Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"

More documents

Recommendations

Info

$C:\Documents and Settings\Urve Lippus\My Documents\Toimetised ...$

112 9. TÄMBRI KOGNITIIVSED DIMENSIOONID deid. Esimeste süntesaatorite ehitamisel püüti eri tämbriga helide tekitamisel alguses tugineda heli spektrile ehk siis lähtuti oletusest, et iga pilli tämbrit saab seostada teatud kindlat tüüpi spektriga (näiteks klarnetit niisuguse spektriga, kus paarituarvulised osahelid on tugevamad kui paarisarvulised). Paraku näitasid eri tämbriga helide sünteesi katsed kohe, et selline ettekujutus osutus tugevasti lihtsustatuks. Ühe ja sellesama muusikainstrumendi helid võivad eri registris ja erineva artikulatsiooniga mängituna tekitada niivõrd erinevaid helisid, et helide spektreid omavahel võrreldes on raske leida nende vahel mingitki ühisosa, mis võimaldaks aru saada, kuidas siis kuulaja ikkagi taipab, et nii pizzicato’s kui ka poognaga mängitud viiuli helide puhul on tegemist ühel ja samal pillil tekitatud helidega. Joonis 9.2. Heli tämber kui ajas kulgev protsess. Laias laastus võib iga heli puhul eristada kolme koostisosa: heli atakk (ehk puhkemine), püsiosa ja hääbumine. Kolmest sirgjoonest koosnev kõver joonise ülaosas kujutab tinglikult helitugevuse muutumist heli arengu jooksul. Ataki jooksul saavutab helitugevus vajaliku taseme, hääbumise jooksul aga kaotab selle. Aja kulgemist väljendab horisontaalmõõde. Ilmselt kõige olulisem korrektiiv, mis Helmholtzi tämbri erinevusi spektraalsete erinevustega siduvasse teooriasse tuleb teha, on see, et tämber ei ole staatiline, aja kulgemisest sõltumatu nähtus nagu joonisel 9.1 kujutatud püsispektrid, vaid et nii nagu muusika üldse saab eksisteerida üksnes aja liikumise
9. TÄMBRI KOGNITIIVSED DIMENSIOONID tõttu, sõltub ka heli tämber suuresti nendest muutustest, mis aja jooksul heliga toimuvad. Muidugi on siin silmas peetud aja mikrotasandit, st muutusi, mis leiavad aset millisekundite või ka millisekundikümnendike või -sajandike jooksul. Joonisel 9.2 on kujutatud heli tämbrit kui ajas kulgevat protsessi, milles saab eristada laias laastus kolme komponenti: atakki, püsiosa ja heli hääbumist või kustumist. Helmholtzi aja kulgemisest sõltumatut püsispektrit on kõige enam põhjust seostada heli keskmise osaga, mis tavaliselt on suhteliselt muutumatu loomuga. Samal ajal näitavad katsed, et vähemalt nii sama palju kui võrdlemisi staatilisest püsiosast, sõltub helile kuulaja poolt omistatav tämber atakist ja hääbumisest. Ataki kestus on püsiosa ja hääbumisega võrreldes palju väiksem ega ulatu tavaliselt rohkem kui paarikümne millisekundini. Paljude instrumentide helid kaotavad kuulaja jaoks oma karakteerse tämbri, kui ataki osa nendest helidest mõne heli tööt lusprogrammi abil arvutis eemaldada. Mis siis tegelikult heliga ataki ajal toimub? Veidi lihtsustatult võiks öelda, et ataki jooksul saavutavad heli koostises olevad osahelid oma tugevuse ehk amplituudi sihtväärtuse (st sellise väärtuse, mida kajastab püsttelg joonisel 9.1), kuid erinevate osahelide puhul leiab see protsess aset erineva kiirusega, mis ilmselt ongi kahe erineva tämbriga heli atakke eristavaks üheks tunnuseks. Samuti võib heli tekitamise ehk atakiga kaasneda iseloomulik müra. Heli kui terviku seisukohast ei pääse see müra ataki lühikese kestuse tõttu küll kuulmise jaoks domineerima, kuid heli tämbri iseloomustajana võib ta samuti osutuda oluliseks selle heli erista misel mõnest teisest. Näiteks tekitab müra poogna kokkupuude viiuli või tšello keelega, mida kuulaja üldjuhul endale ei teadvusta, ent mis võib olla tähtsaks teguriks keel pillide tämbri eristamisel näiteks puhkpillide tämbrist. Joonisel 9.1 esitatud spektreid nimetatakse joonspektriteks, sest üksikuid osahelisid on seal kujutatud püstiste kriipsude kujul. Kui me aga tahame näidata helienergia jaotumist 113
