Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"

More documents

Recommendations

Info

$C:\Documents and Settings\Urve Lippus\My Documents\Toimetised ...$

116 9. TÄMBRI KOGNITIIVSED DIMENSIOONID Joonis 9.3. Pidevspektri mähisjooned kolme erinevat tüüpi helide puhul: (1) sümfooniaorkester (pidevjoon), (2) inimese kõne (punktiir joon) ja (3) sümfooniaorkester koos vokaalsolistiga (klassikaline bel canto, katkendjoon). Tegemist on pikaajaliste spektritega (LTAS – long-term average spectrum), mis tähendab seda, et nad on saadud helide mõõtmisel mitmete minutite pikkuse ajavahemiku jooksul, nii et mõõtmiste tulemused on keskmistatud. Rõhtteljel on kujutatud sagedus ning püstteljel heli tugevus. Lauljaformandi olemasolu spektris annabki klassikalisele häälele ta sära ning kindlustab hääle kandvuse. Pelgalt heli tuge vust arvestades jääks see nähtus arusaamatuks, sest terve mõistuse järgi võttes peaks ju orkester laulja “üle mängima”. Laulja hääl eristub tänu lauljaformandile, mistõttu ühes kindlas sagedusdiapasoonis (2,5–3 kHz) on laulja hääl orkestri omast tugevam. Artikulatoorse (hääldusliku) foneetika andme tel tekib lauljaformant sellest, et oma kõnetrakti kuju
9. TÄMBRI KOGNITIIVSED DIMENSIOONID muutes suudab laulja üksteisele väga lähedale koondada kolmanda, neljanda ja viienda formandi sagedused (F3, F4 ja F5). Lauljaformandi moodustamise tehnikat kasutavad kindlasti kõigi kategooriate klassikalised meeshääled (st bassid, bari tonid ja tenorid). Naishäälte puhul pole lauljaformandi olemasolu nii veenvalt tõestatud, kuigi kõrgemat helienergia nivood võib 2,5–3 kHz piirkonnas tavaliselt täheldada ka nendel. Tämbri olemusest rääkides muutuvad paralleelid muusika- ja kõnehelide vahel eriti ilmseks, sest nagu öeldud, kujutab kõne enesest üksikhäälikute jada, mille elemendid erinevad üks teisest oma kvaliteedi ehk tämbri poolest – st tämber on pea mine kõnesegmente eristav heli omadus. Seetõttu on kõne- ja muusikasüntesaatorite areng 20. sajandi teisel poolel kulge nud paljuski samu radu. Süntesaatorite ehitamisel lähtuti algselt nn tehisintellekti-ideoloogiast, kus eesmärgiks oli inimese tegevust jäljendavate aparaatide ehk robotite konst rueerimine. 101 Hästi tegutseva roboti ehitamine saab edukas olla üksnes siis, kui me, esiteks, küllaldaselt täpselt teame, kuidas inimese teadvus toimib, ning, teiseks, kui meil on piisavalt oskusi, et inimtegevust tehislike vahenditega imitee rida. Esimeste kõnesüntesaatorite ehitamisel eeldati, et kõnet saabki sünteesida kui üksikhäälikute jada, ning püüti üksik häälikuid tehislikult luua inimese kõneorganite talitlusest lähtu des: näiteks täishäälikute puhul kõigepealt moodustada nn kõriimpulss (nagu seda inimese häälepaelad teevad) ning seejärel kõriimpulssi modifitseerida (nagu see toimub inimese kõnetraktis). Paraku ei andnud paljude uurijate aastate pikkune töö nii häid tulemusi, kui alguses oli loodetud. Põhjus peitus 101 Niisugust ideoloogiat illustreerivad hästi omaaegsed Boriss Kaburi laste näidendid “Rops” ja “Rops aitab kõiki”. Nimi Rops on tuletatud sõnast robot. 117
Page 1:
KAKSTEIST LOENGUT MUUSIKAPSÜHHOLOO
Page 4 and 5:
Raamatu kaanel on kasutatud reprodu
Page 7:
SISUKORD SAATEKS ..................
Page 10 and 11:
10 1. SAATEKS Helsingi Ülikoolis l
Page 12 and 13:
