Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"

More documents

Recommendations

Info

$C:\Documents and Settings\Urve Lippus\My Documents\Toimetised ...$

28 2. HELILOOJA JA KUULAJA ERINEVAST SUHTEST MUUSIKATEOSESSE küll sarnastest intervallidest, kuid mille rütmika ja helide konkreetne kõrguslik paiknemine mitte milleski omavahel kokku ei lange…” 20 Kuid ühe teise artikli andmetel näib see, mille võima likkuses Rein Laul kahtleb, vähemalt osaliselt kinnitust leidvat. USA-s Cornelli ülikoolis töötav Carol Krumhansl oma kolleegi dega on meid huvitavad küsimused sõnastanud järgmiselt. Esiteks, kas kuulaja on võimeline teadvustama seost seeria põhikuju ja selle modifikatsioonide – inversiooni, vähikäigu ja vähikäigus inversiooni vahel? Teiseks, kas kuulaja suudab ja tahab vältida teose jooksul paratamatult tekkida võivaid to naalseid seoseid, laadilisi tõmbe- ja tõukejõude? Nagu tihti sellistel puhkudel, on ka neile küsimustele saadud vastused kuulajati väga erinevad. 21 Katsetest osa võtnud inimeste hulgas võis laias laastus eristada kaht rühma. Esimese puhul, kuhu kuulusid põhiliselt – kuid mitte eranditult – akadeemilise muusikaharidusega inimesed, on vastus mõlemale autorite formuleeritud küsimusele üldjoontes jaatav. Osutub, et üks osa kuulajatest teadvustab enesele selgelt dodekafoonilise muusika põhiprintsiibi, milleks on kaheteistkümne heli abso luutne omavaheline võrdsus, nii et funktsionaalsed laadilised seosed 20 Р. Лаул, О творческом методе А. Шенберга. Rmt-s: Вопросы теории и эстетики музыки. Вып. 9. Leningrad, 1969, lk 41–70. Mujal on Laul väitnud, et “dodekafoonilise struktuuri varjatus annab Schön bergile võimaluse kuulaja tähelepanu täielikult isoleerida muusika teoses peidus olevast loominguprotsessi tehnoloogilisest küljest … Selle tagajärjel on kuulaja tähelepanu koondatud ainuüksi muusika emotsionaalsele küljele”. Vt Р. Лаул, Стиль и композиционная тех ника А. Шенберга. Автореферат диссертации на соискание ученой степени кандидата искусствоведения. Leningrad, 1971, lk 10–11. 21 Kui võrrelda teineteisega kaht inimrühma – heliloojaid ja kuulajaid, siis (peale hulgalise disproportsiooni muidugi) erineb teine rühm esimesest eelkõige suurema heterogeensuse poolest. “Keskmine” kuulaja on samavõrra abstraktsioon, kui seda on “keskmine” amee rik lane, rootslane või eestlane.
2. HELILOOJA JA KUULAJA ERINEVAST SUHTEST MUUSIKATEOSESSE ei tohiks siin enam mingisugust tähtsust evida. Teise rühma uuringualuste puhul leidis kinnitust Rein Laulu kirjel datud suhe muusikalisse materjali. Nad kuulasid ka dodeka foonilist muusikat tonaalse muusika traditsioonist lähtudes ja nende puhul olid vastused nimetatud küsimustele järelikult eitavad. 22 Analüüsimata siin lähemalt põhjusi, miks Rein Laulu ning Carol Krumhansli ja ta kaasautorite järeldused lahknevad, osutame vaid, et Laulu arvates muudab helilooja – kas teadlikult või mitte, see on iseküsimus – dodekafoonilist teost kirjutades tihti kuulaja ülesande seeriat ära tunda lihtsamaks, andes viimasele mingid temaatilised tunnusjooned, mis võivad väljen - duda näiteks faktuuris või seeria intervallikas 23 (vrd seits mest meloodilisest puhtast kvindist koosnevat meloodiat Alban Bergi Viiulikontserdi alguses). Seoses dodekafoonilise muusika retseptsiooniga pakub huvi tõsiasi, et see kompositsioonitehnika on teatud perioodil (ja seal juures mitte “suure terrori”, vaid “suure sula” ajal) pälvi nud Nõukogude Liidu juhtideoloogide ülimalt raevuka hukka mõistu. Ei ole päris selge, kas niisuguse patoloogilise iseloomuga reaktsiooni kaksteisttoontehnika suhtes on tinginud selle muusika enese omadused (sest teataval määral mõistuspärane ning muusika akustilistest eeldustest irduv see tehnika ju tõepoolest on), Schönbergi pisut upsakad mõtteavaldused saksa muusika prioriteedi kohta maailmas või siis omaaegse Nõukogude Liidu kommunistliku partei peasekretäri Nikita Hruštšovi isiklik vastumeelsus, mis väljendub 8. märtsil 1963. aastal tehtud järgmises avalduses: “Mõned noored heliloojad arvavad, et meloodial pole enam eluõigust, ning et kogu senise muusikatraditsiooni peaks välja tõrjuma dodekafooniline muusika. Tavaline inimene ei saa aru, mida see sõna tähendab, 22 C. L. Krumhansl, G. J. Sandell, D. C. Sergeant, The perception of tone hierarchies and mirror forms in twelve-tone serial music. Music Perception 1987, nr 5, 31–78. 23 Р. Лаул, Стиль и композиционная техника А. Шенберга, lk 11. 29
