Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"

More documents

Recommendations

Info

$C:\Documents and Settings\Urve Lippus\My Documents\Toimetised ...$

114 9. TÄMBRI KOGNITIIVSED DIMENSIOONID spektris (teiste sõnadega, uurida, millistel sagedustel leidub palju ja millistel sagedustel vähe energiat), siis võib osutuda mõtte ka maks esitada heli analüüsi käigus saadud informatsioon joonspektri asemel pidevspektrina. Joonspektrist saame pidevspektri selle üksikute komponentide tippude ühendamisel, kusjuures spektri üksikkomponente sel juhul tihti joonisel ei näidatagi (vt joonis 9.3). Joonspektri komponentide tippu de ühendamisel tekkivat kõverat nimetatakse spektri mähis jooneks. Kui, nagu eespool öeldud, kahe heli joons pektrite võrdlemisest ei tarvitse nende helide vaheliste tämbrierinevuste tuvastamisel tunnetuslikus mõttes palju abi olla, siis sellest, kuidas helienergia on spektris jaotunud – ehk millise kujuga on spektri mähisjoon – , sõltub heli tämber küllalt ki olulisel määral. Seda väidet on kõige lihtsam esmalt illustreerida näitega kõne akustikast. Spektri mähisjoon on tavaliselt lainelise kujuga nagu katkendjoon joonisel 9.3 ning sellise lainelise mähisjoone tippe nimetatakse formantideks. (Joonisel 9.3 esi neva katkendjoone puhul saame ilmselt rääkida kolmest formandist, mis vastavad sagedustele umbes 0,5 kHz, 1,3 kHz ja 2,6 kHz.) Eesti kirjakeeles on kokku üheksa täishäälikut ehk vokaali: /a/, /e/, /i/, /o/, /u/, /õ/, /ä/, /ö/ ja /ü/. Häälikud erinevad keeles üksteisest oma tämbri ehk, nagu foneetikud ütleksid, kvaliteedi poolest, mis vokaalide puhul tähendab, et spektri mähisjoone maksimumid (formandid) asetsevad erinevate vokaalide puhul eri kohtades. Täishäälikute eristamiseks üks teisest piisab harilikult kahe kõige madalama formandi sage dusest, mida tähistatakse vastavalt lühenditega F1 ja F2. Järg mises tabelis on toodud eesti keele üheksa täishääliku formantide ümardatud keskmised sagedused hertsides (meeshääle jaoks): 99 99 Pärit: H. Pajupuu, Eesti vokaalid kõnes, http://www.eki.ee/teemad/ akustika/vokaalid.html (25.06.2006).
9. TÄMBRI KOGNITIIVSED DIMENSIOONID F1 F2 A 650 1140 E 490 1730 I 250 2080 O 490 880 U 270 660 Õ 420 1400 Ä 660 1550 Ö 480 1550 Ü 290 1620 Nagu tabelist näha, on kahe esimese formandi sagedused kõigi üheksa vokaali puhul tõepoolest erinevad ning seda peetaksegi foneetikas peamiseks põhjuseks, miks inimene ka kuulmisel neid häälikuid üksteisest eristab. Energia erinevast jaotusest tingitud tämbrierinevustest muusi kas on põhjust rääkida näiteks klassikalise itaalia tüüpi laulu hääle ehk bel canto puhul. Ilmselt on iga kordki ooperiteatrit külastanu kogenud seda heade lauljate häälele omast iseäralikku sära, mis eristab sellist häält tavalisest kõnehäälest (või ka koorilaulust) ja tagab hääle kandvuse, st hääle ula tumise ka saali kaugematesse nurkadesse, nii et see kostab välja isegi suure sümfooniaorkestri taustal. Bel canto tämbri kõige iseloomulikumaks tunnuseks on kõnehääles ja koorilaulus puu duva spetsiaalse lisaformandi olemasolu, mida illustreerib joonis 9.3. 100 100 Pärit: National Center for Voice and Speech. Tutorials: Voice Production, http://www.ncvs.org/ncvs/tutorials/voiceprod/tutorial/ singer.html (25.06.2006). 115
Page 1:
KAKSTEIST LOENGUT MUUSIKAPSÜHHOLOO
Page 4 and 5:
Raamatu kaanel on kasutatud reprodu
Page 7:
SISUKORD SAATEKS ..................
Page 10 and 11:
