Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"

More documents

Recommendations

Info

$C:\Documents and Settings\Urve Lippus\My Documents\Toimetised ...$

106 8. HELIKÕRGUSE KOGNITIIVSED DIMENSIOONID Muusikateadusliku traditsiooni järgi on tavaks teineteisest eristada helirida ja laadi, mis seisneb eeskätt selles, et laadi astmeid käsitatakse individuaalsete ja üksteisest diferentseerituna ning helireas nähakse vaid laadi materiaalset kandjat. Selle teooria järgi täidab iga aste laadis talle eriomast funktsiooni, mida väljendavad astmetele omistatud nimetused. Mažoorse laadi puhul, mis tugineb helireale do-re-mifa-sol-la-si, on astmete on järgmised: I – toonika, II – ülemine juht toon, III – ülemine mediant, IV – subdominant, V – dominant, VI – alumine mediant ning VII – alumine juhttoon. Laadi astmete funktsioonid tulenevad tonaalse muusika seadus pärasustest, mille seast peamiseks on paljude teoreetikute arvates V ja I astme järgnevus ehk siis dominandi lahenemine toonikasse. Muusikapsühholooge on sellega seoses huvitanud küsimus, kas laadi astmed on inimese teadvuses kuidagi hierarhiliselt korrastatud, ja kui on, siis kui mitu taset on selles hierarhias. Carol Krumhansli katsed, 96 mille käigus mõõdeti laadi astmete seostatust teineteisega kuulaja teadvuses, näitavad, et loomuliku mažoori puhul jagunevad selle elemendid kolme hierarhilise taseme vahel. Kõige tähtsamaks nendest on toonika. Tähtsuselt järgmised helid on toonika kolmkõla kaks ülejäänud heli, nimelt III ja V aste ehk ülemine mediant ja dominant, ning viimasel (kolmandal) tasemel asuvad kõik muud helid ehk II, IV, VI ja VII aste (ülemine juhttoon, subdominant, alumine mediant ja alumine juhttoon). Kui dia toonilisele helireale oktavi piirides lisada veel ka nn altereeri tud helid (mis do-mažoori puhul vastaksid klaviatuuri musta dele klahvidele), siis Krumhansli katsete järgi paikneksid need hierarhia viimasel, neljandal tasemel. Selline laadi astmete hierarhia on ilmselt üsnagi kultuurispetsiifiline nähtus, mis iseloomustab eeskätt Lääne tonaalses muusikas välja kujunenud helidevahelisi seaduspärasusi. 96 Vt C. L. Krumhansl, Cognitive Foundations of Musical Pitch. New York, 1990.
8. HELIKÕRGUSE KOGNITIIVSED DIMENSIOONID (Hu vi tav on seejuures, et Krumhansli hierarhias ei järgne toonika helile mitte dominant- ja subdominanthelid, nagu harmoonia teooriat veidigi tundev lugeja võiks oletada, vaid hoopiski too nika kolmkõla teised komponendid, mis näib viitavat sellele, kui läbipõimunud on Lääne muusikas omavahel muusika fak tuuri horisontaalsed ja vertikaalsed aspektid.) Kui võrrelda Krumhansli hierarhiat näiteks eesti (või laiemalt lääne mere soome) regilauludes kasutatavates heliridades valitsevate suhe tega, siis avaneb meile mõnevõrra teistsugune pilt. Eriti vane mates regiviisides võib helirida koosneda vaid kolmest-neljast noodist (nt sol-la-si), mis erinevalt dia toonilisest helireast oktavit tervikuna täita ei suuda. Nagu etno musikoloogide uuri mistöö näitab, ei saa sel juhul rääkida mitte kolme- või nelja tasandilisest hierarhiast: helireas eristub teiste seast vaid üks, keskse funktsiooniga heli, mida nimetatakse tugi heliks. Tugi heli funktsioneerib sellistes viisides põhi mõtteliselt sama moodi nagu toonika tonaalses muusikas, ent tervikuna on funkt sionaalsed suhted regiviisi helirea puhul nõrgemini välja arendatud kui tonaalses muusikas. Kui peatüki lõpuks naasta meloodia mõiste juurde, millega me helikõrguse käsitlemist alustasime, siis oleks üsna mitme muusikapsühholoogia seisukohalt olulise seiga iseloomusta miseks sobiv visandlikult analüüsida tuntud meloodiat “O terra, addio” Giuseppe Verdi (1813–1901) ooperi “Aida” IV vaatuse 2. pildist (Aida ja Radamese duett). See me loodia (vt joonist 8.2) algab tõusva suure septimiga, mis muu sika praktikas on üpris haruldane nähtus, ning seda mitmel põhjusel. Kõigepealt, sidu suse huvides ei tohiks meloodia sisaldada liiga suuri intervalle (mille hulka suur septim Joonis 8.2. Lõpustseeni meloodia Giuseppe Verdi ooperist “Aida”. 107