12 1. SISSEJUHATUS MUUSIKAPSÜHHOLO
Page 14 and 15:
Page 16 and 17:
Page 18 and 19:
Page 20 and 21:
Page 22 and 23:
Page 24 and 25:
Page 26 and 27:
26 2. HELILOOJA JA KUULAJA ERINEVAS
Page 28 and 29:
Page 30 and 31:
Page 32 and 33:
Page 34 and 35:
34 3 INIMESE MUUSIKALISED VÕIMED J
Page 36 and 37:
36 3. INIMESE MUUSIKALISED VÕIMED
Page 38 and 39:
Page 40 and 41:
Page 42 and 43:
Page 44 and 45:
Page 46 and 47:
Page 48 and 49:
48 4 MUUSIKA JA EMOTSIOONID Kultuur
Page 50 and 51:
50 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID on nii
Page 52 and 53:
52 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID emotsi
Page 54 and 55:
54 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID nautid
Page 56 and 57:
56 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID Muusik
Page 58 and 59:
58 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID kõrva
Page 60 and 61:
60 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID On lei
Page 62 and 63:
62 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID Viiman
Page 64 and 65:
64 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID osu ta
Page 66 and 67: 66 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA k
Page 68 and 69: 68 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA K
Page 70 and 71: 70 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA J
Page 72 and 73: 72 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA
Page 74 and 75: 74 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA K
Page 76 and 77: 76 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA t
Page 78 and 79: 78 6 MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON Se
Page 80 and 81: 80 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON 1
Page 82 and 83: 82 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON m
Page 84 and 85: 84 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON o
Page 86 and 87: 86 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON (
Page 88 and 89: 88 7. MÄLUST JA MUUSIKAST Tänapä
Page 90 and 91: 90 7. MÄLUST JA MUUSIKAST sisalduv
Page 92 and 93: 92 7. MÄLUST JA MUUSIKAST palju n
Page 94 and 95: 94 7. MÄLUST JA MUUSIKAST mälu. L
Page 96 and 97: 96 7. MÄLUST JA MUUSIKAST struk tu
Page 98 and 99: 98 8. HELIKÕRGUSE KOGNITIIVSED DIM
Page 100 and 101: 100 8. HELIKÕRGUSE KOGNITIIVSED DI
Page 110 and 111: 110 9. TÄMBRI KOGNITIIVSED DIMENSI
Page 120 and 121: 120 10 KEELE JA MUUSIKA VASTASMÕJU
Page 122 and 123: 122 10. KEELE JA MUUSIKA VASTASMÕJ
Page 138 and 139: 138 11 THEODOR ADORNO “SISSEJUHAT
Page 140 and 141: 140 11. THEODOR ADORNO “SISSEJUHA
Page 158 and 159: 158 12. EETIKAST JA UURIMISMEETODIT
Page 166 and 167:
166 12. EETIKAST JA UURIMISMEETODIT
Page 168 and 169:
Page 170 and 171:
Page 172 and 173:
Page 174 and 175:
174 LÕPETUSEKS: VEEL MUUSIKAST JA
Page 176 and 177:
176 LÕPETUSEKS: VEEL MUUSIKAST JA
Page 178 and 179:
178 SOOVITUSLIKKU KIRJANDUST Kui k
Page 180 and 181:
180 AINE- JA NIMEREGISTER ABBA 58 a
Page 182 and 183:
182 AINE- JA NIMEREGISTER 36-37, 38
Page 184 and 185:
184 AINE- JA NIMEREGISTER Kremer, G
Page 186 and 187:
186 AINE- JA NIMEREGISTER lühiajal
Page 188 and 189:
188 AINE- JA NIMEREGISTER Vt ka osa
Page 190:
190 AINE- JA NIMEREGISTER võnkumin
show all

Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

Delete template?

Save as template?