Page 1: KAKSTEIST LOENGUT MUUSIKAPSÜHHOLOO
Page 4 and 5: Raamatu kaanel on kasutatud reprodu
Page 7: SISUKORD SAATEKS ..................
Page 10 and 11: 10 1. SAATEKS Helsingi Ülikoolis l
Page 12 and 13: 12 1. SISSEJUHATUS MUUSIKAPSÜHHOLO
Page 26 and 27: 26 2. HELILOOJA JA KUULAJA ERINEVAS
Page 34 and 35: 34 3 INIMESE MUUSIKALISED VÕIMED J
Page 36 and 37: 36 3. INIMESE MUUSIKALISED VÕIMED
Page 48 and 49: 48 4 MUUSIKA JA EMOTSIOONID Kultuur
Page 50 and 51: 50 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID on nii
Page 52 and 53: 52 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID emotsi
Page 54 and 55: 54 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID nautid
Page 56 and 57: 56 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID Muusik
Page 58 and 59: 58 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID kõrva
Page 60 and 61: 60 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID On lei
Page 62 and 63: 62 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID Viiman
Page 64 and 65: 64 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID osu ta
Page 66 and 67: 66 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA k
Page 68 and 69: 68 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA K
Page 70 and 71: 70 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA J
Page 72 and 73: 72 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA
Page 74 and 75: 74 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA K
Page 76 and 77: 76 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA t
Page 78 and 79:
78 6 MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON Se
Page 80 and 81:
80 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON 1
Page 82 and 83:
82 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON m
Page 84 and 85:
84 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON o
Page 86 and 87:
86 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON (
Page 88 and 89:
88 7. MÄLUST JA MUUSIKAST Tänapä
Page 90 and 91:
90 7. MÄLUST JA MUUSIKAST sisalduv
Page 92 and 93:
92 7. MÄLUST JA MUUSIKAST palju n
Page 94 and 95:
94 7. MÄLUST JA MUUSIKAST mälu. L
Page 96 and 97:
96 7. MÄLUST JA MUUSIKAST struk tu
Page 98 and 99:
98 8. HELIKÕRGUSE KOGNITIIVSED DIM
Page 100 and 101:
100 8. HELIKÕRGUSE KOGNITIIVSED DI
Page 102 and 103:
Page 104 and 105:
Page 106 and 107:
Page 108 and 109:
Page 110 and 111:
110 9. TÄMBRI KOGNITIIVSED DIMENSI
Page 112 and 113:
Page 114 and 115:
Page 116 and 117:
Page 118 and 119:
Page 120 and 121:
120 10 KEELE JA MUUSIKA VASTASMÕJU
Page 122 and 123:
122 10. KEELE JA MUUSIKA VASTASMÕJ
Page 124 and 125:
Page 126 and 127:
Page 128 and 129:
Page 130 and 131:
Page 132 and 133:
Page 134 and 135:
Page 136 and 137:
Page 138 and 139:
138 11 THEODOR ADORNO “SISSEJUHAT
Page 140 and 141:
140 11. THEODOR ADORNO “SISSEJUHA
Page 142 and 143:
Page 144 and 145:
Page 146 and 147:
Page 148 and 149:
Page 150 and 151:
Page 152 and 153:
Page 154 and 155:
Page 156 and 157:
Page 158 and 159:
158 12. EETIKAST JA UURIMISMEETODIT
Page 160 and 161:
Page 162 and 163:
Page 164 and 165:
Page 166 and 167:
Page 168 and 169:
Page 170 and 171:
Page 172 and 173:
Page 174 and 175:
174 LÕPETUSEKS: VEEL MUUSIKAST JA
Page 176 and 177:
176 LÕPETUSEKS: VEEL MUUSIKAST JA
Page 178 and 179:
178 SOOVITUSLIKKU KIRJANDUST Kui k
Page 180 and 181:
180 AINE- JA NIMEREGISTER ABBA 58 a
Page 182 and 183:
182 AINE- JA NIMEREGISTER 36-37, 38
Page 184 and 185:
184 AINE- JA NIMEREGISTER Kremer, G
Page 186 and 187:
186 AINE- JA NIMEREGISTER lühiajal
Page 188 and 189:
188 AINE- JA NIMEREGISTER Vt ka osa
Page 190:
190 AINE- JA NIMEREGISTER võnkumin
show all

Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

Delete template?

Save as template?