Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"
Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"
Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
38<br />
3. INIMESE MUUSIKALISED VÕIMED JA NENDE HINDAMINE<br />
millele viitab juba selliste mõistete kasutamine nagu “harmoonia”,<br />
“meloodia”, “rütm”, “tonaalsus” ja “kadents”. Tänapäeva<br />
maailmas, kus heliplaatide või Interneti kaudu on kuulajale<br />
kättesaadav samahästi kui kogu maailma muusika, muutub<br />
ainuüksi Lääne kõrgkultuuri paradigmast pärinevatele mõistetele<br />
tuginemine isegi Lääne kultuuriruumis järjest enam küsita<br />
vaks. Kultuuride segunemine üksteisega võib ähmastada<br />
kõige põhilisemaid kategooriaid, mida me muusikast rääkimisel<br />
kasutame, kaasa arvatud muusika mõiste ise. Küllap on<br />
mõnigi lugeja lõbureisil Hurghadasse või Sharm-el-Sheiki tulnud<br />
mõttele osta plaat, millel retsiteeritakse koraanist pärit<br />
värsse. Egiptlasest müüjale ei saa koraani esitus mitte kuidagi<br />
seostuda muusikaga, vaid ikka ja ainult sõna ning selle ettelugemisega,<br />
ning seepärast ei maksaks ostu sooritades koraaniga<br />
seoses sõna “muusika” üldse kasutadagi – olgugi et koju<br />
jõudnuna hakkame seda plaati tõenäoliselt kuulama kui mis<br />
tahes teistki nn maailmamuusika plaati.<br />
Rohkem kui kõik teised muusikalised võimed on laiema<br />
ava likkuse seas ilmselt tähelepanu pälvinud absoluutne kuulmine,<br />
mis tähendab oskust üksiku heli kuulmisel määrata selle<br />
asukoht helikõrgusalal ilma kõrvalise abita (näiteks viiteta<br />
mõne teise heli kõrgusele). Absoluutse kuulmise olemasolu<br />
peetakse tavaliselt millekski erakordseks, mis peaks nagu<br />
viitama selle omaduse valdaja suurele muusikalisele andekusele.<br />
Muusikapraktika vaatepunktist aga absoluutsel kuulmisel<br />
eriti märkimisväärset tähtsust ei ole, sest muusikahelid<br />
ei omanda sisu ja tähendust mitte üksikult, vaid ainult suhetes<br />
teiste helidega: üksik do või re saab vaevalt et väljendada<br />
midagi muusikaliselt olulist, ent kui do-le lisada näiteks fa, siis<br />
on meil tegemist puhta kvardiga ehk muusika struktuuri seisukohast<br />
juba mõtestatuma elemendiga. Teatud juhtudel, näi teks<br />
kui on vaja muusikat lehest transponeerida teise helis tikku,<br />
võib selguda, et absoluutse kuulmise olemasolu pole kasulik,<br />
vaid hoopiski häiriv nähtus.