Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"

More documents

Recommendations

Info

$C:\Documents and Settings\Urve Lippus\My Documents\Toimetised ...$

54 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID nautida. Selline eeldus võib (kuid ei tarvitse) kehtida eeskätt Lääne professionaalses muusikakultuuris, mis briti muusikateadlase Nicholas Cooki (sünd 1950) tabava võrdluse kohaselt on kujunenud omalaadseks “muusikateoste muuseumiks”. 42 Teiste sõnadega, Lääne süvamuusikakultuuris suhtutakse muusi ka teosesse eelkõige kui pildisse kunstimuuseumis. Nagu kunsti muuseumit võib määratleda kui pildikogu, nii võib Lääne muusikakultuuri määratleda kui teoste kogu. Seetõttu muu tub tähtsaks pildi (muusikateose) loomise aeg, selle loomisel kasutatud kompositsioonitehnika jpt kunstiloome lõppprodukti – teost – iseloomustavad tunnused. Muusika asend Lääne omast erinevates kultuurides ei tarvitse aga üldse olla määratletud teosekeskse mudeli kaudu (ja mida aeg edasi, seda vähem on ta seda ka Lääne kultuuris eneses). Muusika peamine erinevus kujutavast kunstist on selle protsessuaalsus ehk lahtirullumine ajas. Mida suurema vabaduse saavutab kuulaja selle üle otsustamisel, kas ja millist muusikat ta ühel või teisel ajahetkel kuulata tahab, seda fragmentaarsemaks muutuvad tema muusika kuulamise harjumused. Üldiselt ei takista ju peaaegu mitte miski kuulajat omatahtsi otsustamast, millal ta lülitab raadio või heli plaadimängija sisse ja millal välja. Näib, et tänapäeva ühiskonnas muutub järjest olulisemaks muusika terapeutiline funktsioon. Muusikat kasutatakse üha enam ja enam lõõgastumiseks, et vabaneda psühholoogilistest pingetest, ja sellisel puhul näib teosele tuginev arusaam muusikast kaotavat küll igasuguse tähtsuse. Muidugi, küllap võib muusikateraapias lõõgastumiseks efektiivselt kasutada ka näiteks Mozarti 40. sümfoonia esimest osa, ent selle muusika sobivus pingete maandamiseks ei sõltu vist põrmugi sellest, kas teose loomisel on kasutatud sonaadivormi, ega sellest, millised asjaolud helilooja bio graafias seostuvad selle teose sünniga. Muusikaterapeudile oluliste muusika tunnuste hulka võiksid kuuluda hoopiski selle tämbri- 42 N. Cook, Music: A Very Short Introduction. Oxford, 2000.
4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID line ja faktuuriline iseloom või laadilised ja nendest tulenevad harmoonilised ja meloodilised iseärasused – see, mida kõnekeeles vahel tähistatakse ingliskeelse sõnaga sound. Ka rahvamuusikas ja populaarmuusikas jääb teose mõiste Lääne klassikalise süvamuusikaga võrreldes ontoloogiliselt palju kaugemale perifeeriasse, kui tal seal üldse mingit täht sust on. Mõelgem läänemeresoome vanema rahvalaulu (ehk regi laulu) peale, kus peamiseks muusika kulgemist määravaks teguriks on kaheksast silpnoodist koosnev värsirida. Vaevalt oskab regilaulu esitaja või eestlaulja (kes ühtlasi suurel määral toimib heliloojana, kuigi ta ei tarvitse olla viisi ega ka sõnu päri selt ise välja mõelnud) laulma hakates täpselt öelda, mit mest reast esitusele tulev laul saab koosnema. Selleks on impro visatoorne element niisugust tüüpi muusikas liiga tugev, mis kokkuvõttes näitab samuti, et regilaulu kirjeldamisel pole teose mõistega kuigi palju peale hakata. Midagi samalaadset võib täheldada ka näiteks džässmuusika puhul. Võib-olla oleks muusikateaduslikus diskursuses mõtet muu sika kirjeldamise mitmesaja aasta pikkuse traditsiooni kõrval Lääne kultuuris hakata rohkem uurima seda, kuidas inimesed muusikat väärtustavad: püüda otsida vastuseid küsimustele, miks üht või teist laadi muusika inimesele meeldib, kuidas on kuulatava muusika valik seotud inimese emotsionaalse seisundiga antud hetkel, kui palju ja mis asjaoludel inimene tänapäeva linnatsivilisatsiooni tingimustes muusikaga üldse kokku puutub, milline on muusika kuulamise mõju inimese teadvuses toimuvatele protsessidele jne. Põhiliselt tuleb “inimese” all siin silmas pidada kuulajat, sest paraku on tänapäeval valdav osa kokkupuuteid muusikaga passiivset laadi, ent selle kõrval ei maksa unustada ka neid, kes tegelevad muusikaga aktiivselt – lauljaid ja pillimängijaid, sealhulgas nii kutselisi kui ka harrastajaid, keda meie seas tegelikult polegi nii vähe. 55
