Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"
Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"
Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
12. EETIKAST JA UURIMISMEETODITEST PSÜHHOLOOGIAS<br />
kõrval tuleb siin arvesse võtta sedagi, et väsinud või kimbatuses<br />
katseisik ei pruugi katses esitatud stiimulitele reageerida<br />
piisava järjekindlusega ning see võib muuta küsitavaks katsetule<br />
muste väärtuse.<br />
Uurija ja katseisiku vahelisi suhteid reguleerivaid vaikimisi<br />
täidetavaid käitumisnorme võib püüda fikseerida kirjalikult<br />
dokumendina, mida nimetatakse eetikakoodeksiks. Eetikakoo<br />
dek sil ei ole seaduse jõudu ning selle täitmata jätmisest ei<br />
tulene eksperimentaalpsühholoogile seadusest lähtuvaid karistusi.<br />
Ent eetikakoodeksi täitmist võivad jälgida uurija kolleegid –<br />
teised psühholoogid, ning selle nõuete rikkumise korral võib<br />
uurijat tabada selle psühholoogide kogukonna hukkamõist,<br />
millesse ta kuulub. Eetikakoodeksi näol on tegemist õiguse ja<br />
eetika piiril asetseva dokumendiga, mille toime uurija ja katseisiku<br />
vahekorra kujundamisel, nagu tegelik elu näitab, võib osutuda<br />
üsnagi tõhusaks.<br />
USA psühholoogide kutseühingu (APA, American Psychological<br />
Association) eetikakoodeks sätestab viis põhiprintsiipi<br />
katseisikute (või laiemalt, klientide) kohtlemisel. 135 Esimest<br />
neist nimetatakse hea tahte printsiibiks. See nõuab, et<br />
psühholoog mingilgi moel ei kahjustaks oma kliendi huvisid.<br />
Psühholoog peab lähtuma vajadusest vältida oma tegevuse<br />
kahju likku mõju teistele või äärmisel juhul püüdma seda hoida<br />
reageerida katse jooksul kogetavatele stiimulitele teatud kindlal viisil,<br />
mis lähtub soovist püstitatud hüpoteesi kas kinnitada või see ümber<br />
lükata.<br />
135 Omaette küsimus on, kuidas tohib psühholoog katseid tehes käituda<br />
loomadega või kas loomkatsed kui sellised on üldse lubatud. Tundub,<br />
et siin on avalik arvamus tänapäeval isegi vähem üksmeelne kui<br />
küsimuses, kuidas peaks psühholoog kohtlema teisi inimesi. Loomakaitsjate<br />
arvates tuleks loomkatsed täiesti keelata, paljud uurijad aga<br />
juhivad tähelepanu sellele, kuidas niisugused katsed on suurendanud<br />
teadmisi ka inimorganismi toimimise kohta ning sel viisil aidanud<br />
kaasa inimese heaolu tõusule, näiteks võimaldades tõhusamalt ravida<br />
paljusid haigusi.<br />
161