Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"

More documents

Recommendations

Info

$C:\Documents and Settings\Urve Lippus\My Documents\Toimetised ...$

90 7. MÄLUST JA MUUSIKAST sisalduv informatsioon hääbub väga kiiresti nagu kaja. Kajamälu sisaldab teavet aistinguliste toorandmete kujul, mida pole veel mingilgi kombel lahti mõtestatud või kontseptualiseeritud. Kajamälu ülesandeks on aistingulist informatsiooni säilitada senikaua, kuni teda jõutaks [teadvuse poolt] lahti mõtestama ja kontseptualiseerima hakata”. 86 Millised oleksid siis kaja-, lühiajalise ja pikaajalise mälu vasted muusikalistes struktuurides? Kajamälule vastaksid Snyderi arvates üksikhelid ja nendest koostatavad järgmise taseme muusikalise süntaksi elemendid hierarhias – intervallid. Lühiajalise mälu vasteteks oleksid korraga nii meloodia kui ka rütm – s.o muusika olemasoluks vajaliku kahe kõige tähtsama mõõtme, helikõrguse ja aja korrastamise põhimõtted. Pikaajalise mälu põhjal saaks tuletada aga muusikalise vormimoodustuse põhimõtteid. Kuulaja kaja- või lühiajalise mälu valdkonda kuuluvad Snyderi arvates helilõigud, mille kestus jääb kaheksa ja kuueteistkümne sekundi vahel asuvast piirist allapoole, pikaajalise mälu ehk muusikalise vormimoodustuse valda aga seda kestuspiiri ületavad lõigud. Muusikalähedasemates termi nites oleks siis lühiajalise mälu pärisosaks fraasile vastav üksus ning pikaajalise mälu pärisosaks kõik fraasist suuremad muusi kalise struktuuri elemendid. Mälu jaotamine kolmeks annab Snyderile hea võimaluse siduda vaadeldava teemaga veel üht psühholoogias hästi tuntud vastandust, nimelt vastandust eristus- ja samastusvõime (või nimetusvõime) vahel (vastavalt discrimination ja identification). Eristusvõime seostab Snyder inimese kajamäluga, samas tus võime aga lühi- ja pikaajalise mäluga. Tegu on esmapilgul paradoksaalse olukorraga, kus mis tahes pidevruumi (kontiinumi) “lõhkumisel” diskreetseteks kategooriateks ei toimi taju sugugi mitte inimese eristusvõimest lähtudes, vaid mingi tel teistel alustel. Kui tuua näiteks muusikalised inter vallid, siis nende hulk ja suurus sõltub muusikakultuuri 86 B. Snyder, Music and Memory: An Introduction, lk 258.
7. MÄLUST JA MUUSIKAST aluseks olevast helireast – Lääne muusikas siis oktavi jaotamisest kaheteistkümneks võrdseks osaks. Oktavi jaotamisel kahe teistkümneks pole helisageduse vallas täheldatava eristusvõimega midagi pistmist. Kuulaja eristusvõime on märksa täp sem: inimene suudaks oktavi jaotada palju väiksemateks osa deks kui kaheteistkümneks. Järelikult peab igale intervallikate gooriale (näiteks puhtale kvindile või väikesele sekstile) muusikas vastama mitmeid eri suurusega intervalle, mida treenitud kuulaja on võimeline üksteisest eristama, kuid mida ta ikkagi nimetab üheainsa nimega (puhtaks kvindiks või väikseks sekstiks). Muusikalise kogemusega lugejale võib kõik see tunduda triviaalsena. Tema teab, et täpselt nii see ongi – eriti kui ta mängib nn fikseerimata häälestusega pilli (näiteks viiulit või tšellot), kus interpreet ise (mitte häälestaja nagu klaveri puhul) määrab mängitavate intervallide suurused. Ent miks siis muusika inimese eristusvõimet ära ei kasuta? Miks oktav jaotatakse ainult kaheteistkümneks pooltooniks, mitte kahekümne neljaks või neljakümne kaheksaks? Enamgi veel, miks Lääne nn diatooniline helirida sisaldab üksnes seitset elementi (do-re-mi-fa-sol-la-si), kui ometi inimene oleks oma võimete poolest suuteline märksa rohkemaks? Nendele küsimustele leidub vähemalt kaks erinevat vastust. Esimene vastus oleks, et helikõrgusliku kontiinumi korrasta misel (struktureerimisel) ei lähtuta muusikakultuuris mitte inimese kuuldelisest eristusvõimest, vaid mälu omadustest. Kui jutt on seitsmest elemendist, siis meenutatakse siin tavaliselt üht psühholoogiateaduse klassikasse kuuluvat George Milleri artiklit, kus teadaolevalt esimest korda väideti, nagu mahuks inimese lühiajalisse mällu keskeltläbi seitse erinevat elementi. 87 Usutavasti võiksid antropoloogid tuua 87 G. Miller, The magical number seven, plus or minus two: Some limits on our capacity for processing information. Psychological Re view, kd 63, 1956, nr 2, lk 81–97. 91
