Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"

More documents

Recommendations

Info

$C:\Documents and Settings\Urve Lippus\My Documents\Toimetised ...$

160 12. EETIKAST JA UURIMISMEETODITEST PSÜHHOLOOGIAS taanduda ainuüksi kahe indiviidi vahelisele ostu-müügi tehingule, peavad ka uurija ja katseisiku omavahelised suhted eksperi mentaalpsühholoogias olema reguleeritud esmajoones eetilistest ning alles siis rahalistest alustest lähtudes. Uurija ja uuritava vahelisi suhteid saab ühiskonnas korraldada vähemalt kahel eri moel. Kõigepealt tuleks nimetada õigus likku regulatsiooni, mis väljendub seadusandluse kaudu. Teata vasti on seaduste täitmine ühiskonnas kohustuslik ning nende täitmata jätmine karistatav. Ilmselt oleks liigne rõhutada, et psühholoogiliste katsete sooritamisel peab eksperimen taator välistama mis tahes ohud, mis võivad ähvardada katseisikute elu ja tervist. Näiteks kui oletada, et teadlane uurib, kuidas inimene tajub helitugevust, siis peab ta käituma ettevaatlikult helidega, mille tugevus ületab 110–120 dB, sest umbes sellest piirist alates võivad valjud helid hakata põhjustama kuulmiskahjustusi. Teisele isikule kehavigastuse tekitamine on aga kindlasti tegevus, mida saab kvalifitseerida kriminaalkuriteona. Teiseks, seadusega sätestatud reeglite kõrval on ühiskonnas palju eetikast lähtuvaid norme, mida pole kuskil täpselt fikseeritud, ent mida inimesed enamasti täidavad vaiki misi. Kui keegi pillab tänaval või trammis maha kinda või salli, juhivad kõrvalolijad sellele tihti kaotaja tähelepanu, ilma et neid selleks kohustaks mingisugunegi seadus või määrus. Selliste normide analoogina eksperimentaalpsühholoogias võiks osutada vaikimisi kehtivale kokkuleppele, et katseisikult ei nõuta eksperimendi käigus üle jõu käivaid pingutusi, näiteks katses osalemist liiga pika aja vältel või liiga keerukate ülesannete lahendamist katse käigus. 134 Eetiliste kaalutluste 134 Eksperimentaalpsühholoogia ajaloost võib tuua näiteid selle kohta, kuidas vahel on katseisikuna kasutatud iseennast, sest teisiti oleksid hüpoteesi kontrollimiseks vajalikud katsed kujunenud liiga aja mahukaks või liiga keeruliseks. Samas tekitab selline olukord küsimuse, kui objektiivsed saavad niisugusel juhul olla tulemused, sest tõenäoliselt ei suuda hüpoteesi püstitaja ise päriselt vältida eelsoodumust
12. EETIKAST JA UURIMISMEETODITEST PSÜHHOLOOGIAS kõrval tuleb siin arvesse võtta sedagi, et väsinud või kimbatuses katseisik ei pruugi katses esitatud stiimulitele reageerida piisava järjekindlusega ning see võib muuta küsitavaks katsetule muste väärtuse. Uurija ja katseisiku vahelisi suhteid reguleerivaid vaikimisi täidetavaid käitumisnorme võib püüda fikseerida kirjalikult dokumendina, mida nimetatakse eetikakoodeksiks. Eetikakoo dek sil ei ole seaduse jõudu ning selle täitmata jätmisest ei tulene eksperimentaalpsühholoogile seadusest lähtuvaid karistusi. Ent eetikakoodeksi täitmist võivad jälgida uurija kolleegid – teised psühholoogid, ning selle nõuete rikkumise korral võib uurijat tabada selle psühholoogide kogukonna hukkamõist, millesse ta kuulub. Eetikakoodeksi näol on tegemist õiguse ja eetika piiril asetseva dokumendiga, mille toime uurija ja katseisiku vahekorra kujundamisel, nagu tegelik elu näitab, võib osutuda üsnagi tõhusaks. USA psühholoogide kutseühingu (APA, American Psychological Association) eetikakoodeks sätestab viis põhiprintsiipi katseisikute (või laiemalt, klientide) kohtlemisel. 135 Esimest neist nimetatakse hea tahte printsiibiks. See nõuab, et psühholoog mingilgi moel ei kahjustaks oma kliendi huvisid. Psühholoog peab lähtuma vajadusest vältida oma tegevuse kahju likku mõju teistele või äärmisel juhul püüdma seda hoida reageerida katse jooksul kogetavatele stiimulitele teatud kindlal viisil, mis lähtub soovist püstitatud hüpoteesi kas kinnitada või see ümber lükata. 135 Omaette küsimus on, kuidas tohib psühholoog katseid tehes käituda loomadega või kas loomkatsed kui sellised on üldse lubatud. Tundub, et siin on avalik arvamus tänapäeval isegi vähem üksmeelne kui küsimuses, kuidas peaks psühholoog kohtlema teisi inimesi. Loomakaitsjate arvates tuleks loomkatsed täiesti keelata, paljud uurijad aga juhivad tähelepanu sellele, kuidas niisugused katsed on suurendanud teadmisi ka inimorganismi toimimise kohta ning sel viisil aidanud kaasa inimese heaolu tõusule, näiteks võimaldades tõhusamalt ravida paljusid haigusi. 161
