Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"

More documents

Recommendations

Info

$C:\Documents and Settings\Urve Lippus\My Documents\Toimetised ...$

98 8. HELIKÕRGUSE KOGNITIIVSED DIMENSIOONID viitavat helikõrguse dimensiooni ühemõõtmelisusele muusikas, lähemal vaatlusel aga osutub see petlikuks. Kui analüüsida helikõrguse tähistamiseks kasutusel olevat noodinimede süsteemi, siis näeme, kuidas helikõrgust astmeliselt kõrgendades või madaldades noodinimed hakkavad teatud hulga sammude järel helireas korduma: pärast do-re-mi-fa-sol-la-si-d jõuame uuesti do-sse, nagu meile laulab Julie Andrews filmis “Helisev muusika”. Joonis 8.1. Helikõrguse kahemõõtmelisust kujutab nn Shepardi spiraal. Helid erinevad teineteisest ühel ja samal ajal esiteks krooma (chroma) poolest, mida väljendavad noodinimed, ja teiseks nn psühho füüsilise kõrguse poolest (height), mida väljendab kuuluvus ühte kindlasse oktavisse. 91 91 Joonis on pärit: The Psychology of Music. Listening assignment for September 16. Pitch perception, http://ccat.sas.upenn.edu/music/ music55/sept16.html (25.06.2006).
8. HELIKÕRGUSE KOGNITIIVSED DIMENSIOONID Lääne muusikas ja ka paljudes muudes maailma muusika kultuurides on helikõrgus korrastatud tsükliliselt, nii et teinetei sest oktavi kaugusel asetsevate helide tähistamiseks kasutatakse ühtesid ja samu nimetusi. Helikõrguse tsükliline korras tatus osutab, et oktavi vahekorras olevad helid peavad taju jaoks olema teineteisega paljuski sarnased. Oktavi iseäraliku staatuse kohta võime muusikapraktikast leida palju näiteid. Näi teks kui mehed ja naised laulavad koos ja samal ajal ühel häälel (nagu kogudus luteriusu kirikus), teevad naised seda meestega võrreldes tavaliselt oktavi võrra kõrgemalt. Kuulmisele jääb helikõrguse erinevus oktavi vahekorras kõlavate nais- ja meeshäälte vahel sageli märkamatuks, sest kõrged ja madalad hääled moodustavad kokku sulades ühe terviku ega käitu iseseisvalt nagu kontrapunktilises muusikas. Niisamuti esineb orkestripartituurides sageli häältejuhtimist paralleelsetes oktavites (nt tšello- ja kontrabassipartiide vahel), mis muusika faktuuri seisukohast ei moodusta mitte kaht, vaid ühe ainsa meloodilise liini. Neljahäälses kooli- või koraali harmoonias seevastu on paralleelsed oktavid keelatud just sellepärast, et üksikhäältelt – sopranilt, aldilt, tenorilt ja bassilt – eel datakse siin iseseisvat liikumist, mida oktavites häälte juhtimine enesest ei kujuta. Helikõrguse tsüklilist muutumist näitab hästi joonisel 8.1 esitatud nn Shepardi spiraal. Helikõrguse selliseid oma - dusi, mida väljendatakse noodinimede erinevuse abil, nime - tatakse heli kroo maks ning neid kujutatakse joonisel paik neval horisontaalsel tasapinnal. Samanimeliste helide võimalikku kuulumist erine vatesse oktavitesse, mis oleneb heli psühhofüüsilisest kõrgu sest, väljendab joonisel vertikaalne mõõde. Näiteks kõikide do-de sarnasusele üksteisega osutab nende paiknemine hori son taaltasapinnal ühes ja samas kohas, erinevates oktavites asuvate do-de erinevusele osutab aga nende erinev asukoht püstteljel. 99
Page 1:
KAKSTEIST LOENGUT MUUSIKAPSÜHHOLOO
Page 4 and 5:
Raamatu kaanel on kasutatud reprodu
Page 7:
SISUKORD SAATEKS ..................
Page 10 and 11:
10 1. SAATEKS Helsingi Ülikoolis l
Page 12 and 13:
12 1. SISSEJUHATUS MUUSIKAPSÜHHOLO
Page 14 and 15:
Page 16 and 17:
