Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"

More documents

Recommendations

Info

$C:\Documents and Settings\Urve Lippus\My Documents\Toimetised ...$

136 10. KEELE JA MUUSIKA VASTASMÕJUST EESTI VANEMA RAHVALAULU NÄITEL teise välte liste sõnade kõnetakti kestussuhtele sobiva malli raken damine ka esimeses ja kolmandas vältes olevatele sõnadele taju seisu kohalt üldiselt aktsepteeritav. Teiste sõnadega, isokroonsete vältuste jada regivärsilises rahvalaulus on omamoodi “kirik keset küla”, mis kõlbab tarvitada ükskõik millises vältes sõnade laulmiseks. Küll aga võib keeletundlikku kuulajat häi rida esimeses või kolmandas vältes sõnade ühendamine neile vastandlikku laadi rütmifiguuridega. Esimeses vältes sõnade hääldust iseloomustab sünkopeeritud rütm ehk lühikese ja pika vältusüksuse järgnevus. Kui seda muusikas ühendada vastu pidise, pika ja lühikese vältusüksuse järgnevusega, saavad lauldes poegadest poojad (pojad – esimeses vältes, poojad – kolmandas vältes). 119 Näidet esmavälteliste sõnade mallile vastava sünkopeeritud rütmikujundi ühendamise kohta kolmanda vältelise sõnaga ei oskagi ma hoobilt muusikapraktikast tuua, ent see oleks keele rütmi seisukohalt sama ebaloomulik lahendus kui esimeses vältes sõnade kasutamine koos punkteeritud rütmikujundiga. Lühikese kokkuvõttena eesti vanema rahvalaulu ajalisest ehk temporaalsest struktuurist, kus vältuste omavahelistel suhe tel on tähtis roll nii keele, muusika kui ka värsimõõdu puhul, võiks vist öelda, et regilaulude esitamiseks on aegade jook sul välja arendatud omamoodi kompromisslahendus. Kõnele iseloomulikud kestusopositsioonid neutraliseeritakse tea tud piirini, kuid nad ei kao jäägitult. Muusikaliste vältuste süsteem on samuti kujundatud võimalikult neutraalseks, mis üldjuhul avaldub viisirida moodustavate samavältuslike 119 Lydia Koidula luuletust “Mu isamaa on minu arm” on viisistatud vähe malt kaks korda. Gustav Ernesaksa (1908–1993) laulus on sõna isamaa esikomponent isa ühendatud kahe võrdse vältusega noodiga, Aleksander Saebelmann-Kunileiu (1845–1875) laulus aga kohati punkteeritud rütmikujundiga ehk pika ja lühikese noodi järgne vusega. Esimene lahendus on keele seisukohast loomulikum. Teises lahenduses eeldab tekst esimesele vältele vastavat rütmimalli, muu si kas aga kasutatakse kolmandale vältele vastavat malli.
10. KEELE JA MUUSIKA VASTASMÕJUST EESTI VANEMA RAHVALAULU NÄITEL noo tide jada kordamises. See võimaldab laulmisel eri tekste ühen dada eri viisidega, nii et esitajal pole vaja pingsalt jälgida keele liste vältemallide sobivust muusikaliste rütmimallidega. Tõe näoliselt on regivärsilise rahvalaulu esitaja tähelepanu keskmes eelkõige tekst ja sellele tuginev lugu (narratiiv) ning nagu me paljudel juhtudel (nt Veljo Tormise “Eesti ballaadides”) koge da võime, ei pruugi regilauludes meile jutustatavad lood oma mõjujõult jääda alla vanakreeka tragöödiatele või Shakespeare’i näidenditele. 137
Page 1:
KAKSTEIST LOENGUT MUUSIKAPSÜHHOLOO
Page 4 and 5:
Raamatu kaanel on kasutatud reprodu
Page 7:
SISUKORD SAATEKS ..................
Page 10 and 11:
10 1. SAATEKS Helsingi Ülikoolis l
Page 12 and 13:
12 1. SISSEJUHATUS MUUSIKAPSÜHHOLO
Page 14 and 15:
Page 16 and 17:
Page 18 and 19:
Page 20 and 21:
Page 22 and 23:
Page 24 and 25:
Page 26 and 27:
26 2. HELILOOJA JA KUULAJA ERINEVAS
Page 28 and 29:
Page 30 and 31:
Page 32 and 33:
Page 34 and 35:
34 3 INIMESE MUUSIKALISED VÕIMED J
Page 36 and 37:
36 3. INIMESE MUUSIKALISED VÕIMED
Page 38 and 39:
Page 40 and 41:
Page 42 and 43:
Page 44 and 45:
Page 46 and 47:
Page 48 and 49:
48 4 MUUSIKA JA EMOTSIOONID Kultuur
Page 50 and 51:
50 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID on nii
Page 52 and 53:
52 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID emotsi
Page 54 and 55:
54 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID nautid
Page 56 and 57:
56 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID Muusik
Page 58 and 59:
58 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID kõrva
Page 60 and 61:
60 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID On lei
Page 62 and 63:
62 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID Viiman
Page 64 and 65:
64 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID osu ta
Page 66 and 67:
66 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA k
Page 68 and 69:
68 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA K
Page 70 and 71:
70 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA J
Page 72 and 73:
72 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA
Page 74 and 75:
74 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA K
Page 76 and 77:
76 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA t
Page 78 and 79:
78 6 MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON Se
Page 80 and 81:
80 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON 1
Page 82 and 83:
82 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON m
Page 84 and 85:
84 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON o
Page 86 and 87: 86 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON (
Page 88 and 89: 88 7. MÄLUST JA MUUSIKAST Tänapä
Page 90 and 91: 90 7. MÄLUST JA MUUSIKAST sisalduv
Page 92 and 93: 92 7. MÄLUST JA MUUSIKAST palju n
Page 94 and 95: 94 7. MÄLUST JA MUUSIKAST mälu. L
Page 96 and 97: 96 7. MÄLUST JA MUUSIKAST struk tu
Page 98 and 99: 98 8. HELIKÕRGUSE KOGNITIIVSED DIM
Page 100 and 101: 100 8. HELIKÕRGUSE KOGNITIIVSED DI
Page 110 and 111: 110 9. TÄMBRI KOGNITIIVSED DIMENSI
Page 120 and 121: 120 10 KEELE JA MUUSIKA VASTASMÕJU
Page 122 and 123: 122 10. KEELE JA MUUSIKA VASTASMÕJ
Page 138 and 139: 138 11 THEODOR ADORNO “SISSEJUHAT
Page 140 and 141: 140 11. THEODOR ADORNO “SISSEJUHA
Page 158 and 159: 158 12. EETIKAST JA UURIMISMEETODIT
Page 174 and 175: 174 LÕPETUSEKS: VEEL MUUSIKAST JA
Page 176 and 177: 176 LÕPETUSEKS: VEEL MUUSIKAST JA
Page 178 and 179: 178 SOOVITUSLIKKU KIRJANDUST Kui k
Page 180 and 181: 180 AINE- JA NIMEREGISTER ABBA 58 a
Page 182 and 183: 182 AINE- JA NIMEREGISTER 36-37, 38
Page 184 and 185: 184 AINE- JA NIMEREGISTER Kremer, G
Page 186 and 187:
186 AINE- JA NIMEREGISTER lühiajal
Page 188 and 189:
188 AINE- JA NIMEREGISTER Vt ka osa
Page 190:
190 AINE- JA NIMEREGISTER võnkumin
show all

Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

Delete template?

Save as template?