Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"

More documents

Recommendations

Info

$C:\Documents and Settings\Urve Lippus\My Documents\Toimetised ...$

148 11. THEODOR ADORNO “SISSEJUHATUS MUUSIKASOTSIOLOOGIASSE” sätestas Nõukogude totalitaarse ühiskonna kunstipoliitiline doktriin ning millest seega oma kirjutistes lähtusid toonased võimule lojaalsed muusika teadlased. 129 Kuid muidugi puudus Adornol kohustus näha nimetatud vastuolude ületamist totalitaarse ühiskonna – olgu siis kommunistliku Nõukogude Liidu, natsionaal sotsia listliku Saksamaa vms – kunstis. Teiseks, nagu öeldud, ise loomustavad Adorno käsitlusviisi selgesti märgatavad psühho ana lüütilise koolkonna mõjud. Adorno näib armastavat ole muselt väga erinevate nähtuste mõttelist ühendamist: halb noodist lugemise oskus ja ranged vanemad, huvi meelelahu tusliku muusika vastu ja suitsetamine, vajadus emotsionaalseks eneseväljenduseks ja indiviidile avaldatav tugev sotsiaalne surve. Freudistlik mõtteviis soosib seda laadi metafoorse ise loomuga seoste teket, mille tõelevastavust saab lugeja hinnata ainu üksi intuitiivselt ja mitte empiirilise teaduse vahendeid kasutades. Edasi tahaksin teha hüppe Adorno Frankfurdi-loengusarja lõpuossa ning peatuda põhjalikumalt tema kümnendal loengul, mis kannab pealkirja “Muusika ja rahvus”. Eesti muusika aren- 129 Nt Nõukogude ofitsiaalse muusikateaduse tuntumaid esindajaid Boriss Jarustovski on kirjutanud: “19. sajandi romantismi harmoonia värvi kuse, tundelise laulvuse on asendanud 20. sajandi polütonaalsete liinide askeetlik “intellektuaalne” graafika. See on adresseeritud, vastupidiselt paljude sajandite pikkusele praktikale, eelkõige juba mitte inimtunnetele, vaid kuulaja intellektile, mõistusele. Enamasti pole sellistel ülekaalukalt külmadel ja hingetutel teostel tõsist esteetilist väärtust. … Kuidas saab see protsess arenema edaspidi, on muidugi väga raske öelda. Selge on ainult üks: kui ta otsib tuge ainuüksi “puhta” kunsti seaduspärasustest, nagu see leidis aset ka tähele panuväärses osas Stravinski loomingust, siis pole isegi suur talent võimeline sellist kunsti päästma; kui Läänes nii moodne mõistuse pärasus seostub ka edaspidi printsipiaalse põlgusega iga suguse emotsionaalsusavalduse vastu, snobistliku skeptitsismiga rahvapärase ja kõigepealt meloodilise mõtlemise suhtes, siis on raske oodata mingisuguseid edusamme selle kaasaegse kunstitendentsi arengus.” B. Jarustovski, Igor Stravinski. Tallinn, 1973, lk 287–288.
11. THEODOR ADORNO “SISSEJUHATUS MUUSIKASOTSIOLOOGIASSE” gus on rahvuslikkuse idee olnud alati väga olulisel kohal. 130 See nähtub kas või sellest, et ärkamisajaeelne Eestis loodud muusika on eesti muusikaloos pikka aega olnud perifeerses asendis kui miski, mis eneses rahvuslikku ideed ei kanna. Alles viimastel aastatel on laiemalt teadvustatud asjaolu, et rahvusliku muusika idee ongi kultuuriajaloos paljuski mõjule pääsenud alles 19. sajandil, mistõttu rahvuslikust eesti muusikast ei oleks olnud tõenäoliselt võimalik kõnelda ka juhul, kui 18. ja 19. sajandi Eestis valitsenuks teistsugused etnilis-sotsiaalsed tingi mused, täpsemalt – kui siin poleks puudunud eesti keelt kõnelev ja eesti päritolu ülemkiht. 131 Teisalt on lõviosa meie heliloomingu klassikutest ühel või teisel moel olnud seotud rahvusliku ainesega, st kasutanud oma loomingus rahvaviise ja/ või rahvuslikku mütoloogiat. Rahvuslikkuse paradigma on eesti muusikas hakanud taanduma alles 20. sa jandi teisest poolest alates. Millised siis on Adorno vaated muusika rahvuslikkusele tolles 1960. aastate alguses peetud loengus? Ühe sõnaga vasta tes, dialektilised. Ühelt poolt rõhutab Adorno muusika rahvusülest loomust: “Muusikafestivalidel ja muudel sellistel puhkudel peavad ametiisikud alati kõnesid, kus ülistavad muusika rahvusvahelist iseloomu, tema rolli rahvaste lähendamisel.” See meenutab talle juhtumeid, kui “riigid, kes on teine teisega külma sõja vahekorras, koos abistavad maavärina läbi kannatanuid, või kui eurooplasest arst demonstratiivselt ravib pärismaalastest haigeid maailma kaugetes kolgastes.” 130 Urve Lippuse sõnade järgi on rahvuslikkus Lääne muusika ajaloos olnud üheks kandvamaks kategooriaks 19. sajandist kuni Teise maailmasõja lõpuni, mil ta oma tähenduse minetas, kuid praegu on see uuesti muutunud muusikateadusliku diskursuse oluliseks koostisosaks. Vt: Rahvuslikkuse idee ja eesti muusika 20. sajandi algu poo lel. Koost. U. Lippus. Tallinn, 2002, lk 5 jm. 131 Sama nähtust on muidugi võimalik määratleda ka teistpidi: kui saksa keelt kõneleva ja saksa päritolu alamkihi, s.o talupoegkonna puudumist. 149