Page 18 and 19:
Page 20 and 21:
Page 22 and 23:
Page 24 and 25:
Page 26 and 27:
26 2. HELILOOJA JA KUULAJA ERINEVAS
Page 28 and 29:
Page 30 and 31:
Page 32 and 33:
Page 34 and 35:
34 3 INIMESE MUUSIKALISED VÕIMED J
Page 36 and 37:
36 3. INIMESE MUUSIKALISED VÕIMED
Page 38 and 39:
Page 40 and 41:
Page 42 and 43:
Page 44 and 45:
Page 46 and 47:
Page 48 and 49: 48 4 MUUSIKA JA EMOTSIOONID Kultuur
Page 50 and 51: 50 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID on nii
Page 52 and 53: 52 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID emotsi
Page 54 and 55: 54 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID nautid
Page 56 and 57: 56 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID Muusik
Page 58 and 59: 58 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID kõrva
Page 60 and 61: 60 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID On lei
Page 62 and 63: 62 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID Viiman
Page 64 and 65: 64 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID osu ta
Page 66 and 67: 66 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA k
Page 68 and 69: 68 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA K
Page 70 and 71: 70 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA J
Page 72 and 73: 72 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA
Page 74 and 75: 74 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA K
Page 76 and 77: 76 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA t
Page 78 and 79: 78 6 MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON Se
Page 80 and 81: 80 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON 1
Page 82 and 83: 82 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON m
Page 84 and 85: 84 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON o
Page 86 and 87: 86 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON (
Page 88 and 89: 88 7. MÄLUST JA MUUSIKAST Tänapä
Page 90 and 91: 90 7. MÄLUST JA MUUSIKAST sisalduv
Page 92 and 93: 92 7. MÄLUST JA MUUSIKAST palju n
Page 94 and 95: 94 7. MÄLUST JA MUUSIKAST mälu. L
Page 96 and 97: 96 7. MÄLUST JA MUUSIKAST struk tu
Page 100 and 101: 100 8. HELIKÕRGUSE KOGNITIIVSED DI
Page 110 and 111: 110 9. TÄMBRI KOGNITIIVSED DIMENSI
Page 120 and 121: 120 10 KEELE JA MUUSIKA VASTASMÕJU
Page 122 and 123: 122 10. KEELE JA MUUSIKA VASTASMÕJ
Page 138 and 139: 138 11 THEODOR ADORNO “SISSEJUHAT
Page 140 and 141: 140 11. THEODOR ADORNO “SISSEJUHA
Page 148 and 149:
148 11. THEODOR ADORNO “SISSEJUHA
Page 150 and 151:
Page 152 and 153:
Page 154 and 155:
Page 156 and 157:
Page 158 and 159:
158 12. EETIKAST JA UURIMISMEETODIT
Page 160 and 161:
Page 162 and 163:
Page 164 and 165:
Page 166 and 167:
Page 168 and 169:
Page 170 and 171:
Page 172 and 173:
Page 174 and 175:
174 LÕPETUSEKS: VEEL MUUSIKAST JA
Page 176 and 177:
176 LÕPETUSEKS: VEEL MUUSIKAST JA
Page 178 and 179:
178 SOOVITUSLIKKU KIRJANDUST Kui k
Page 180 and 181:
180 AINE- JA NIMEREGISTER ABBA 58 a
Page 182 and 183:
182 AINE- JA NIMEREGISTER 36-37, 38
Page 184 and 185:
184 AINE- JA NIMEREGISTER Kremer, G
Page 186 and 187:
186 AINE- JA NIMEREGISTER lühiajal
Page 188 and 189:
188 AINE- JA NIMEREGISTER Vt ka osa
Page 190:
190 AINE- JA NIMEREGISTER võnkumin
show all

Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

Delete template?

Save as template?