10 1. SAATEKS Helsingi Ülikoolis l
Page 12 and 13:
12 1. SISSEJUHATUS MUUSIKAPSÜHHOLO
Page 14 and 15:
Page 16 and 17:
Page 18 and 19:
Page 20 and 21:
Page 22 and 23:
Page 24 and 25:
Page 26 and 27:
26 2. HELILOOJA JA KUULAJA ERINEVAS
Page 28 and 29:
Page 30 and 31:
Page 32 and 33:
Page 34 and 35:
34 3 INIMESE MUUSIKALISED VÕIMED J
Page 36 and 37:
36 3. INIMESE MUUSIKALISED VÕIMED
Page 38 and 39:
Page 40 and 41:
Page 42 and 43:
Page 44 and 45:
Page 46 and 47:
Page 48 and 49:
48 4 MUUSIKA JA EMOTSIOONID Kultuur
Page 50 and 51:
50 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID on nii
Page 52 and 53:
52 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID emotsi
Page 54 and 55:
54 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID nautid
Page 56 and 57:
56 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID Muusik
Page 58 and 59:
58 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID kõrva
Page 60 and 61:
60 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID On lei
Page 62 and 63:
62 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID Viiman
Page 64 and 65: 64 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID osu ta
Page 66 and 67: 66 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA k
Page 68 and 69: 68 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA K
Page 70 and 71: 70 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA J
Page 72 and 73: 72 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA
Page 74 and 75: 74 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA K
Page 76 and 77: 76 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA t
Page 78 and 79: 78 6 MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON Se
Page 80 and 81: 80 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON 1
Page 82 and 83: 82 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON m
Page 84 and 85: 84 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON o
Page 86 and 87: 86 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON (
Page 88 and 89: 88 7. MÄLUST JA MUUSIKAST Tänapä
Page 90 and 91: 90 7. MÄLUST JA MUUSIKAST sisalduv
Page 92 and 93: 92 7. MÄLUST JA MUUSIKAST palju n
Page 94 and 95: 94 7. MÄLUST JA MUUSIKAST mälu. L
Page 96 and 97: 96 7. MÄLUST JA MUUSIKAST struk tu
Page 98 and 99: 98 8. HELIKÕRGUSE KOGNITIIVSED DIM
Page 100 and 101: 100 8. HELIKÕRGUSE KOGNITIIVSED DI
Page 110 and 111: 110 9. TÄMBRI KOGNITIIVSED DIMENSI
Page 120 and 121: 120 10 KEELE JA MUUSIKA VASTASMÕJU
Page 122 and 123: 122 10. KEELE JA MUUSIKA VASTASMÕJ
Page 138 and 139: 138 11 THEODOR ADORNO “SISSEJUHAT
Page 140 and 141: 140 11. THEODOR ADORNO “SISSEJUHA
Page 158 and 159: 158 12. EETIKAST JA UURIMISMEETODIT
Page 164 and 165:
164 12. EETIKAST JA UURIMISMEETODIT
Page 166 and 167:
Page 168 and 169:
Page 170 and 171:
Page 172 and 173:
Page 174 and 175:
174 LÕPETUSEKS: VEEL MUUSIKAST JA
Page 176 and 177:
176 LÕPETUSEKS: VEEL MUUSIKAST JA
Page 178 and 179:
178 SOOVITUSLIKKU KIRJANDUST Kui k
Page 180 and 181:
180 AINE- JA NIMEREGISTER ABBA 58 a
Page 182 and 183:
182 AINE- JA NIMEREGISTER 36-37, 38
Page 184 and 185:
184 AINE- JA NIMEREGISTER Kremer, G
Page 186 and 187:
186 AINE- JA NIMEREGISTER lühiajal
Page 188 and 189:
188 AINE- JA NIMEREGISTER Vt ka osa
Page 190:
190 AINE- JA NIMEREGISTER võnkumin
show all

Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

Delete template?

Save as template?