Page 1:
KAKSTEIST LOENGUT MUUSIKAPSÜHHOLOO
Page 4 and 5:
Raamatu kaanel on kasutatud reprodu
Page 7:
SISUKORD SAATEKS ..................
Page 10 and 11:
10 1. SAATEKS Helsingi Ülikoolis l
Page 12 and 13:
12 1. SISSEJUHATUS MUUSIKAPSÜHHOLO
Page 14 and 15:
Page 16 and 17:
Page 18 and 19:
Page 20 and 21:
Page 22 and 23:
Page 24 and 25:
Page 26 and 27:
26 2. HELILOOJA JA KUULAJA ERINEVAS
Page 28 and 29:
Page 30 and 31:
Page 32 and 33:
Page 34 and 35:
34 3 INIMESE MUUSIKALISED VÕIMED J
Page 36 and 37:
36 3. INIMESE MUUSIKALISED VÕIMED
Page 38 and 39:
Page 40 and 41:
Page 42 and 43:
Page 44 and 45:
Page 46 and 47:
Page 48 and 49:
48 4 MUUSIKA JA EMOTSIOONID Kultuur
Page 50 and 51:
50 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID on nii
Page 52 and 53:
52 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID emotsi
Page 54 and 55:
54 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID nautid
Page 56 and 57:
56 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID Muusik
Page 58 and 59:
58 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID kõrva
Page 60 and 61:
60 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID On lei
Page 62 and 63:
62 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID Viiman
Page 64 and 65:
64 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID osu ta
Page 66 and 67:
66 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA k
Page 68 and 69:
68 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA K
Page 70 and 71:
70 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA J
Page 72 and 73:
72 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA
Page 74 and 75:
74 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA K
Page 76 and 77:
76 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA t
Page 78 and 79:
78 6 MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON Se
Page 80 and 81:
80 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON 1
Page 82 and 83:
82 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON m
Page 84 and 85:
84 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON o
Page 86 and 87:
86 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON (
Page 88 and 89:
88 7. MÄLUST JA MUUSIKAST Tänapä
Page 90 and 91:
90 7. MÄLUST JA MUUSIKAST sisalduv
Page 92 and 93:
92 7. MÄLUST JA MUUSIKAST palju n
Page 94 and 95:
94 7. MÄLUST JA MUUSIKAST mälu. L
Page 96 and 97:
96 7. MÄLUST JA MUUSIKAST struk tu
Page 98 and 99: 98 8. HELIKÕRGUSE KOGNITIIVSED DIM
Page 100 and 101: 100 8. HELIKÕRGUSE KOGNITIIVSED DI
Page 110 and 111: 110 9. TÄMBRI KOGNITIIVSED DIMENSI
Page 120 and 121: 120 10 KEELE JA MUUSIKA VASTASMÕJU
Page 122 and 123: 122 10. KEELE JA MUUSIKA VASTASMÕJ
Page 138 and 139: 138 11 THEODOR ADORNO “SISSEJUHAT
Page 140 and 141: 140 11. THEODOR ADORNO “SISSEJUHA
Page 158 and 159: 158 12. EETIKAST JA UURIMISMEETODIT
Page 174 and 175: 174 LÕPETUSEKS: VEEL MUUSIKAST JA
Page 176 and 177: 176 LÕPETUSEKS: VEEL MUUSIKAST JA
Page 178 and 179: 178 SOOVITUSLIKKU KIRJANDUST Kui k
Page 180 and 181: 180 AINE- JA NIMEREGISTER ABBA 58 a
Page 182 and 183: 182 AINE- JA NIMEREGISTER 36-37, 38
Page 184 and 185: 184 AINE- JA NIMEREGISTER Kremer, G
Page 186 and 187: 186 AINE- JA NIMEREGISTER lühiajal
Page 188 and 189: 188 AINE- JA NIMEREGISTER Vt ka osa
Page 190: 190 AINE- JA NIMEREGISTER võnkumin
show all

Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

Delete template?

Save as template?