05.04.2013 Views

Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"

Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"

Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"

SHOW MORE
SHOW LESS

Create successful ePaper yourself

Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.

148<br />

11. THEODOR ADORNO “SISSEJUHATUS MUUSIKASOTSIOLOOGIASSE”<br />

sätestas Nõukogude totalitaarse ühiskonna kunstipoliitiline<br />

doktriin ning millest seega oma kirjutistes lähtusid toonased<br />

võimule lojaalsed muusika teadlased. 129 Kuid muidugi puudus<br />

Adornol kohustus näha nimetatud vastuolude ületamist<br />

totalitaarse ühiskonna – olgu siis kommunistliku Nõukogude<br />

Liidu, natsionaal sotsia listliku Saksamaa vms – kunstis. Teiseks,<br />

nagu öeldud, ise loomustavad Adorno käsitlusviisi selgesti<br />

märgatavad psühho ana lüütilise koolkonna mõjud. Adorno<br />

näib armastavat ole muselt väga erinevate nähtuste mõttelist<br />

ühendamist: halb noodist lugemise oskus ja ranged vanemad,<br />

huvi meelelahu tusliku muusika vastu ja suitsetamine, vajadus<br />

emotsionaalseks eneseväljenduseks ja indiviidile avaldatav<br />

tugev sotsiaalne surve. Freudistlik mõtteviis soosib seda laadi<br />

metafoorse ise loomuga seoste teket, mille tõelevastavust saab<br />

lugeja hinnata ainu üksi intuitiivselt ja mitte empiirilise teaduse<br />

vahendeid kasutades.<br />

Edasi tahaksin teha hüppe Adorno Frankfurdi-loengusarja<br />

lõpuossa ning peatuda põhjalikumalt tema kümnendal loengul,<br />

mis kannab pealkirja “Muusika ja rahvus”. Eesti muusika aren-<br />

129 Nt Nõukogude ofitsiaalse muusikateaduse tuntumaid esindajaid<br />

Boriss Jarustovski on kirjutanud: “19. sajandi romantismi harmoonia<br />

värvi kuse, tundelise laulvuse on asendanud 20. sajandi polütonaalsete<br />

liinide askeetlik “intellektuaalne” graafika. See on adresseeritud, vastupidiselt<br />

paljude sajandite pikkusele praktikale, eelkõige juba mitte<br />

inimtunnetele, vaid kuulaja intellektile, mõistusele. Enamasti pole<br />

sellistel ülekaalukalt külmadel ja hingetutel teostel tõsist esteetilist<br />

väärtust. … Kuidas saab see protsess arenema edaspidi, on muidugi<br />

väga raske öelda. Selge on ainult üks: kui ta otsib tuge ainuüksi “puhta”<br />

kunsti seaduspärasustest, nagu see leidis aset ka tähele panuväärses<br />

osas Stravinski loomingust, siis pole isegi suur talent võimeline sellist<br />

kunsti päästma; kui Läänes nii moodne mõistuse pärasus seostub ka<br />

edaspidi printsipiaalse põlgusega iga suguse emotsionaalsusavalduse<br />

vastu, snobistliku skeptitsismiga rahvapärase ja kõigepealt meloodilise<br />

mõtlemise suhtes, siis on raske oodata mingisuguseid edusamme<br />

selle kaasaegse kunstitendentsi arengus.” B. Jarustovski, Igor Stravinski.<br />

Tallinn, 1973, lk 287–288.

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!