmärgipärasusega, sest ebajärjekindel käitumine tekitab kõrvaltvaatajas tihti õigustatud küsimusi sellise käitumise tegelike motiivide kohta. Vahel võib psühholoogi tegevuses ette tulla olukordi, kus osutub vajalikuks mitte avada kogu tõde, kas siis selleks, et tagada oma tege vuse optimaalset tulemust või et vältida või kahandada kahjulikke tagajärgi, mis sel tegevusel võivad olla. Sellisel juhul on psühholoogi kohus täpselt läbi kaaluda kõik asjaolud, mis 138 Aeg-ajalt tuleb teaduslikus uurimistöös ilmsiks andmete võltsimise juhtumeid. Tavaliselt reageerib teadlaste kogukond neile halastamatult: andmetevõltsijal tehakse edasine uurimistöö võimatuks. 163
Page 1:
KAKSTEIST LOENGUT MUUSIKAPSÜHHOLOO
Page 4 and 5:
Raamatu kaanel on kasutatud reprodu
Page 7:
SISUKORD SAATEKS ..................
Page 10 and 11:
10 1. SAATEKS Helsingi Ülikoolis l
Page 12 and 13:
12 1. SISSEJUHATUS MUUSIKAPSÜHHOLO
Page 14 and 15:
Page 16 and 17:
Page 18 and 19:
Page 20 and 21:
Page 22 and 23:
Page 24 and 25:
Page 26 and 27:
26 2. HELILOOJA JA KUULAJA ERINEVAS
Page 28 and 29:
Page 30 and 31:
Page 32 and 33:
Page 34 and 35:
34 3 INIMESE MUUSIKALISED VÕIMED J
Page 36 and 37:
36 3. INIMESE MUUSIKALISED VÕIMED
Page 38 and 39:
Page 40 and 41:
Page 42 and 43:
Page 44 and 45:
Page 46 and 47:
Page 48 and 49:
48 4 MUUSIKA JA EMOTSIOONID Kultuur
Page 50 and 51:
50 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID on nii
Page 52 and 53:
52 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID emotsi
Page 54 and 55:
54 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID nautid
Page 56 and 57:
56 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID Muusik
Page 58 and 59:
58 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID kõrva
Page 60 and 61:
60 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID On lei
Page 62 and 63:
62 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID Viiman
Page 64 and 65:
64 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID osu ta
Page 66 and 67:
66 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA k
Page 68 and 69:
68 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA K
Page 70 and 71:
70 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA J
Page 72 and 73:
72 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA
Page 74 and 75:
74 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA K
Page 76 and 77:
76 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA t
Page 78 and 79:
78 6 MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON Se
Page 80 and 81:
80 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON 1
Page 82 and 83:
82 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON m
Page 84 and 85:
84 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON o
Page 86 and 87:
86 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON (
Page 88 and 89:
88 7. MÄLUST JA MUUSIKAST Tänapä
Page 90 and 91:
90 7. MÄLUST JA MUUSIKAST sisalduv
Page 92 and 93:
92 7. MÄLUST JA MUUSIKAST palju n
Page 94 and 95:
94 7. MÄLUST JA MUUSIKAST mälu. L
Page 96 and 97:
96 7. MÄLUST JA MUUSIKAST struk tu
Page 98 and 99:
98 8. HELIKÕRGUSE KOGNITIIVSED DIM
Page 100 and 101:
100 8. HELIKÕRGUSE KOGNITIIVSED DI
Page 102 and 103:
Page 104 and 105:
Page 106 and 107:
Page 108 and 109:
Page 110 and 111:
110 9. TÄMBRI KOGNITIIVSED DIMENSI
Page 112 and 113: 112 9. TÄMBRI KOGNITIIVSED DIMENSI
Page 120 and 121: 120 10 KEELE JA MUUSIKA VASTASMÕJU
Page 122 and 123: 122 10. KEELE JA MUUSIKA VASTASMÕJ
Page 138 and 139: 138 11 THEODOR ADORNO “SISSEJUHAT
Page 140 and 141: 140 11. THEODOR ADORNO “SISSEJUHA
Page 158 and 159: 158 12. EETIKAST JA UURIMISMEETODIT
Page 174 and 175: 174 LÕPETUSEKS: VEEL MUUSIKAST JA
Page 176 and 177: 176 LÕPETUSEKS: VEEL MUUSIKAST JA
Page 178 and 179: 178 SOOVITUSLIKKU KIRJANDUST Kui k
Page 180 and 181: 180 AINE- JA NIMEREGISTER ABBA 58 a
Page 182 and 183: 182 AINE- JA NIMEREGISTER 36-37, 38
Page 184 and 185: 184 AINE- JA NIMEREGISTER Kremer, G
Page 186 and 187: 186 AINE- JA NIMEREGISTER lühiajal
Page 188 and 189: 188 AINE- JA NIMEREGISTER Vt ka osa
Page 190: 190 AINE- JA NIMEREGISTER võnkumin
show all

Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

Delete template?

Save as template?