Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"

More documents

Recommendations

Info

$C:\Documents and Settings\Urve Lippus\My Documents\Toimetised ...$

150 11. THEODOR ADORNO “SISSEJUHATUS MUUSIKASOTSIOLOOGIASSE” Ja teisal: “Muusika on tõepoolest üldarusaadav keel, kuid ta pole esperanto: ta ei summuta [eri keeltele iseloomulikku] isekvalitatiivset omapära. … Isegi väga kauged kultuurid … on muusika vahendusel võimelised vastas tikku teineteist mõist ma; kujutlus, et hea ettevalmistusega jaapanlane peaks just nagu a priori Beethovenit valesti män gima, on osutunud puhtaks eelarvamuseks” (lk 135–136). Selle kõrval jätab Adorno küllalt ruumi ka rahvuslikkuse kate gooriale: “Kuid ühtaegu leidub muusikas sama palju rahvus likke elemente nagu kodanlikus ühiskonnas tervikuna – muusika ja tema organisatoorsete vormide ajalugu on üldjuhul kulgenud teatud rahvuse raamides. … Hoolimata oma universaalsest iseloomust … on muusikal olemas rahvuslik spetsiifika. Nagu teada, sai Weber Prantsusmaal vägagi populaarseks, kuid mitte tänu oma muusika üldinimlikule sisule, vaid rahvuslik-saksapärasele elemendile, mille erinevust prantsuse traditsioonist oli võimalik nautida nagu mõnd eksootilist rooga. Ja vastupidi, Debussy muusikat saab adekvaatselt tajuda vaid juhul, kui kuulaja tunnetab selle prantsuspärasust, mis annab oma värvingu muusikalisele intonatsioonile, nii nagu itaaliapärasus jätab jälje ooperile. … Schuberti ja Bruckneri austrialikkus pole mitte ainult muusikaajalooline tegur, vaid üks võti nende esteetiliste nähtuste mõistmiseks” (lk 136). Muusikale ja rahvuslikkusele pühendatud loengus näib Ador not kõige enam huvitavat saksa ja itaalia muusika vahekord teineteisega. 132 Tõsi on, et Lääne süvamuusika peasuundi on sajandite vältel peamiselt kujundanud saksa-itaalia-prantsuse kolmnurk, kusjuures saksa komponendina selles tuleb mõista kogu saksa kultuuriruumi, kuhu vältimatult kuulub muusikaajaloo seisukohalt esmajärgulise tähendusega Viin. Adorno kirjutab: “Kuivõrd tihedalt muusika üldinimlik iseloom on läbi põimunud rahvuslikkusega …, sellest annab tunnis tust Viini klassikalise koolkonna ja eelkõige Mozarti 132 Adorno isa oli muide Itaalia päritolu.
11. THEODOR ADORNO “SISSEJUHATUS MUUSIKASOTSIOLOOGIASSE” looming. Saksa ja itaalia traditsiooni sünteesi Mozarti muusikas on korduvalt märgitud, kuid sealjuures on peamiselt silmas peetud vaid eri žanride – nagu opera seria, opera buffa ja Singspiel’i – kokkusulatamist, samuti lõuna poolt pärit laululisuse ja rangepärase saksa kirjutamisviisi või siis Haydni läbiva arenduse tehnika ja mannheimlaste orkestrikasutuse ühendamist. … Paljud teosed Mozarti instrumentaalmuusikas kõlavad itaaliapäraselt, kusjuures neis puudub igasugune võlts puhtalt aariatega sarnaneda tahtmine; … näiteks Es-duur klaverikontserdi KV 482 keskmine osa c-mollis Andante…” Adorno arvates pole need teosed abstraktselt klassitsistlikud, vaid pigem varjatud kujul eelromantilised, võib-olla inspireeritud Veneetsiast, “nii nagu selle linna imago võis kangastuda vaid sakslase silmale”. “Nende klassitsism on fatamorgaana. Erinevad rahvuslikud momendid Mozarti loomingus suhestuvad üksteisega dialektiliselt. Lõunapärane tundelisus teiseneb Mozar til vaimsuse, spirituaalsuse läbi …, mis nihutab selle küll tagaplaanile, kuid ühtlasi avab nii lõplikult. … Laululisus, mida teatavasti on inspireerinud itaalia aariad, vabastab Mozartil instrumentaalmuusika ratsionalistlikust mehaanilisusest ning saab humanistliku alge kandjaks” (lk 141). Viini kohta, mis on olnud pikka aega saksa kultuuriruumi muusika lipulaevaks, märgib Adorno, et kuni Brahmsi ja Mahle rini välja on see linn kogunud endasse märkimisväärseid muusikalisi jõude. Maailma süvamuusika mainstream, mida iseloomustab sisemine terviklikkus ja universaalsus ning mis sellisena vastandub 19. sajandi rahvuslikele koolkondadele, omandab tänu Viinile ise teatavad rahvuslikud jooned. Viini dialekti kasutavad oma muusikas Mahler ja Berg, vargsi ja seda suurema järjekindlusega ka Webern. Viini vaimule ei suutnud vastu panna isegi sedavõrd erinevad karakterid nagu Beet hoven ja Brahms – üks pärit Lääne- ja teine Põhja-Saksamaalt. “Viini dialekt oli tõeliseks ülemaailmseks muusikakeeleks. Tema ühtsuse kandjaks oli motiivilis-temaatilise arengu tradit sioon. 151
