Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"
Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"
Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
160<br />
12. EETIKAST JA UURIMISMEETODITEST PSÜHHOLOOGIAS<br />
taanduda ainuüksi kahe indiviidi vahelisele ostu-müügi tehingule,<br />
peavad ka uurija ja katseisiku omavahelised suhted eksperi<br />
mentaalpsühholoogias olema reguleeritud esmajoones eetilistest<br />
ning alles siis rahalistest alustest lähtudes.<br />
Uurija ja uuritava vahelisi suhteid saab ühiskonnas korraldada<br />
vähemalt kahel eri moel. Kõigepealt tuleks nimetada<br />
õigus likku regulatsiooni, mis väljendub seadusandluse kaudu.<br />
Teata vasti on seaduste täitmine ühiskonnas kohustuslik ning<br />
nende täitmata jätmine karistatav. Ilmselt oleks liigne rõhutada,<br />
et psühholoogiliste katsete sooritamisel peab eksperimen<br />
taator välistama mis tahes ohud, mis võivad ähvardada<br />
katseisikute elu ja tervist. Näiteks kui oletada, et teadlane<br />
uurib, kuidas inimene tajub helitugevust, siis peab ta käituma<br />
ettevaatlikult helidega, mille tugevus ületab 110–120 dB, sest<br />
umbes sellest piirist alates võivad valjud helid hakata põhjustama<br />
kuulmiskahjustusi. Teisele isikule kehavigastuse tekitamine<br />
on aga kindlasti tegevus, mida saab kvalifitseerida kriminaalkuriteona.<br />
Teiseks, seadusega sätestatud reeglite kõrval on<br />
ühiskonnas palju eetikast lähtuvaid norme, mida pole kuskil<br />
täpselt fikseeritud, ent mida inimesed enamasti täidavad<br />
vaiki misi. Kui keegi pillab tänaval või trammis maha kinda või<br />
salli, juhivad kõrvalolijad sellele tihti kaotaja tähelepanu, ilma<br />
et neid selleks kohustaks mingisugunegi seadus või määrus.<br />
Selliste normide analoogina eksperimentaalpsühholoogias<br />
võiks osutada vaikimisi kehtivale kokkuleppele, et katseisikult<br />
ei nõuta eksperimendi käigus üle jõu käivaid pingutusi,<br />
näiteks katses osalemist liiga pika aja vältel või liiga keerukate<br />
ülesannete lahendamist katse käigus. 134 Eetiliste kaalutluste<br />
134 Eksperimentaalpsühholoogia ajaloost võib tuua näiteid selle kohta,<br />
kuidas vahel on katseisikuna kasutatud iseennast, sest teisiti oleksid<br />
hüpoteesi kontrollimiseks vajalikud katsed kujunenud liiga aja mahukaks<br />
või liiga keeruliseks. Samas tekitab selline olukord küsimuse,<br />
kui objektiivsed saavad niisugusel juhul olla tulemused, sest tõenäoliselt<br />
ei suuda hüpoteesi püstitaja ise päriselt vältida eelsoodumust