Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"
Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"
Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
136<br />
10. KEELE JA MUUSIKA VASTASMÕJUST EESTI VANEMA RAHVALAULU NÄITEL<br />
teise välte liste sõnade kõnetakti kestussuhtele sobiva malli<br />
raken damine ka esimeses ja kolmandas vältes olevatele sõnadele<br />
taju seisu kohalt üldiselt aktsepteeritav. Teiste sõnadega,<br />
isokroonsete vältuste jada regivärsilises rahvalaulus on omamoodi<br />
“kirik keset küla”, mis kõlbab tarvitada ükskõik millises<br />
vältes sõnade laulmiseks. Küll aga võib keeletundlikku kuulajat<br />
häi rida esimeses või kolmandas vältes sõnade ühendamine neile<br />
vastandlikku laadi rütmifiguuridega. Esimeses vältes sõnade<br />
hääldust iseloomustab sünkopeeritud rütm ehk lühikese ja<br />
pika vältusüksuse järgnevus. Kui seda muusikas ühendada<br />
vastu pidise, pika ja lühikese vältusüksuse järgnevusega, saavad<br />
lauldes poegadest poojad (pojad – esimeses vältes, poojad<br />
– kolmandas vältes). 119 Näidet esmavälteliste sõnade mallile<br />
vastava sünkopeeritud rütmikujundi ühendamise kohta kolmanda<br />
vältelise sõnaga ei oskagi ma hoobilt muusikapraktikast<br />
tuua, ent see oleks keele rütmi seisukohalt sama ebaloomulik<br />
lahendus kui esimeses vältes sõnade kasutamine koos punkteeritud<br />
rütmikujundiga.<br />
Lühikese kokkuvõttena eesti vanema rahvalaulu ajalisest<br />
ehk temporaalsest struktuurist, kus vältuste omavahelistel<br />
suhe tel on tähtis roll nii keele, muusika kui ka värsimõõdu<br />
puhul, võiks vist öelda, et regilaulude esitamiseks on aegade<br />
jook sul välja arendatud omamoodi kompromisslahendus. Kõnele<br />
iseloomulikud kestusopositsioonid neutraliseeritakse<br />
tea tud piirini, kuid nad ei kao jäägitult. Muusikaliste vältuste<br />
süsteem on samuti kujundatud võimalikult neutraalseks,<br />
mis üldjuhul avaldub viisirida moodustavate samavältuslike<br />
119 Lydia Koidula luuletust “Mu isamaa on minu arm” on viisistatud<br />
vähe malt kaks korda. Gustav Ernesaksa (1908–1993) laulus on sõna<br />
isamaa esikomponent isa ühendatud kahe võrdse vältusega noodiga,<br />
Aleksander Saebelmann-Kunileiu (1845–1875) laulus aga kohati<br />
punkteeritud rütmikujundiga ehk pika ja lühikese noodi järgne vusega.<br />
Esimene lahendus on keele seisukohast loomulikum. Teises lahenduses<br />
eeldab tekst esimesele vältele vastavat rütmimalli, muu si kas aga<br />
kasutatakse kolmandale vältele vastavat malli.