Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"

More documents

Recommendations

Info

$C:\Documents and Settings\Urve Lippus\My Documents\Toimetised ...$

12 1. SISSEJUHATUS MUUSIKAPSÜHHOLOOGIASSE giale oluline püüda end siduda vastavate üleeuroopaliste ja ka ülemaailmsete struktuuridega. Euroopa muusikapsühholoogide ühing ESCOM (European Society for the Cognitive Scien ces of Music, Euroopa Kognitiivsete Muusikateaduste Ühing) on asutatud 1991. aastal. ESCOM-i korraldusel toimub iga kolme aasta tagant rahvus vaheline muusikapsühholoogia konverents (eelviimane, järjekorras viies leidis aset 2003. aastal Saksamaal Hannoveris). Koostöös muude riikide (nt USA, Jaapani ja Lõuna-Korea) muusika psühho loogide ühin gutega on juba 1989. aastast alates (st enne ESCOM-i loomist) käivitunud teine rahvusvaheliste muusika psühholoogia konverentside sari ICMPC (International Conferences of Music Perception and Cognition, Rahvusvahelised muusika taju ja tunnetuse alased konverentsid), mille eelviimane, kaheksas konverents toimus 2004. aastal USA-s Chicago eeslinnas Evanstonis (Northwestern University’s). Kui ESCOM-i konve rents ja ICMPC juhtuvad langema ühele ja samale aastale, siis nad tavaliselt ühendatakse: nii juhtus see 1994. aastal Belgias Liège’is, 2000. aastal Inglismaal Keele’i ülikoolis ning viimane kord 2006. aastal Itaalias Bologna ülikoolis toimunud konverentsi puhul. Muusikapsühholoogiale spetsialiseerunud ajakirjadest tu leks nimetada eelkõige kahte. ESCOM-i häälekandja Musicae Scientiae ilmub alates 1997. aastast ning avaldab artikleid kol mes suure mas euroopa keeles (inglise, saksa ja prantsuse; sisu kokkuvõtted tõlgitakse ka itaalia ja hispaania keelde) – kuigi lõviosa nendest ilmub inglise keeles, millest on saanud tänapäeva teaduse lingua franca, rahvusülene suhtluskeel. Teine oluline aja kiri on 1983. aastast alates USA-s ilmuv Music Perception, mille asutajaks ja kaua aegseks peatoimetajaks oli üks tänapäeva muusika psühho loogia võtmekujusid, UCLA (University of California at Los Angeles) professor Diana Deutsch. Kui seda 1980. aastast pärinevat muusikapsühholoogia defi - nit siooni kõrvutada tänapäevaste ettekujutustega teadus haru
1. SISSEJUHATUS MUUSIKAPSÜHHOLOOGIASSE ole musest, siis võib-olla kõige suurem erinevus seisneb selles, et muu sika psühholoogiat ei püüta enam suruda kitsalt psühho - loogia teadusele omaste uurimismeetodite paradig masse, vaid teda nähakse laiemalt kui inimese ja muusika vastas tikuse suhte uurimist. Ka ei tarvitse tänapäeva muusika psühholoogia keskmeks olla inimese käitumine – Spenderi definitsioon lähtub ilmselt omal ajal psühholoogiateaduses popu laarsest biheivioristlikust tradit sioonist –, vaid pigem inim tunnetusega seotud küsimused. Tuleks pöörata tähele panu sellelegi, et Euroopa muusika psühho loogide ühingu ESCOM nimetuses tegelikult sõna psühholoogia puudub, seda asendab sõnaühend cognitive sciences of music (kogni tiivsed muusikateadused), mis näitab, et nende teaduste raames saadavaid tulemusi ei tarvitseta enam tingimata asetada psühho loogia konteksti. Rõhk sõnas muusikapsühholoogia võib seega aja jooksul olla liikunud liitsõna teiselt komponendilt esi mesele ning saadud tulemuste analüüsimisel võidakse psühho loogiale eelistada hoopis muusikateaduse või mõne selle naaber teaduse konteksti. Kui muusikapsühholoogia teke iseseisva teadusvaldkonnana paigu tada alles 20. sajandi teise poolde, nagu me äsja tegime, siis on selge, et rääkida sidusast muusikapsühholoogia ajaloost, nii nagu räägitakse Euroopa kirjanduse või muusika ajaloost vähe malt antiikajast peale, ei ole võimalik. See ei tähenda aga sugugi, nagu poleks enne 20. sajandi teist poolt üldse muusikapsühho loogia seisukohast olulist teaduslikku uurimistööd tehtud. Lääne kultuuri piirides püsides tuleks siin ilmselt meenutada Aristotelest (384–322 e Kr), kelle teostest on psühholoogia ja kunsti seisu kohalt tähtsad kaks: “Hingest” ja “Luulekunstist” 2 . Neist lähtudes peaks enesele teadvustama eelkõige kaht mõistet, mis on jäänud aktuaalseks tänapäevani ning mis seostuvad muusika või ka laie malt, üldse kunsti otstarbe 2 Eesti k-s: Aristoteles, Luulekunstist (Poeetika). Tlk J. Unt. Tallinn, 2003. 13
