Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"

More documents

Recommendations

Info

$C:\Documents and Settings\Urve Lippus\My Documents\Toimetised ...$

152 11. THEODOR ADORNO “SISSEJUHATUS MUUSIKASOTSIOLOOGIASSE” … See oli kodanliku ajastu olemusega samahästi koos kõlas kui klassikaline poliitökonoomia” (lk 142–143). Itaalias seevastu “pole keel muusikalistest väljendusvahenditest päriselt eristunud”. Itaallaste teatav “arhailine musikaalsus”, milles on midagi Hegeli mõistes substantsiaalset ja mõttetegevusele eelnevat, väljendub ooperis. “Ooperi populaar sus Itaalias on praegugi veel nii suur, et seda ei saa põhjapoolsemate rahvastega võrreldagi. Meenutagem naapoli laulu kesi, mis veidral kombel pole ei romansid ega ka tänavamuusika, vaid midagi nende vahepealset … Oma tõetera on ammuses tähelepanekus, et objektiivselt olemasolevatel üksikteostel põhinevat muusikakultuuri ja ühiskonnas just nagu võrdselt jaotuvat musikaalsust on raske teineteisega ühitada ning nad toimivad paralleelselt ja sõltumatult. … Isegi Austrias … eeldatakse inimestelt üldiselt suuremat musikaalsust kui Saksamaal, Inglismaast rääkimata” (lk 144–145). Kuid Adorno jaoks on rahvuslikkus märksa üldisem ja abstraktsem kategooria, kui see, mida oleme harjunud silmas pidama 19. sajandi rahvuslikest koolkondadest ja ka eesti rahvuslikust muusikast rääkides. Viimase tähistamiseks kasutab Adorno terminit “natsionalism” ega hoia talle iseloomulikul moel kokku värve seda laadi muusika regressiivse loomupära kirjeldamisel: “Immanentne muusikaline allakäik ja natsionalism kulgevad käsikäes juba rahvuskoolkondade selliste hilisromantiliste tüüpnähtuste puhul nagu Tšaikovski ja Dvořák. Rahvuslik element nende muusikas väljendub otseselt rahvamuusikast võetud või seda jäljendavate teemadena. Viimaseid aktsentueeritakse eriti, nagu valitsev ideoloogia seda nõuab; kõik, mis pole teemaks niisuguses rahvusomase üksikmeloodia tähenduses, langeb sidepartii või halvemal juhul pretensioonika müra tasemele.” Sümfoonilise muusika idee (mida nii Tšaikovski kui ka Dvořák ohtrasti viljelesid) on Adorno meelest muus – “paljususest sündivas ühtsuses” (lk 146).
11. THEODOR ADORNO “SISSEJUHATUS MUUSIKASOTSIOLOOGIASSE” Seitsmes loeng kannab pealkirja “Dirigent ja orkester”. Siin võib asjatundlikule lugejale kohe meenuda itaalia režissööri Federico Fellini film “Orkestriproov”, kus pisut teist laadi vahen ditega lahatakse sama küsimust, mis pakub huvi Adornole: valitseja ja valitsetavate vahekorda muusikateose ettekand misel. “Võimu ja üleolekut sümboliseerib ka dirigendi riietus [s.o frakk – J.R.], mis on ühtaegu nii isanda ja tsirkuses piitsaga vehkiva tallmeistri kui ka ülemkelneri rõivas” (lk 96). Adorno möönab, et nagu mujalgi ühiskonnas, on sotsiaalse hierarhia tekkimine ka muusika kollektiivsel esitamisel vältimatu: “Niipea kui mitmehäälne muusika, ükskõik siis kas polüfooniline või homofooniline …, hakkab pretendeerima paljususest moodustuvale tervikule, läheb muusika arenduse suunamiseks tarvis terviklikku ja ühtset teadvust, mis kõigepealt suudaks muusikateose oma vaimus integreerida ning seejärel ka reaalsuses teostada või vähemalt teraselt jälgida selle teosta mist. … Keelpillikvarteti hea mäng nõuab üht autoriteetset isiksust, kelle ülesandeks on vaidlusküsimuste lahendamine, üksikesinejate rolli reguleerimine ja koordineerimine teose kui terviku huvides” (lk 97). Ent võimul on teatavasti omadus selle kandjat rikkuda. Sestap “vaevalt hakkaks keegi muusikutest eitama, et dirigentide autoriteet ühiskonnas ületab enamasti märgatavalt nende reaalset panust muusika esitusse”. See nähtus ei piirdu dirigentidega, vaid kehtib ka virtuooside, näiteks Liszti tüüpi pianistide puhul (lk 95). Dirigendi kõrval allutab Adorno kriitilisele vaatlusele ka orkestrandid: “Orkestri suhe dirigendisse on mitme tähen duslik. Orkester on valmis hiilgavalt esinema ja soovib, et dirigent pigistaks temast välja kõik mahlad, kuid samal ajal kahtlustab ta dirigenti parasiitluses: ei puhu ju too pasunat ega liiguta poognat ning upitab end järelikult nende arvel, kes tegelikult pasunat puhuvad. … Põlguse kõnede ja arutelude vastu on orkest randid pärinud füüsilise töö tegijatelt. Nad kardavad, et intellektuaal, kes erinevalt neist valdab kõneannet, ajab 153
