05.04.2013 Views

Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"

Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"

Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"

SHOW MORE
SHOW LESS

Create successful ePaper yourself

Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.

7. MÄLUST JA MUUSIKAST<br />

aluseks olevast helireast – Lääne muusikas siis oktavi jaotamisest<br />

kaheteistkümneks võrdseks osaks. Oktavi jaotamisel<br />

kahe teistkümneks pole helisageduse vallas täheldatava eristusvõimega<br />

midagi pistmist. Kuulaja eristusvõime on märksa<br />

täp sem: inimene suudaks oktavi jaotada palju väiksemateks<br />

osa deks kui kaheteistkümneks. Järelikult peab igale intervallikate<br />

gooriale (näiteks puhtale kvindile või väikesele sekstile)<br />

muusikas vastama mitmeid eri suurusega intervalle, mida<br />

treenitud kuulaja on võimeline üksteisest eristama, kuid mida<br />

ta ikkagi nimetab üheainsa nimega (puhtaks kvindiks või väikseks<br />

sekstiks).<br />

Muusikalise kogemusega lugejale võib kõik see tunduda<br />

triviaalsena. Tema teab, et täpselt nii see ongi – eriti kui ta<br />

mängib nn fikseerimata häälestusega pilli (näiteks viiulit<br />

või tšellot), kus interpreet ise (mitte häälestaja nagu klaveri<br />

puhul) määrab mängitavate intervallide suurused. Ent miks<br />

siis muusika inimese eristusvõimet ära ei kasuta? Miks oktav<br />

jaotatakse ainult kaheteistkümneks pooltooniks, mitte kahekümne<br />

neljaks või neljakümne kaheksaks? Enamgi veel, miks<br />

Lääne nn diatooniline helirida sisaldab üksnes seitset elementi<br />

(do-re-mi-fa-sol-la-si), kui ometi inimene oleks oma võimete<br />

poolest suuteline märksa rohkemaks?<br />

Nendele küsimustele leidub vähemalt kaks erinevat vastust.<br />

Esimene vastus oleks, et helikõrgusliku kontiinumi<br />

korrasta misel (struktureerimisel) ei lähtuta muusikakultuuris<br />

mitte inimese kuuldelisest eristusvõimest, vaid mälu omadustest.<br />

Kui jutt on seitsmest elemendist, siis meenutatakse<br />

siin tavaliselt üht psühholoogiateaduse klassikasse kuuluvat<br />

George Milleri artiklit, kus teadaolevalt esimest korda väideti,<br />

nagu mahuks inimese lühiajalisse mällu keskeltläbi seitse<br />

erinevat elementi. 87 Usutavasti võiksid antropoloogid tuua<br />

87 G. Miller, The magical number seven, plus or minus two: Some limits<br />

on our capacity for processing information. Psychological Re view, kd<br />

63, 1956, nr 2, lk 81–97.<br />

91

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!