Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"

More documents

Recommendations

Info

$C:\Documents and Settings\Urve Lippus\My Documents\Toimetised ...$

72 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA Ülemhelide rea ja selle seaduspärasustega võime kõige otse se malt kokku puutuda muusika puhul, mida Eestis ehk kõige sagedamini tuntakse Tõva kõrilaulu kujul. Aasias võib seda laadi muusikat kohata ka Tõva naaberpiirkondades Bur jaatias ja Mongoolias, kus kõige laiemalt levinud usutunnistuseks on budism, ent peale Aasia on kõrilaulu leitud ka mu jalt maailmast, näiteks mõnedelt Aafrika rahvastelt. Kõrilaulu kõige silmatorkavamaks omaduseks on selle kahehäälsus, kus juures mõlemat häält tekitab ühel ja samal ajal üks ja seesama inimene. Niisugune laulmine tundub tervest mõistusest lähtu des esmapilgul võimatu, sest kogemuse järgi teame, et igal ini mesel – kui kõhurääkijad välja arvata – saab olla vaid üks hääl. 63 Mõistmaks kõrilaulu olemust, on alguses tarvis lühidalt rääkida sellest, kuidas üldse inimene häält tekitab. Hääldusorganid jagunevad laias laastus kaheks: heliallikaks, milleks on häälepaelad ehk häälekurrud, ja nn filtriks, milleks on häälekurdudest kõrgemal asuv kõnetrakt – neel, kõri, suu- ja ninaõõs ning huuled. Inimene saab häälekurdude abil tekitada eri neva kõrgusega, kuid suurtes piirides ühesuguse tämbriga heli sid. Erinevad häälikud kõnevoolus (millest pannakse kokku silbid, sõnad ja laused) tekivad tänu häälekurdudest ülalpool asu vate hääldusorganite kuju muutmisele kõneleja poolt. Näi teks kui lasta kopsudest tuleval õhuvoolul väl juda nina kaudu, saab tekitada ninahäälikuid (ehk nasaale) /m/ ja /n/. Kõnemoodustusteooria (mis laieneb muidugi ka laulmi sele) üheks aluseks ongi õpetus sellest, et häälekurrud ja kõne trakt on oma talitluses teineteisest suhteliselt sõltumatud. Häälekurdude tegevusest sõltub hääle kõrgus, kõnetrakti tege vusest aga hääle tämber. 64 63 Veebist võib leida lugematul hulgal näited eri rahvaste ja eri stiilis kõrilaulu kohta. Vt nt Musical scales in xoomij, http://www.acoustics. org/press/136th/kakita3.htm (24.06.2006). 64 Vt selle kohta põhjalikumalt: A. Vurma, Laulja pill. Tallinn, 1996.
5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA Joonis 5.3. Skemaatiline ülevaade sellest, kuidas inimene häält tekitab. 65 Kopsudest (ingl lungs) hingetoru (trachea) kaudu väljuv õhu vool paneb võnkuma häälekurrud (vocal folds). Häälekurdude võnkumisel tekib nn kõriimpulss (glottal source waveform), mille spek ter (glottal source spectrum) on suurtes piirides alati ühesugune. Kõne trakti (vocal tract) läbides see spekter aga muutub, nii et mõned osahelid muutuvad nõrgemaks kui teised (kõnetrakt toimib filtrina). Tugevuse säilitanud osahelide piirkondi spektris nimetatakse formantideks. Kõnetrakti lõpust (suust või ninast) väljuva heli spekter (radiated spectrum) on seetõttu iga hääliku jaoks erinev. Kuulaja jaoks väljenduvad spektri erinevused eeskätt heli tämbri erinevuste kujul. Joonisel on kujutatud ka pehme suulagi (velum) kui üks osa kõnetraktist. 65 Joonis on pärit: J. Sundberg, The human singing voice. Rmt-s: Encyclopedia of Acoustics. Ed. by M. J. Crocker. New York, 1997, kd 4, lk 1687–1696. 73
Page 1:
KAKSTEIST LOENGUT MUUSIKAPSÜHHOLOO
Page 4 and 5:
Raamatu kaanel on kasutatud reprodu
Page 7:
SISUKORD SAATEKS ..................
Page 10 and 11:
10 1. SAATEKS Helsingi Ülikoolis l
Page 12 and 13:
12 1. SISSEJUHATUS MUUSIKAPSÜHHOLO