Page 1:
KAKSTEIST LOENGUT MUUSIKAPSÜHHOLOO
Page 4 and 5:
Raamatu kaanel on kasutatud reprodu
Page 7:
SISUKORD SAATEKS ..................
Page 10 and 11:
10 1. SAATEKS Helsingi Ülikoolis l
Page 12 and 13:
12 1. SISSEJUHATUS MUUSIKAPSÜHHOLO
Page 14 and 15:
Page 16 and 17:
Page 18 and 19:
Page 20 and 21:
Page 22 and 23:
Page 24 and 25:
Page 26 and 27:
26 2. HELILOOJA JA KUULAJA ERINEVAS
Page 28 and 29:
Page 30 and 31:
Page 32 and 33:
Page 34 and 35:
34 3 INIMESE MUUSIKALISED VÕIMED J
Page 36 and 37:
36 3. INIMESE MUUSIKALISED VÕIMED
Page 38 and 39:
Page 40 and 41:
Page 42 and 43:
Page 44 and 45:
Page 46 and 47:
Page 48 and 49:
48 4 MUUSIKA JA EMOTSIOONID Kultuur
Page 50 and 51:
50 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID on nii
Page 52 and 53:
52 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID emotsi
Page 54 and 55:
54 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID nautid
Page 56 and 57:
56 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID Muusik
Page 58 and 59:
58 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID kõrva
Page 60 and 61:
60 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID On lei
Page 62 and 63:
62 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID Viiman
Page 64 and 65:
64 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID osu ta
Page 66 and 67:
66 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA k
Page 68 and 69:
68 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA K
Page 70 and 71:
70 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA J
Page 72 and 73:
72 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA
Page 74 and 75:
74 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA K
Page 76 and 77:
76 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA t
Page 78 and 79:
78 6 MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON Se
Page 80 and 81:
80 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON 1
Page 82 and 83:
82 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON m
Page 84 and 85:
84 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON o
Page 86 and 87:
86 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON (
Page 88 and 89:
88 7. MÄLUST JA MUUSIKAST Tänapä
Page 90 and 91:
90 7. MÄLUST JA MUUSIKAST sisalduv
Page 92 and 93:
92 7. MÄLUST JA MUUSIKAST palju n
Page 94 and 95:
94 7. MÄLUST JA MUUSIKAST mälu. L
Page 96 and 97:
96 7. MÄLUST JA MUUSIKAST struk tu
Page 98 and 99:
98 8. HELIKÕRGUSE KOGNITIIVSED DIM
Page 100 and 101:
100 8. HELIKÕRGUSE KOGNITIIVSED DI
Page 102 and 103: 102 8. HELIKÕRGUSE KOGNITIIVSED DI
Page 110 and 111: 110 9. TÄMBRI KOGNITIIVSED DIMENSI
Page 120 and 121: 120 10 KEELE JA MUUSIKA VASTASMÕJU
Page 122 and 123: 122 10. KEELE JA MUUSIKA VASTASMÕJ
Page 138 and 139: 138 11 THEODOR ADORNO “SISSEJUHAT
Page 140 and 141: 140 11. THEODOR ADORNO “SISSEJUHA
Page 158 and 159: 158 12. EETIKAST JA UURIMISMEETODIT
Page 174 and 175: 174 LÕPETUSEKS: VEEL MUUSIKAST JA
Page 176 and 177: 176 LÕPETUSEKS: VEEL MUUSIKAST JA
Page 178 and 179: 178 SOOVITUSLIKKU KIRJANDUST Kui k
Page 180 and 181: 180 AINE- JA NIMEREGISTER ABBA 58 a
Page 182 and 183: 182 AINE- JA NIMEREGISTER 36-37, 38
Page 184 and 185: 184 AINE- JA NIMEREGISTER Kremer, G
Page 186 and 187: 186 AINE- JA NIMEREGISTER lühiajal
Page 188 and 189: 188 AINE- JA NIMEREGISTER Vt ka osa
Page 190: 190 AINE- JA NIMEREGISTER võnkumin
show all

Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"

Create successful ePaper yourself

Delete template?

Save as template?