Page 1:
KAKSTEIST LOENGUT MUUSIKAPSÜHHOLOO
Page 4 and 5:
Raamatu kaanel on kasutatud reprodu
Page 7:
SISUKORD SAATEKS ..................
Page 10 and 11:
10 1. SAATEKS Helsingi Ülikoolis l
Page 12 and 13:
12 1. SISSEJUHATUS MUUSIKAPSÜHHOLO
Page 14 and 15:
Page 16 and 17:
Page 18 and 19:
Page 20 and 21:
Page 22 and 23:
Page 24 and 25:
Page 26 and 27:
26 2. HELILOOJA JA KUULAJA ERINEVAS
Page 28 and 29:
Page 30 and 31:
Page 32 and 33:
Page 34 and 35:
34 3 INIMESE MUUSIKALISED VÕIMED J
Page 36 and 37:
36 3. INIMESE MUUSIKALISED VÕIMED
Page 38 and 39:
38 3. INIMESE MUUSIKALISED VÕIMED
Page 40 and 41: 40 3. INIMESE MUUSIKALISED VÕIMED
Page 48 and 49: 48 4 MUUSIKA JA EMOTSIOONID Kultuur
Page 50 and 51: 50 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID on nii
Page 52 and 53: 52 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID emotsi
Page 54 and 55: 54 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID nautid
Page 56 and 57: 56 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID Muusik
Page 58 and 59: 58 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID kõrva
Page 60 and 61: 60 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID On lei
Page 62 and 63: 62 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID Viiman
Page 64 and 65: 64 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID osu ta
Page 66 and 67: 66 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA k
Page 68 and 69: 68 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA K
Page 70 and 71: 70 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA J
Page 72 and 73: 72 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA
Page 74 and 75: 74 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA K
Page 76 and 77: 76 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA t
Page 78 and 79: 78 6 MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON Se
Page 80 and 81: 80 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON 1
Page 82 and 83: 82 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON m
Page 84 and 85: 84 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON o
Page 86 and 87: 86 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON (
Page 88 and 89: 88 7. MÄLUST JA MUUSIKAST Tänapä
Page 92 and 93: 92 7. MÄLUST JA MUUSIKAST palju n
Page 94 and 95: 94 7. MÄLUST JA MUUSIKAST mälu. L
Page 96 and 97: 96 7. MÄLUST JA MUUSIKAST struk tu
Page 98 and 99: 98 8. HELIKÕRGUSE KOGNITIIVSED DIM
Page 100 and 101: 100 8. HELIKÕRGUSE KOGNITIIVSED DI
Page 110 and 111: 110 9. TÄMBRI KOGNITIIVSED DIMENSI
Page 120 and 121: 120 10 KEELE JA MUUSIKA VASTASMÕJU
Page 122 and 123: 122 10. KEELE JA MUUSIKA VASTASMÕJ
Page 138 and 139: 138 11 THEODOR ADORNO “SISSEJUHAT
Page 140 and 141:
140 11. THEODOR ADORNO “SISSEJUHA
Page 142 and 143:
Page 144 and 145:
Page 146 and 147:
Page 148 and 149:
Page 150 and 151:
Page 152 and 153:
Page 154 and 155:
Page 156 and 157:
Page 158 and 159:
158 12. EETIKAST JA UURIMISMEETODIT
Page 160 and 161:
Page 162 and 163:
Page 164 and 165:
Page 166 and 167:
Page 168 and 169:
Page 170 and 171:
Page 172 and 173:
Page 174 and 175:
174 LÕPETUSEKS: VEEL MUUSIKAST JA
Page 176 and 177:
176 LÕPETUSEKS: VEEL MUUSIKAST JA
Page 178 and 179:
178 SOOVITUSLIKKU KIRJANDUST Kui k
Page 180 and 181:
180 AINE- JA NIMEREGISTER ABBA 58 a
Page 182 and 183:
182 AINE- JA NIMEREGISTER 36-37, 38
Page 184 and 185:
184 AINE- JA NIMEREGISTER Kremer, G
Page 186 and 187:
186 AINE- JA NIMEREGISTER lühiajal
Page 188 and 189:
188 AINE- JA NIMEREGISTER Vt ka osa
Page 190:
190 AINE- JA NIMEREGISTER võnkumin
show all

Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"

Create successful ePaper yourself

Delete template?

Save as template?