Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"
Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"
Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
50<br />
4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID<br />
on nii palju, et neid siin üles lugema hakata vist ei tasuks.<br />
Mui dugi leidub sellestki reeglist üksikuid erandeid – ooperiliteratuuri<br />
klassikast näiteks Mussorgski “Boriss Godunov”.<br />
Selle ooperi keskmes on armastuse asemel võim, mis teatavasti<br />
suudab samuti inimestes tekitada tugevaid emotsioone.<br />
Et võimumängud iseloomustavad traditsioonilises ühiskonnas<br />
pigem mehi kui naisi, siis võib ooperi süžee rajamisel võimule<br />
tekkida raskusi naispeategelaste lülitamisega tegevusse (nagu<br />
me “Boriss Godunovi” puhul ka näeme).<br />
Nii saame teha kogemusel põhineva järelduse, et muusika<br />
funktsioonid kultuuris peavad olema mingil moel seotud<br />
inimeste emotsioonidega. Tulles tagasi muusika ja keele teatava<br />
paralleelsuse juurde, võiks nüüd küsida: kui keele, seal -<br />
hulgas kõne ülesandeks on informatsiooni vahendamine inimeste<br />
seas, kas tohime siis oletada, et analoogia põhjal kõnega<br />
on muusika ülesandeks emotsioonide vahendamine ühiskonnas<br />
ühelt indiviidilt teisele? Ilmselt mitte, sest emotsioone ei iseloomusta<br />
niivõrd mitte nende edasikandumine ühelt indiviidilt<br />
teisele (kuigi ka see pole võimatu; nt ühe inimese rõõm<br />
või kurbus võib tahtmatult nakatada ka teist), vaid nende<br />
kogemine. Teiste sõnadega, kui küsida, kas muusika otstarbeks<br />
on emotsioone edasi anda või neid muusika kuulajas tekitada<br />
(ehk indutseerida), siis õigemana kahest vastusest tundub<br />
teine. Postulaati muusika võimest emotsioone tekitada on<br />
liht sam siduda ka nende esteetiliste teooriatega, mis eitavad<br />
muusikas niisugust laadi konkreetse sisu olemasolu, nagu<br />
sellest saab rääkida näiteks kirjandusteoste ja figuraalse kujutava<br />
kunsti puhul. Nn puhta muusika teooria pooldajatest<br />
on Lääne kultuuris ilmselt kõige enam tuntud kriitik Eduard<br />
Hanslicki (1825–1904) ja helilooja Igor Stravinski (1882–<br />
1971) seisukohad. 38<br />
38 Hanslicki vaateid tuntakse peamiselt tema raamatu “Muusikaliselt<br />
ilusast” põhjal: Vt E. Hanslick, Vom Musikalisch-Schönen. Ein Beitrag<br />
zur Revision der Ästhetik der Tonkunst. Leipzig, 1891. Stra vinski