Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"

More documents

Recommendations

Info

$C:\Documents and Settings\Urve Lippus\My Documents\Toimetised ...$

104 8. HELIKÕRGUSE KOGNITIIVSED DIMENSIOONID heli oktavi sisse mahtunud 12 kromaatilisest astmest olema häälestatud teisiti kui kvindiringi mööda liikumine seda eeldaks. Põhimõtteliselt tugineb Pythagorase häälestus kahele ülemhelide reast pärit puhtale intervallile: oktavile ja kvindile. Samal ajal on mitmete teiste oluliste intervallide suurused Pytha gorase häälestuse järgi puhastest intervallidest erinevad. Näiteks suure tertsi koostishelide sagedused peaksid ülemhelide reas suhtuma teineteisesse kui 4:5, Pythagorase häälestuses aga suhtuvad kui 64:81, mis muudab Pythagorase tertsi puhta tertsiga võrreldes pisut laiemaks. Erinevalt Pythagorase häälestusest kaotab puhta häälestuse korral helirea üles ehitamise printsiip (kvindiring) oma tähenduse ning eesmärgiks seatakse hoopiski helirea astmete vahel tekkivate intervallide puhtus ehk nende vastavus ülemhelide rea koosseisus sisalduvate intervallide suurusele. Puhta häälestuse järgi koostatud diatoonilises helireas do-re-mi-fa-sol-la-si püütakse saavutada, et kõik selle helirea põhitooni (do) ja teiste helirea elementide vahelised inter vallid oleksid pärit ülemhelide rea algusest ning neid iseloomustaksid koostishelide vahelised lihtsad sagedussuhted. Näiteks do ja re vahe line suur sekund puhtas häälestuses vastab suhtele 9:8, do ja mi vaheline suur terts suhtele 5:4, do ja sol-i vaheline puhas kvint suhtele 3:2 jne (alumise ja ülemise do suhe teine teisega on loomulikult 1:2). Nii Pythagorase kui ka puhta häälestuse peamiseks puuduseks muusikapraktika seisukohast on võimatus kasutada paljude võtmemärkidega helistikke, mis nende häälestuste korral kõlaksid väga ebapuhtalt. Tonaalse muusika arengu üheks tee tähiseks Lääne muusikas on Johann Sebastian Bachi kaheosaline prelüüde ja fuugasid sisaldav tsükkel “Hästitempereeri tud klaviir”, kus kõiki kromaatilisest helireast lähtuvaid helistikke – kahtteist mažoori ja kahtteist minoori – kasutatakse võrdväärselt. Seetõttu on muusikaajaloos tavaks kolman dat eespool nimetatud häälestussüsteemi, võrd tempereeri tud häälestust, seostada “Hästitempereeritud klaviiri”
8. HELIKÕRGUSE KOGNITIIVSED DIMENSIOONID loomisega (kuigi ka see seos võib olla rohkem loogilist või süm boolset ja mitte niivõrd ajaloolist laadi). Kui Pythagorase häälestus lähtus kvindiringist ja puhta häälestuse eesmärk oli moodustada helirea astmete vahel ülemhelide reale vastavaid puhtaid intervalle, siis võrdtempereeritud häälestus tugineb vajadusele kasutada kõiki helisüsteemis võimalikke helistikke ühistel alustel. Selleks jagatakse oktav kaheteistkümneks osaks nii, et kõigi naaberhelide vahelised intervallid kromaatilises heli reas – pooltoonid ehk väikesed sekundid – oleksid täpselt ühesuurused. Niisuguse protseduuri tulemusel tekkivas hääles tuses on kõik intervallid peale oktavi puhaste inter vallidega võrreldes pisut teistsuguse suurusega, ent selle kõrval on tagatud võimalus vabalt kasutada kõiki võimalikke helistikke. Paljud meloodiliste intervallide mõõtmise tulemused muusika esitustes on näidanud, et häälestuse etalonina paistavad interpreedid tänapäeval kasutavat võrdtempereeritud häälestust. Seda isegi siis, kui tegu on sooloesitusega nn vaba hääles tusega pillidel (nt viiulil), mis peaks häälestussüsteemi valikul jätma täiesti vabad käed, kuna puudub tarvidus into neerimise käigus arvestada part neri instrumendiga (kui viiuli esitust saadab klaver, on viimane tavaliselt võrdtempereeritult häälestatud, mis viitab vajadusele kasutada sama häälestussüsteemi ka viiuli intonatsioonil). Siin tuleks veel kord meenutada, et üksikud meloodilised inter vallid vastavad harva mõne teoreetilise häälestussüsteemi poolt ette nähtud suurustele, mistõttu intonatsiooni puhtuse küsi mus muusikas on tegelikult märksa keerukam ega taandu pelgalt lauldavate või mängitavate intervallide võrdlusele häälestuse poolt ette kirjutatud intervallidega. Vaidlustel ühe või teise häälestussüsteemi paremuse üle on seega mõtet vaid ajaloolisest või muusikateoreetilisest seisukohast, sest tegelik intonatsioon muusika esitamisel kujuneb välja interpreedi intuit sioonist lähtudes ning, nagu öeldud, ei vasta see kunagi päris täpselt ühelegi teoreetilisele häälestussüsteemile. 105