Page 1:
KAKSTEIST LOENGUT MUUSIKAPSÜHHOLOO
Page 4 and 5:
Raamatu kaanel on kasutatud reprodu
Page 7:
SISUKORD SAATEKS ..................
Page 10 and 11:
10 1. SAATEKS Helsingi Ülikoolis l
Page 12 and 13:
12 1. SISSEJUHATUS MUUSIKAPSÜHHOLO
Page 14 and 15:
Page 16 and 17:
Page 18 and 19:
Page 20 and 21:
Page 22 and 23:
Page 24 and 25:
Page 26 and 27:
26 2. HELILOOJA JA KUULAJA ERINEVAS
Page 28 and 29:
Page 30 and 31:
Page 32 and 33:
Page 34 and 35:
34 3 INIMESE MUUSIKALISED VÕIMED J
Page 36 and 37:
36 3. INIMESE MUUSIKALISED VÕIMED
Page 38 and 39:
Page 40 and 41:
Page 42 and 43:
Page 44 and 45:
Page 46 and 47:
Page 48 and 49:
48 4 MUUSIKA JA EMOTSIOONID Kultuur
Page 50 and 51:
50 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID on nii
Page 52 and 53:
52 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID emotsi
Page 54 and 55:
54 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID nautid
Page 56 and 57:
56 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID Muusik
Page 58 and 59:
58 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID kõrva
Page 60 and 61:
60 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID On lei
Page 62 and 63:
62 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID Viiman
Page 64 and 65:
64 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID osu ta
Page 66 and 67:
66 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA k
Page 68 and 69:
68 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA K
Page 70 and 71:
70 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA J
Page 72 and 73:
72 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA
Page 74 and 75:
74 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA K
Page 76 and 77:
76 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA t
Page 78 and 79:
78 6 MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON Se
Page 80 and 81:
80 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON 1
Page 82 and 83:
82 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON m
Page 84 and 85:
84 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON o
Page 86 and 87:
86 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON (
Page 88 and 89:
88 7. MÄLUST JA MUUSIKAST Tänapä
Page 90 and 91:
90 7. MÄLUST JA MUUSIKAST sisalduv
Page 92 and 93:
92 7. MÄLUST JA MUUSIKAST palju n
Page 94 and 95:
94 7. MÄLUST JA MUUSIKAST mälu. L
Page 96 and 97:
96 7. MÄLUST JA MUUSIKAST struk tu
Page 98 and 99:
98 8. HELIKÕRGUSE KOGNITIIVSED DIM
Page 100 and 101: 100 8. HELIKÕRGUSE KOGNITIIVSED DI
Page 110 and 111: 110 9. TÄMBRI KOGNITIIVSED DIMENSI
Page 120 and 121: 120 10 KEELE JA MUUSIKA VASTASMÕJU
Page 122 and 123: 122 10. KEELE JA MUUSIKA VASTASMÕJ
Page 138 and 139: 138 11 THEODOR ADORNO “SISSEJUHAT
Page 140 and 141: 140 11. THEODOR ADORNO “SISSEJUHA
Page 158 and 159: 158 12. EETIKAST JA UURIMISMEETODIT
Page 174 and 175: 174 LÕPETUSEKS: VEEL MUUSIKAST JA
Page 176 and 177: 176 LÕPETUSEKS: VEEL MUUSIKAST JA
Page 178 and 179: 178 SOOVITUSLIKKU KIRJANDUST Kui k
Page 180 and 181: 180 AINE- JA NIMEREGISTER ABBA 58 a
Page 182 and 183: 182 AINE- JA NIMEREGISTER 36-37, 38
Page 184 and 185: 184 AINE- JA NIMEREGISTER Kremer, G
Page 186 and 187: 186 AINE- JA NIMEREGISTER lühiajal
Page 188 and 189: 188 AINE- JA NIMEREGISTER Vt ka osa
Page 190: 190 AINE- JA NIMEREGISTER võnkumin
show all

Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"

Create successful ePaper yourself

Delete template?

Save as template?