Page 1:
KAKSTEIST LOENGUT MUUSIKAPSÜHHOLOO
Page 4 and 5: Raamatu kaanel on kasutatud reprodu
Page 7: SISUKORD SAATEKS ..................
Page 10 and 11: 10 1. SAATEKS Helsingi Ülikoolis l
Page 12 and 13: 12 1. SISSEJUHATUS MUUSIKAPSÜHHOLO
Page 26 and 27: 26 2. HELILOOJA JA KUULAJA ERINEVAS
Page 34 and 35: 34 3 INIMESE MUUSIKALISED VÕIMED J
Page 36 and 37: 36 3. INIMESE MUUSIKALISED VÕIMED
Page 48 and 49: 48 4 MUUSIKA JA EMOTSIOONID Kultuur
Page 50 and 51: 50 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID on nii
Page 52 and 53: 52 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID emotsi
Page 56 and 57: 56 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID Muusik
Page 58 and 59: 58 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID kõrva
Page 60 and 61: 60 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID On lei
Page 62 and 63: 62 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID Viiman
Page 64 and 65: 64 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID osu ta
Page 66 and 67: 66 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA k
Page 68 and 69: 68 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA K
Page 70 and 71: 70 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA J
Page 72 and 73: 72 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA
Page 74 and 75: 74 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA K
Page 76 and 77: 76 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA t
Page 78 and 79: 78 6 MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON Se
Page 80 and 81: 80 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON 1
Page 82 and 83: 82 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON m
Page 84 and 85: 84 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON o
Page 86 and 87: 86 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON (
Page 88 and 89: 88 7. MÄLUST JA MUUSIKAST Tänapä
Page 90 and 91: 90 7. MÄLUST JA MUUSIKAST sisalduv
Page 92 and 93: 92 7. MÄLUST JA MUUSIKAST palju n
Page 94 and 95: 94 7. MÄLUST JA MUUSIKAST mälu. L
Page 96 and 97: 96 7. MÄLUST JA MUUSIKAST struk tu
Page 98 and 99: 98 8. HELIKÕRGUSE KOGNITIIVSED DIM
Page 100 and 101: 100 8. HELIKÕRGUSE KOGNITIIVSED DI
Page 102 and 103: 102 8. HELIKÕRGUSE KOGNITIIVSED DI
Page 104 and 105:
104 8. HELIKÕRGUSE KOGNITIIVSED DI
Page 106 and 107:
Page 108 and 109:
Page 110 and 111:
110 9. TÄMBRI KOGNITIIVSED DIMENSI
Page 112 and 113:
Page 114 and 115:
Page 116 and 117:
Page 118 and 119:
Page 120 and 121:
120 10 KEELE JA MUUSIKA VASTASMÕJU
Page 122 and 123:
122 10. KEELE JA MUUSIKA VASTASMÕJ
Page 124 and 125:
Page 126 and 127:
Page 128 and 129:
Page 130 and 131:
Page 132 and 133:
Page 134 and 135:
Page 136 and 137:
Page 138 and 139:
138 11 THEODOR ADORNO “SISSEJUHAT
Page 140 and 141:
140 11. THEODOR ADORNO “SISSEJUHA
Page 142 and 143:
Page 144 and 145:
Page 146 and 147:
Page 148 and 149:
Page 150 and 151:
Page 152 and 153:
Page 154 and 155:
Page 156 and 157:
Page 158 and 159:
158 12. EETIKAST JA UURIMISMEETODIT
Page 160 and 161:
Page 162 and 163:
Page 164 and 165:
Page 166 and 167:
Page 168 and 169:
Page 170 and 171:
Page 172 and 173:
Page 174 and 175:
174 LÕPETUSEKS: VEEL MUUSIKAST JA
Page 176 and 177:
176 LÕPETUSEKS: VEEL MUUSIKAST JA
Page 178 and 179:
178 SOOVITUSLIKKU KIRJANDUST Kui k
Page 180 and 181:
180 AINE- JA NIMEREGISTER ABBA 58 a
Page 182 and 183:
182 AINE- JA NIMEREGISTER 36-37, 38
Page 184 and 185:
184 AINE- JA NIMEREGISTER Kremer, G
Page 186 and 187:
186 AINE- JA NIMEREGISTER lühiajal
Page 188 and 189:
188 AINE- JA NIMEREGISTER Vt ka osa
Page 190:
190 AINE- JA NIMEREGISTER võnkumin
show all

Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

Delete template?

Save as template?