Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"
Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"
Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
112<br />
9. TÄMBRI KOGNITIIVSED DIMENSIOONID<br />
deid. Esimeste süntesaatorite ehitamisel püüti eri tämbriga<br />
helide tekitamisel alguses tugineda heli spektrile ehk siis<br />
lähtuti oletusest, et iga pilli tämbrit saab seostada teatud kindlat<br />
tüüpi spektriga (näiteks klarnetit niisuguse spektriga, kus<br />
paarituarvulised osahelid on tugevamad kui paarisarvulised).<br />
Paraku näitasid eri tämbriga helide sünteesi katsed kohe, et<br />
selline ettekujutus osutus tugevasti lihtsustatuks. Ühe ja sellesama<br />
muusikainstrumendi helid võivad eri registris ja erineva<br />
artikulatsiooniga mängituna tekitada niivõrd erinevaid helisid,<br />
et helide spektreid omavahel võrreldes on raske leida nende<br />
vahel mingitki ühisosa, mis võimaldaks aru saada, kuidas siis<br />
kuulaja ikkagi taipab, et nii pizzicato’s kui ka poognaga mängitud<br />
viiuli helide puhul on tegemist ühel ja samal pillil tekitatud<br />
helidega.<br />
Joonis 9.2. Heli tämber kui ajas kulgev protsess. Laias laastus võib<br />
iga heli puhul eristada kolme koostisosa: heli atakk (ehk puhkemine),<br />
püsiosa ja hääbumine. Kolmest sirgjoonest koosnev kõver joonise<br />
ülaosas kujutab tinglikult helitugevuse muutumist heli arengu<br />
jooksul. Ataki jooksul saavutab helitugevus vajaliku taseme, hääbumise<br />
jooksul aga kaotab selle. Aja kulgemist väljendab horisontaalmõõde.<br />
Ilmselt kõige olulisem korrektiiv, mis Helmholtzi tämbri erinevusi<br />
spektraalsete erinevustega siduvasse teooriasse tuleb teha,<br />
on see, et tämber ei ole staatiline, aja kulgemisest sõltumatu<br />
nähtus nagu joonisel 9.1 kujutatud püsispektrid, vaid et nii<br />
nagu muusika üldse saab eksisteerida üksnes aja liikumise