Page 1:
KAKSTEIST LOENGUT MUUSIKAPSÜHHOLOO
Page 4 and 5:
Raamatu kaanel on kasutatud reprodu
Page 7:
SISUKORD SAATEKS ..................
Page 10 and 11:
10 1. SAATEKS Helsingi Ülikoolis l
Page 12 and 13:
12 1. SISSEJUHATUS MUUSIKAPSÜHHOLO
Page 14 and 15:
Page 16 and 17:
Page 18 and 19:
Page 20 and 21:
Page 22 and 23:
Page 24 and 25:
Page 26 and 27:
26 2. HELILOOJA JA KUULAJA ERINEVAS
Page 28 and 29:
Page 30 and 31:
Page 32 and 33:
Page 34 and 35:
34 3 INIMESE MUUSIKALISED VÕIMED J
Page 36 and 37:
36 3. INIMESE MUUSIKALISED VÕIMED
Page 38 and 39:
Page 40 and 41:
Page 42 and 43:
Page 44 and 45:
Page 46 and 47:
Page 48 and 49:
48 4 MUUSIKA JA EMOTSIOONID Kultuur
Page 50 and 51:
50 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID on nii
Page 52 and 53:
52 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID emotsi
Page 54 and 55:
54 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID nautid
Page 56 and 57:
56 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID Muusik
Page 58 and 59:
58 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID kõrva
Page 60 and 61:
60 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID On lei
Page 62 and 63: 62 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID Viiman
Page 64 and 65: 64 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID osu ta
Page 66 and 67: 66 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA k
Page 68 and 69: 68 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA K
Page 70 and 71: 70 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA J
Page 72 and 73: 72 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA
Page 74 and 75: 74 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA K
Page 76 and 77: 76 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA t
Page 78 and 79: 78 6 MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON Se
Page 80 and 81: 80 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON 1
Page 82 and 83: 82 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON m
Page 84 and 85: 84 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON o
Page 86 and 87: 86 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON (
Page 88 and 89: 88 7. MÄLUST JA MUUSIKAST Tänapä
Page 90 and 91: 90 7. MÄLUST JA MUUSIKAST sisalduv
Page 92 and 93: 92 7. MÄLUST JA MUUSIKAST palju n
Page 94 and 95: 94 7. MÄLUST JA MUUSIKAST mälu. L
Page 96 and 97: 96 7. MÄLUST JA MUUSIKAST struk tu
Page 98 and 99: 98 8. HELIKÕRGUSE KOGNITIIVSED DIM
Page 100 and 101: 100 8. HELIKÕRGUSE KOGNITIIVSED DI
Page 110 and 111: 110 9. TÄMBRI KOGNITIIVSED DIMENSI
Page 120 and 121: 120 10 KEELE JA MUUSIKA VASTASMÕJU
Page 122 and 123: 122 10. KEELE JA MUUSIKA VASTASMÕJ
Page 138 and 139: 138 11 THEODOR ADORNO “SISSEJUHAT
Page 140 and 141: 140 11. THEODOR ADORNO “SISSEJUHA
Page 158 and 159: 158 12. EETIKAST JA UURIMISMEETODIT
Page 160 and 161: 160 12. EETIKAST JA UURIMISMEETODIT
Page 162 and 163:
162 12. EETIKAST JA UURIMISMEETODIT
Page 164 and 165:
Page 166 and 167:
Page 168 and 169:
Page 170 and 171:
Page 172 and 173:
Page 174 and 175:
174 LÕPETUSEKS: VEEL MUUSIKAST JA
Page 176 and 177:
176 LÕPETUSEKS: VEEL MUUSIKAST JA
Page 178 and 179:
178 SOOVITUSLIKKU KIRJANDUST Kui k
Page 180 and 181:
180 AINE- JA NIMEREGISTER ABBA 58 a
Page 182 and 183:
182 AINE- JA NIMEREGISTER 36-37, 38
Page 184 and 185:
184 AINE- JA NIMEREGISTER Kremer, G
Page 186 and 187:
186 AINE- JA NIMEREGISTER lühiajal
Page 188 and 189:
188 AINE- JA NIMEREGISTER Vt ka osa
Page 190:
190 AINE- JA NIMEREGISTER võnkumin
show all

Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

Delete template?

Save as template?