Page 1:
KAKSTEIST LOENGUT MUUSIKAPSÜHHOLOO
Page 4 and 5:
Raamatu kaanel on kasutatud reprodu
Page 7:
SISUKORD SAATEKS ..................
Page 10 and 11:
10 1. SAATEKS Helsingi Ülikoolis l
Page 12 and 13:
12 1. SISSEJUHATUS MUUSIKAPSÜHHOLO
Page 14 and 15:
Page 16 and 17:
Page 18 and 19:
Page 20 and 21:
Page 22 and 23:
Page 24 and 25:
Page 26 and 27:
26 2. HELILOOJA JA KUULAJA ERINEVAS
Page 28 and 29:
Page 30 and 31:
Page 32 and 33:
Page 34 and 35:
34 3 INIMESE MUUSIKALISED VÕIMED J
Page 36 and 37:
36 3. INIMESE MUUSIKALISED VÕIMED
Page 38 and 39:
Page 40 and 41:
Page 42 and 43:
Page 44 and 45:
Page 46 and 47:
Page 48 and 49:
48 4 MUUSIKA JA EMOTSIOONID Kultuur
Page 50 and 51:
50 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID on nii
Page 52 and 53:
52 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID emotsi
Page 54 and 55:
54 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID nautid
Page 56 and 57: 56 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID Muusik
Page 58 and 59: 58 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID kõrva
Page 60 and 61: 60 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID On lei
Page 62 and 63: 62 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID Viiman
Page 64 and 65: 64 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID osu ta
Page 66 and 67: 66 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA k
Page 68 and 69: 68 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA K
Page 70 and 71: 70 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA J
Page 72 and 73: 72 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA
Page 74 and 75: 74 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA K
Page 76 and 77: 76 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA t
Page 78 and 79: 78 6 MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON Se
Page 80 and 81: 80 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON 1
Page 82 and 83: 82 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON m
Page 84 and 85: 84 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON o
Page 86 and 87: 86 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON (
Page 88 and 89: 88 7. MÄLUST JA MUUSIKAST Tänapä
Page 90 and 91: 90 7. MÄLUST JA MUUSIKAST sisalduv
Page 92 and 93: 92 7. MÄLUST JA MUUSIKAST palju n
Page 94 and 95: 94 7. MÄLUST JA MUUSIKAST mälu. L
Page 96 and 97: 96 7. MÄLUST JA MUUSIKAST struk tu
Page 98 and 99: 98 8. HELIKÕRGUSE KOGNITIIVSED DIM
Page 100 and 101: 100 8. HELIKÕRGUSE KOGNITIIVSED DI
Page 110 and 111: 110 9. TÄMBRI KOGNITIIVSED DIMENSI
Page 120 and 121: 120 10 KEELE JA MUUSIKA VASTASMÕJU
Page 122 and 123: 122 10. KEELE JA MUUSIKA VASTASMÕJ
Page 138 and 139: 138 11 THEODOR ADORNO “SISSEJUHAT
Page 140 and 141: 140 11. THEODOR ADORNO “SISSEJUHA
Page 156 and 157:
156 11. THEODOR ADORNO “SISSEJUHA
Page 158 and 159:
158 12. EETIKAST JA UURIMISMEETODIT
Page 160 and 161:
Page 162 and 163:
Page 164 and 165:
Page 166 and 167:
Page 168 and 169:
Page 170 and 171:
Page 172 and 173:
Page 174 and 175:
174 LÕPETUSEKS: VEEL MUUSIKAST JA
Page 176 and 177:
176 LÕPETUSEKS: VEEL MUUSIKAST JA
Page 178 and 179:
178 SOOVITUSLIKKU KIRJANDUST Kui k
Page 180 and 181:
180 AINE- JA NIMEREGISTER ABBA 58 a
Page 182 and 183:
182 AINE- JA NIMEREGISTER 36-37, 38
Page 184 and 185:
184 AINE- JA NIMEREGISTER Kremer, G
Page 186 and 187:
186 AINE- JA NIMEREGISTER lühiajal
Page 188 and 189:
188 AINE- JA NIMEREGISTER Vt ka osa
Page 190:
190 AINE- JA NIMEREGISTER võnkumin
show all

Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

Delete template?

Save as template?