Page 1:
KAKSTEIST LOENGUT MUUSIKAPSÜHHOLOO
Page 4 and 5:
Raamatu kaanel on kasutatud reprodu
Page 7:
SISUKORD SAATEKS ..................
Page 10 and 11:
10 1. SAATEKS Helsingi Ülikoolis l
Page 12 and 13:
12 1. SISSEJUHATUS MUUSIKAPSÜHHOLO
Page 14 and 15:
Page 16 and 17:
Page 18 and 19:
Page 20 and 21:
Page 22 and 23:
Page 24 and 25:
Page 26 and 27:
26 2. HELILOOJA JA KUULAJA ERINEVAS
Page 28 and 29:
Page 30 and 31:
Page 32 and 33:
Page 34 and 35:
34 3 INIMESE MUUSIKALISED VÕIMED J
Page 36 and 37:
36 3. INIMESE MUUSIKALISED VÕIMED
Page 38 and 39:
Page 40 and 41:
Page 42 and 43:
Page 44 and 45:
Page 46 and 47:
Page 48 and 49:
48 4 MUUSIKA JA EMOTSIOONID Kultuur
Page 50 and 51:
50 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID on nii
Page 52 and 53:
52 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID emotsi
Page 54 and 55:
54 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID nautid
Page 56 and 57:
56 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID Muusik
Page 58 and 59:
58 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID kõrva
Page 60 and 61:
60 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID On lei
Page 62 and 63:
62 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID Viiman
Page 64 and 65:
64 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID osu ta
Page 66 and 67:
66 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA k
Page 68 and 69:
68 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA K
Page 70 and 71:
70 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA J
Page 72 and 73:
72 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA
Page 74 and 75:
74 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA K
Page 76 and 77:
76 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA t
Page 78 and 79:
78 6 MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON Se
Page 80 and 81:
80 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON 1
Page 82 and 83:
82 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON m
Page 84 and 85:
84 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON o
Page 86 and 87:
86 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON (
Page 88 and 89:
88 7. MÄLUST JA MUUSIKAST Tänapä
Page 90 and 91:
90 7. MÄLUST JA MUUSIKAST sisalduv
Page 92 and 93:
92 7. MÄLUST JA MUUSIKAST palju n
Page 94 and 95:
94 7. MÄLUST JA MUUSIKAST mälu. L
Page 96 and 97:
96 7. MÄLUST JA MUUSIKAST struk tu
Page 98 and 99:
98 8. HELIKÕRGUSE KOGNITIIVSED DIM
Page 100 and 101:
100 8. HELIKÕRGUSE KOGNITIIVSED DI
Page 102 and 103:
Page 104 and 105:
Page 106 and 107:
Page 108 and 109:
Page 110 and 111: 110 9. TÄMBRI KOGNITIIVSED DIMENSI
Page 120 and 121: 120 10 KEELE JA MUUSIKA VASTASMÕJU
Page 122 and 123: 122 10. KEELE JA MUUSIKA VASTASMÕJ
Page 138 and 139: 138 11 THEODOR ADORNO “SISSEJUHAT
Page 140 and 141: 140 11. THEODOR ADORNO “SISSEJUHA
Page 158 and 159: 158 12. EETIKAST JA UURIMISMEETODIT
Page 174 and 175: 174 LÕPETUSEKS: VEEL MUUSIKAST JA
Page 176 and 177: 176 LÕPETUSEKS: VEEL MUUSIKAST JA
Page 178 and 179: 178 SOOVITUSLIKKU KIRJANDUST Kui k
Page 180 and 181: 180 AINE- JA NIMEREGISTER ABBA 58 a
Page 182 and 183: 182 AINE- JA NIMEREGISTER 36-37, 38
Page 184 and 185: 184 AINE- JA NIMEREGISTER Kremer, G
Page 186 and 187: 186 AINE- JA NIMEREGISTER lühiajal
Page 188 and 189: 188 AINE- JA NIMEREGISTER Vt ka osa
Page 190: 190 AINE- JA NIMEREGISTER võnkumin
show all

Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

Delete template?

Save as template?