Page 14 and 15:
Page 16 and 17:
Page 18 and 19:
Page 20 and 21:
Page 22 and 23: 22 1. SISSEJUHATUS MUUSIKAPSÜHHOLO
Page 24 and 25: 24 1. SISSEJUHATUS MUUSIKAPSÜHHOLO
Page 26 and 27: 26 2. HELILOOJA JA KUULAJA ERINEVAS
Page 34 and 35: 34 3 INIMESE MUUSIKALISED VÕIMED J
Page 36 and 37: 36 3. INIMESE MUUSIKALISED VÕIMED
Page 48 and 49: 48 4 MUUSIKA JA EMOTSIOONID Kultuur
Page 50 and 51: 50 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID on nii
Page 52 and 53: 52 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID emotsi
Page 54 and 55: 54 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID nautid
Page 56 and 57: 56 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID Muusik
Page 58 and 59: 58 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID kõrva
Page 60 and 61: 60 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID On lei
Page 62 and 63: 62 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID Viiman
Page 64 and 65: 64 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID osu ta
Page 66 and 67: 66 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA k
Page 68 and 69: 68 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA K
Page 70 and 71: 70 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA J
Page 74 and 75: 74 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA K
Page 76 and 77: 76 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA t
Page 78 and 79: 78 6 MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON Se
Page 80 and 81: 80 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON 1
Page 82 and 83: 82 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON m
Page 84 and 85: 84 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON o
Page 86 and 87: 86 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON (
Page 88 and 89: 88 7. MÄLUST JA MUUSIKAST Tänapä
Page 90 and 91: 90 7. MÄLUST JA MUUSIKAST sisalduv
Page 92 and 93: 92 7. MÄLUST JA MUUSIKAST palju n
Page 94 and 95: 94 7. MÄLUST JA MUUSIKAST mälu. L
Page 96 and 97: 96 7. MÄLUST JA MUUSIKAST struk tu
Page 98 and 99: 98 8. HELIKÕRGUSE KOGNITIIVSED DIM
Page 100 and 101: 100 8. HELIKÕRGUSE KOGNITIIVSED DI
Page 110 and 111: 110 9. TÄMBRI KOGNITIIVSED DIMENSI
Page 120 and 121: 120 10 KEELE JA MUUSIKA VASTASMÕJU
Page 122 and 123:
122 10. KEELE JA MUUSIKA VASTASMÕJ
Page 124 and 125:
Page 126 and 127:
Page 128 and 129:
Page 130 and 131:
Page 132 and 133:
Page 134 and 135:
Page 136 and 137:
Page 138 and 139:
138 11 THEODOR ADORNO “SISSEJUHAT
Page 140 and 141:
140 11. THEODOR ADORNO “SISSEJUHA
Page 142 and 143:
Page 144 and 145:
Page 146 and 147:
Page 148 and 149:
Page 150 and 151:
Page 152 and 153:
Page 154 and 155:
Page 156 and 157:
Page 158 and 159:
158 12. EETIKAST JA UURIMISMEETODIT
Page 160 and 161:
Page 162 and 163:
Page 164 and 165:
Page 166 and 167:
Page 168 and 169:
Page 170 and 171:
Page 172 and 173:
Page 174 and 175:
174 LÕPETUSEKS: VEEL MUUSIKAST JA
Page 176 and 177:
176 LÕPETUSEKS: VEEL MUUSIKAST JA
Page 178 and 179:
178 SOOVITUSLIKKU KIRJANDUST Kui k
Page 180 and 181:
180 AINE- JA NIMEREGISTER ABBA 58 a
Page 182 and 183:
182 AINE- JA NIMEREGISTER 36-37, 38
Page 184 and 185:
184 AINE- JA NIMEREGISTER Kremer, G
Page 186 and 187:
186 AINE- JA NIMEREGISTER lühiajal
Page 188 and 189:
188 AINE- JA NIMEREGISTER Vt ka osa
Page 190:
190 AINE- JA NIMEREGISTER võnkumin
show all

Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"

Create successful ePaper yourself

Delete template?

Save as template?