Page 1:
KAKSTEIST LOENGUT MUUSIKAPSÜHHOLOO
Page 4 and 5:
Raamatu kaanel on kasutatud reprodu
Page 7:
SISUKORD SAATEKS ..................
Page 10 and 11:
10 1. SAATEKS Helsingi Ülikoolis l
Page 12 and 13:
12 1. SISSEJUHATUS MUUSIKAPSÜHHOLO
Page 14 and 15:
Page 16 and 17:
Page 18 and 19:
Page 20 and 21:
Page 22 and 23:
Page 24 and 25:
Page 26 and 27:
26 2. HELILOOJA JA KUULAJA ERINEVAS
Page 28 and 29:
Page 30 and 31:
Page 32 and 33:
Page 34 and 35:
34 3 INIMESE MUUSIKALISED VÕIMED J
Page 36 and 37:
36 3. INIMESE MUUSIKALISED VÕIMED
Page 38 and 39:
Page 40 and 41:
Page 42 and 43:
Page 44 and 45:
Page 46 and 47:
Page 48 and 49:
48 4 MUUSIKA JA EMOTSIOONID Kultuur
Page 50 and 51:
50 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID on nii
Page 52 and 53:
52 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID emotsi
Page 54 and 55: 54 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID nautid
Page 56 and 57: 56 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID Muusik
Page 58 and 59: 58 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID kõrva
Page 60 and 61: 60 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID On lei
Page 62 and 63: 62 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID Viiman
Page 64 and 65: 64 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID osu ta
Page 66 and 67: 66 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA k
Page 68 and 69: 68 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA K
Page 70 and 71: 70 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA J
Page 72 and 73: 72 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA
Page 74 and 75: 74 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA K
Page 76 and 77: 76 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA t
Page 78 and 79: 78 6 MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON Se
Page 80 and 81: 80 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON 1
Page 82 and 83: 82 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON m
Page 84 and 85: 84 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON o
Page 86 and 87: 86 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON (
Page 88 and 89: 88 7. MÄLUST JA MUUSIKAST Tänapä
Page 90 and 91: 90 7. MÄLUST JA MUUSIKAST sisalduv
Page 92 and 93: 92 7. MÄLUST JA MUUSIKAST palju n
Page 94 and 95: 94 7. MÄLUST JA MUUSIKAST mälu. L
Page 96 and 97: 96 7. MÄLUST JA MUUSIKAST struk tu
Page 98 and 99: 98 8. HELIKÕRGUSE KOGNITIIVSED DIM
Page 100 and 101: 100 8. HELIKÕRGUSE KOGNITIIVSED DI
Page 110 and 111: 110 9. TÄMBRI KOGNITIIVSED DIMENSI
Page 120 and 121: 120 10 KEELE JA MUUSIKA VASTASMÕJU
Page 122 and 123: 122 10. KEELE JA MUUSIKA VASTASMÕJ
Page 138 and 139: 138 11 THEODOR ADORNO “SISSEJUHAT
Page 140 and 141: 140 11. THEODOR ADORNO “SISSEJUHA
Page 154 and 155:
154 11. THEODOR ADORNO “SISSEJUHA
Page 156 and 157:
156 11. THEODOR ADORNO “SISSEJUHA
Page 158 and 159:
158 12. EETIKAST JA UURIMISMEETODIT
Page 160 and 161:
Page 162 and 163:
Page 164 and 165:
Page 166 and 167:
Page 168 and 169:
Page 170 and 171:
Page 172 and 173:
Page 174 and 175:
174 LÕPETUSEKS: VEEL MUUSIKAST JA
Page 176 and 177:
176 LÕPETUSEKS: VEEL MUUSIKAST JA
Page 178 and 179:
178 SOOVITUSLIKKU KIRJANDUST Kui k
Page 180 and 181:
180 AINE- JA NIMEREGISTER ABBA 58 a
Page 182 and 183:
182 AINE- JA NIMEREGISTER 36-37, 38
Page 184 and 185:
184 AINE- JA NIMEREGISTER Kremer, G
Page 186 and 187:
186 AINE- JA NIMEREGISTER lühiajal
Page 188 and 189:
188 AINE- JA NIMEREGISTER Vt ka osa
Page 190:
190 AINE- JA NIMEREGISTER võnkumin
show all

Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

Delete template?

Save as template?