Page 1: KAKSTEIST LOENGUT MUUSIKAPSÜHHOLOO
Page 4 and 5: Raamatu kaanel on kasutatud reprodu
Page 7: SISUKORD SAATEKS ..................
Page 10 and 11: 10 1. SAATEKS Helsingi Ülikoolis l
Page 14 and 15: 14 1. SISSEJUHATUS MUUSIKAPSÜHHOLO
Page 26 and 27: 26 2. HELILOOJA JA KUULAJA ERINEVAS
Page 34 and 35: 34 3 INIMESE MUUSIKALISED VÕIMED J
Page 36 and 37: 36 3. INIMESE MUUSIKALISED VÕIMED
Page 48 and 49: 48 4 MUUSIKA JA EMOTSIOONID Kultuur
Page 50 and 51: 50 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID on nii
Page 52 and 53: 52 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID emotsi
Page 54 and 55: 54 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID nautid
Page 56 and 57: 56 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID Muusik
Page 58 and 59: 58 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID kõrva
Page 60 and 61: 60 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID On lei
Page 62 and 63:
62 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID Viiman
Page 64 and 65:
64 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID osu ta
Page 66 and 67:
66 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA k
Page 68 and 69:
68 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA K
Page 70 and 71:
70 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA J
Page 72 and 73:
72 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA
Page 74 and 75:
74 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA K
Page 76 and 77:
76 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA t
Page 78 and 79:
78 6 MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON Se
Page 80 and 81:
80 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON 1
Page 82 and 83:
82 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON m
Page 84 and 85:
84 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON o
Page 86 and 87:
86 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON (
Page 88 and 89:
88 7. MÄLUST JA MUUSIKAST Tänapä
Page 90 and 91:
90 7. MÄLUST JA MUUSIKAST sisalduv
Page 92 and 93:
92 7. MÄLUST JA MUUSIKAST palju n
Page 94 and 95:
94 7. MÄLUST JA MUUSIKAST mälu. L
Page 96 and 97:
96 7. MÄLUST JA MUUSIKAST struk tu
Page 98 and 99:
98 8. HELIKÕRGUSE KOGNITIIVSED DIM
Page 100 and 101:
100 8. HELIKÕRGUSE KOGNITIIVSED DI
Page 102 and 103:
Page 104 and 105:
Page 106 and 107:
Page 108 and 109:
Page 110 and 111:
110 9. TÄMBRI KOGNITIIVSED DIMENSI
Page 112 and 113:
Page 114 and 115:
Page 116 and 117:
Page 118 and 119:
Page 120 and 121:
120 10 KEELE JA MUUSIKA VASTASMÕJU
Page 122 and 123:
122 10. KEELE JA MUUSIKA VASTASMÕJ
Page 124 and 125:
Page 126 and 127:
Page 128 and 129:
Page 130 and 131:
Page 132 and 133:
Page 134 and 135:
Page 136 and 137:
Page 138 and 139:
138 11 THEODOR ADORNO “SISSEJUHAT
Page 140 and 141:
140 11. THEODOR ADORNO “SISSEJUHA
Page 142 and 143:
Page 144 and 145:
Page 146 and 147:
Page 148 and 149:
Page 150 and 151:
Page 152 and 153:
Page 154 and 155:
Page 156 and 157:
Page 158 and 159:
158 12. EETIKAST JA UURIMISMEETODIT
Page 160 and 161:
Page 162 and 163:
Page 164 and 165:
Page 166 and 167:
Page 168 and 169:
Page 170 and 171:
Page 172 and 173:
Page 174 and 175:
174 LÕPETUSEKS: VEEL MUUSIKAST JA
Page 176 and 177:
176 LÕPETUSEKS: VEEL MUUSIKAST JA
Page 178 and 179:
178 SOOVITUSLIKKU KIRJANDUST Kui k
Page 180 and 181:
180 AINE- JA NIMEREGISTER ABBA 58 a
Page 182 and 183:
182 AINE- JA NIMEREGISTER 36-37, 38
Page 184 and 185:
184 AINE- JA NIMEREGISTER Kremer, G
Page 186 and 187:
186 AINE- JA NIMEREGISTER lühiajal
Page 188 and 189:
188 AINE- JA NIMEREGISTER Vt ka osa
Page 190:
190 AINE- JA NIMEREGISTER võnkumin
show all

Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"

Create successful ePaper yourself

Delete template?

Save as template?