Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"

More documents

Recommendations

Info

$C:\Documents and Settings\Urve Lippus\My Documents\Toimetised ...$

102 8. HELIKÕRGUSE KOGNITIIVSED DIMENSIOONID diatoonilises helireas suur ja väike sekund, ent rahva muusikast võib leida ka teistsuguste intervallidega heli ridasid: näiteks setu omapärases mitmehäälses muusikas võib kohata helirida, mis põhineb väiksel sekundil ja väiksel tertsil (re-mib-fa#-solsib). Kõrvuti seitsmeastmelise dia toonilise helireaga on Lääne muusikas kasutusel kromaatiline helirida, milles oktav on jagatud 12 pooltooniks ning millele vastavad klaviatuuril ühe oktavi piirides kõik klahvid – nii valged kui mustad. Nüüd jõuame küsimuseni, millistest põhimõtete järgi oktavi piirides asuvad helid, olgu neid siis viis, seitse, kaksteist või ka mõni teine hulk, sinna on paigutatud. Need põhimõtted on ühe- ja mitmehäälse muusika puhul mõnevõrra erinevad. Teata vasti on suur osa maailma kultuuride muusikast (nt islami maades või Indias) valdavalt ühehäälne. Ühehäälsus annab mängijale või lauljale helirea astmete kasutamisel märksa suurema vabaduse kui näiteks Lääne professionaalses muusikas domineeriv mitmehäälsus, kus intoneerimisel tuleb arvestada muusikalise vertikaaliga ehk sellega, et ühel ja samal ajal kõlavad hääled üksteisega kokku sobiksid. Siiski näitavad paljud uurimused, et ka Lääne mitmehäälses muusikas on helikõrguste ja intervallide taju kategoriaalne (ehk tsonaalne). See tähendab, et ühele helirea astmele või helirea astmete vahel moodustuvale intervallile ei vasta muusikapraktikas heli kõrguse teljel mitte üks kindel positsioon, vaid teatud piirkond, mida nimetataksegi kategooriaks. Nn vaba häälestusega pillide mängimisel ja laulmisel, kus muusik saab helikõrgust omatahtsi muuta, kasutab interpreet helikõrguse pisikõikumisi ära selleks, et muuta esitust muusikalises mõttes väljendusrikka maks. Järelikult kui räägime helirea astmete asukohast heli kõrguse teljel või intervallide suurusest, siis peame silmas teata vaid etalonväärtusi, millest tegeliku musitseerimise käi gus väga sageli rohkem või vähem kõrvale kaldutakse. Uuri mused näitavad, et intonatsiooniliste kõrvalekallete suurus võib vabalt
8. HELIKÕRGUSE KOGNITIIVSED DIMENSIOONID olla kuni 20 senti üles- või allapoole, ilma et kuulaja sealjuures tajuks neid kui “mustalt” mängimist või laulmist. 95 Siiski ei ole küsimus helirea astmete või intervallide etalonväärtustest sugugi tähtsusetu. Etalonväärtustest tuleks aru saada kui omamoodi standarditest või ankrupunktidest, millest lähtudes muusika esitus tervikuna funktsioneerib ning mis ansamblimängus võimaldavad üksikutel interpreetidel oma tegevust teiste interpreetidega koordineerida. Näiteks a cappella koorilaulus üsna tavalist “tõusmist” või “vajumist” võib tõlgendada kui helikõrguslike ankrupunktide ähmastumist laul jate teadvuses, kui viimased liialt keskenduvad üksikutele intervallidele ning jätavad tagaplaanile helirea kui terviku. Niisiis muutub meie arutluse jaoks oluliseks küsimus, kuidas võimalikult optimaalselt oktavi piiridesse ära mahutada heli rea koosseisus olevad helid (või täpsemalt, nende helide etalonväärtused) – Lääne muusikas seitse heli, kui räägime diatoonilisest helireast, või kaksteist heli, kui räägime kro maatilisest helireast. Helirea helide paigutamist oktavi piiri desse nimetatakse häälestuseks. Muusikateoorias on tavaks eristada kolme peamist häälestussüsteemi. Nendeks on Pytha gorase häälestus, puhas häälestus ja võrdtempereeritud hääles tus. Pythagorase häälestuse saame, kui hakkame oktavit “täitma” helidega kvindiringi pidi liikudes: do-le järgneb sol, siis re (mis ühe oktavi piirides püsimiseks tuleb transponeerida oktavi võrra allapoole), siis la, siis mi (mis jällegi tuleb transponeerida oktavi võrra alla) jne, kuni jõuame uuesti tagasi do-sse. Häda on ainult selles, et kui kasutada ülemhelide reast pärit puhtaid intervalle – oktavit koostishelide sagedussuhtega 1:2 ning kvinti sagedussuhtega 2:3, siis see do, millega me alus tasime, ei asu helikõrguse alal enam täpselt samas kohas kui do, millega me lõpetame. See tähendab, et kui tahta hääles ta misel säilitada oktavite puhtust, siis peab vähemalt üks 95 Üks sent moodustab ühe sajandiku tempereeritud pooltoonist. Järelikult 20 senti vastab ühele viiendikule pooltoonist. 103
Page 1:
KAKSTEIST LOENGUT MUUSIKAPSÜHHOLOO
Page 4 and 5:
Raamatu kaanel on kasutatud reprodu
Page 7:
SISUKORD SAATEKS ..................
Page 10 and 11:
10 1. SAATEKS Helsingi Ülikoolis l
Page 12 and 13:
12 1. SISSEJUHATUS MUUSIKAPSÜHHOLO
Page 14 and 15:
Page 16 and 17:
Page 18 and 19:
Page 20 and 21:
Page 22 and 23:
Page 24 and 25:
Page 26 and 27:
26 2. HELILOOJA JA KUULAJA ERINEVAS
Page 28 and 29:
Page 30 and 31:
Page 32 and 33:
Page 34 and 35:
34 3 INIMESE MUUSIKALISED VÕIMED J
Page 36 and 37:
36 3. INIMESE MUUSIKALISED VÕIMED
Page 38 and 39:
Page 40 and 41:
Page 42 and 43:
Page 44 and 45:
Page 46 and 47:
Page 48 and 49:
48 4 MUUSIKA JA EMOTSIOONID Kultuur
Page 50 and 51:
50 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID on nii
Page 52 and 53: 52 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID emotsi
Page 54 and 55: 54 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID nautid
Page 56 and 57: 56 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID Muusik
Page 58 and 59: 58 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID kõrva
Page 60 and 61: 60 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID On lei
Page 62 and 63: 62 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID Viiman
Page 64 and 65: 64 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID osu ta
Page 66 and 67: 66 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA k
Page 68 and 69: 68 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA K
Page 70 and 71: 70 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA J
Page 72 and 73: 72 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA
Page 74 and 75: 74 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA K
Page 76 and 77: 76 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA t
Page 78 and 79: 78 6 MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON Se
Page 80 and 81: 80 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON 1
Page 82 and 83: 82 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON m
Page 84 and 85: 84 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON o
Page 86 and 87: 86 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON (
Page 88 and 89: 88 7. MÄLUST JA MUUSIKAST Tänapä
Page 90 and 91: 90 7. MÄLUST JA MUUSIKAST sisalduv
Page 92 and 93: 92 7. MÄLUST JA MUUSIKAST palju n
Page 94 and 95: 94 7. MÄLUST JA MUUSIKAST mälu. L
Page 96 and 97: 96 7. MÄLUST JA MUUSIKAST struk tu
Page 98 and 99: 98 8. HELIKÕRGUSE KOGNITIIVSED DIM
Page 100 and 101: 100 8. HELIKÕRGUSE KOGNITIIVSED DI
Page 110 and 111: 110 9. TÄMBRI KOGNITIIVSED DIMENSI
Page 120 and 121: 120 10 KEELE JA MUUSIKA VASTASMÕJU
Page 122 and 123: 122 10. KEELE JA MUUSIKA VASTASMÕJ
Page 138 and 139: 138 11 THEODOR ADORNO “SISSEJUHAT
Page 140 and 141: 140 11. THEODOR ADORNO “SISSEJUHA
Page 152 and 153:
152 11. THEODOR ADORNO “SISSEJUHA
Page 154 and 155:
Page 156 and 157:
Page 158 and 159:
158 12. EETIKAST JA UURIMISMEETODIT
Page 160 and 161:
Page 162 and 163:
Page 164 and 165:
Page 166 and 167:
Page 168 and 169:
Page 170 and 171:
Page 172 and 173:
Page 174 and 175:
174 LÕPETUSEKS: VEEL MUUSIKAST JA
Page 176 and 177:
176 LÕPETUSEKS: VEEL MUUSIKAST JA
Page 178 and 179:
178 SOOVITUSLIKKU KIRJANDUST Kui k
Page 180 and 181:
180 AINE- JA NIMEREGISTER ABBA 58 a
Page 182 and 183:
182 AINE- JA NIMEREGISTER 36-37, 38
Page 184 and 185:
184 AINE- JA NIMEREGISTER Kremer, G
Page 186 and 187:
186 AINE- JA NIMEREGISTER lühiajal
Page 188 and 189:
188 AINE- JA NIMEREGISTER Vt ka osa
Page 190:
190 AINE- JA NIMEREGISTER võnkumin
show all

Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

Delete template?

Save as template?